Kuidas tulevasel emmel läheb?

"Kas sa ei ole siis tõesti kunagi Charlotte'is käinud?" küsis Jacky natuke üllatunult, sest tegemist oli ühe North Carolina suurima linnaga, olles seega üsna tuntud. "Suurem on ta muidugi kui Tree Hill. Samas mulle meeldib sealne rohelus. Seal on palju parke ja pisikesi veekogusid. Kesklinn koosneb küll kõrghoonetest, aga mulle meeldivad just need äärelinnad," seletas naine ning rüüpas siis mahla.

"Ei ole," raputas Rebekah pead. See võis küll üks North Carolina suurim linn, aga Rebekah polnud tervet osariiki läbi sõitnud ja nii oli seal mõnigi koht, mida neiu külastanud veel ei ole. "Kõlab nagu üks tõeliselt mõnus koht," sõnas Rebekah ja võttis lonksu oma mahlaklaasist. "Ma arvan, et tuleme pisikesega sulle ka kunagi sinna külla," naeratas tüdruk. Seda muidugi juhul, kui majanduslik seis lubab, sest üksinda lapse kasvatamine on üsna kulukas, kuigi Rebekah'l oli vähemalt keegi, kes teda toetas.

"Kindlasti võite tulla. See bussipilet ei ole väga kallis ja nii pisikesed saavad tasuta sõita," lausus Jacky, kellel poleks midagi velle vastu, kui Rebekah mõni kord talle külla tuleks sinna suurlinna. Siis saaks ennast ikka Tree Hilliga kursis hoida. "Muideks... kuna ma olen viimasel ajal eriti suures õmbelmistuhinas, siis ega sul järsku mingeid soove pole?" uuris naine, hoides klaasi enda käes ning tehes sõrmega ringe selle põhja all.

Tundub, et sellest oligi terve igavik möödas, kui Rebekah viimati mõnes suurlinnas käis. Jah, kisakoorivõistluste ajal sai neis käidud küll ja küll, aga nüüdseks on kisakooriaeg juba ammu möödas, ehkki aeg-ajalt tundis Bekah ikka sellest puudust. Tegelikult ei olnud sellel setskonnalgi väga viga. "Mis sa nüüd? Ma ei taha sind päris ära ka kasutada," muigas Bekah, kui Jacky küsimust kuulis. "Aga noh, hetkel muidu soove pole, sest beebil on päris palju riideid ja mul ka ikka on, mida kanda. Arvatavasti avaldan soovi siis, kui mõne ürituse jaoks kleiti vaja on," tuli näitsik küsimuse juurde tagasi. Jacky oli nii palju riideid saatnud, et neid peaks ikka päris pikka aega kasutada saama. "Tegelikult tahaks rohkem ise midagi teha, aga õmmelda ma just ei oska," jäi Lauren kõva häälega mõtlema.

"See ei ole ju ära kasutamine, kui ma ise pakun," naeris Jacky, kuigi sai sõbrannast aru. Eks ta võibolla imelik tundub nii moodi endale riideid lasta teha. Eriti veel tasuta, sest naine ei küsiks selle eest raha. "Mulle sobib. Kleite ongi lahedam välja mõelda," lausus naine, kuigi need võtavad rohkem aega ja vajavad tavaliselt lõpus viimistlemist, et kleit ideaalselt kehasse oleks. "Mida sa siis teha tahad?" tundis naine siirast huvi.

"No ma ei tea, ikkagi tahaks midagi selle eest vastu anda," lausus Rebekah. Küpsetada ta ju isegi oskas, võib-olla teeb siis mingi koogi või midagi. "Siis ei ole seda muret ka, et kellelgi on äkki samasugune kleit," muigas tüdruk. Kellelgi õmmelda lastud või ise õmmeldud riided on ju ainulaadsed, aga poest ostes võib igal vastu jalutaval inimesel mõni samasugune riideese seljas olla. Eriti piinlik ongi see, kui keegi kannab mingil üritusel samasugust kleiti, kuigi Rebekah'l seda õnneks juhtunud pole. "Kuna küpsetamine on üks vähestest asjadest, mida ma tõesti oskan, siis ma arvan, et võiks küpsetada, aga kindlasti mitte täna," vastas tüdruk. Täna tahtis ta puhata ega viitsinud väga askeldama hakata.

"See pole vajalik, aga kui sa väga tahad, eks sa siis mõtle midagi välja," lausus Jacky ning võttis paar lonksu enda klaasist, mis tema käes oli. "Seda kindlasti. Õnneks on suht terve minu ja Charley garderoob ise tehtud. Seega võib üsna kindel olla, et teistel midagi sellist seljas pole, kui tegu just eriti lihtsa riidehilbuga pole," rääkis naine kaasa, sest nõustus Bekahga täielikult. "Sa jõuad tulevikus veel kõvasti küpsetada. Praegu pead sa need viimased päevad lihtsalt rahulikumalt võtma," sõnas Jacklyn, vaadates sõbrannale kindlalt otsa.

"Eks ma katsun jah," sõnas Rebekah ning asetas enda klaasi diivani kõrvale maha, sest tema enam juua ei tahtnud. "Ega see just silma jah ei hakka, et kellelgi sinuga üldse midagi samasugust oleks," muigas tüdruk. Samas võis paljudel teistel vähemalt samasugust T-särki ikka näha, kui just mitte pükse või seelikut. "Ma mõnikord lihtsalt imestan, kuidas sa aega leiad selle kõige jaoks, sest millegi õmblemine tundub ikka hull vaev," lausus Rebekah. Ta ei viitsiks vist midagi alustadagi, kui ta oskakski õmmelda, heal juhul jääksid need tööd lihtsalt pooleli. "Ma tean. Kavatsengi võimalikult palju puhata," noogutas Rebekah Jacklyni sõnade peale.

Jacky muigas kergelt, kuid ei lasunud midagi. "Kui sa juba nii palju õmmelnud oled nagu mina, siis lähevad sellised asjad nagu särgi, pluused, seelikud ja püksid üsna kiiresti juba, sest sul on kõik peas ja käes olemas. Mõnikord kui on mõni uuem lõige või ma mõtlen ise lõike välja, siis läheb küll kauem aega, aga see kõik on seda väärt," seletas naine. Talle lihtsalt meeldis näha lõpp tulemust. Eriti lahe on Jacky arvates vanu asju uueks ümber teha.

"Ma ei oska õmmeldagi," muigas Rebekah ja võttis põrandalt klaasi, et sealt siiski veel üks lonks võtta. Tegelikult keeraks ta hea meelega magama, sest viimasel ajal on päevane uni just kõige kosutavam olnud, kuigi tüdruk ei läinud ka väga hilja õhtul voodisse. Tegelikult ikka üsna vara, nii kümne-üheteistkümne ajal. "Tegelikult ma arvan, et kui sa kunagi mulle uuesti külla tuled, võiksime koos midagi hoopis küpsetada," tuli Laurenil idee. Tegelikult polnudki ta midagi sellist väga teinud oma teiste sõbrannadega, enne kui neist paljud kaotas.

"Kunagi ei ole hilja alustada," lausus naine kergelt naeratades. Tema ju hakkas õmblema lihtsalt enda elu nõudel. Oli vaja ju midagi selga panna. "Jah, miks mitte," kehitas Jacky enda õlgu ning kallutas hetkeks enda pea ühele küljele. Võtnud enda klaasist veel paar lonksu, asetas naine tühja klaasi lauale. "On sul veel huvitavaid uudiseid või tahad minust juba lahti saada?" uuris Jacklyn sõbrannalt, endal suul lõbus naeratus.

"Siis ma pean sinu käe all ilmselt õppima," muigas Rebekah, sest need vanemad olid nagu olid. Wylerid olid oma tütrest lahti öelnud ja Rebekah't ei sidunudki enam nendega miski peale geenide. Samas tuleks õmblemisoskus just kasuks, sest siis pole seda muret, et ei ole raha riiete ostmiseks. Võib-olla saaks nende pealt samamoodi hoopis teenida, kui teha lisaks enda riietele ka tellimustöid. "Rohkem uudiseid vist ei ole ja ma päris välja sind just ei viskaks, aga kinni ma sind ka hoida ei saa," rääkis Bekah, viies silmad Jackyle. "Mul oligi varsti plaanis üks väike uinak teha, sest tegelikult olen ma päris väsinud."

"Kui mul millalgi aega on, siis ma võin sulle ju mõned nipid õpetada," lausus Jacky, sest ega ta kade küll ei ole. Tore ju, kui sa enda oskusi teistega jagad, mitte ei hoia ainult endale. "Noooh, kui sa ikka väsinud oled, siis ma võin minema ka hakata," sõnas naine, "kuna ma olen veel paar päeva Tree Hillis, siis äkki hüppan millalgi veel enne lahkumist sinu juurest läbi." Jacklyn ajas ennast diivani pealt püsti ning võttis oma klaasi kaasa, mille kraani all ära loputas. Jõudnud diivani juurde tagasi, vaatas ta sõbrannat soojal naeratusel.

"Ma arvan, et siis ma tulen ilmselt Charlotte'i, kuid teatan lihtsalt kõvasti varem ette, et sa muid plaane ei jõuaks teha," muigas Rebekah. Lihtsalt sissesadamine või päev varem teatamine polnud alati kõige kindlam, sest võib-olla on just selle kindla päeva peal mingid muud plaanid ja siis polegi aega kokku saada või lihtsalt koos aega veeta. "Nagu soovid," noogutas tüdruk, kui Jacky pakkus, et võiks ikka minema hakata. "Aga teeme siis nii, kuigi ma arvan, et järgmine kord pead sa juba haiglasse tulema," sõnas ta ning ajas ennastki korraks diivanilt püsti. "Igatahes oli tore sind üle pika aja näha," lausus Bekah soojal naeratusel ning andis Jackyle ühe sõbraliku kallistuse.

"Haiglas üritan ma kindlasti kohal olla," lausus Jacky väga kindlameelselt, sest juhul kui Nathaniel ennast näole ei anna, siis naine ei sooviks mitte mingi hinna eest, et Rebekah üksi oleks, nagu tema seda mitmed aastad tagasi oli. "Samad sõnad," noogutas Jacklyn ning vastas tüdruku kallistusele. Ta vaatas veel korraks sõbrannale otsa, kuid liikus juba hetk hiljem ukse juurde. "Aga peadse nägemiseni siis," sõnas naine veel enne, kui uksest välja läks. Suunaks võttis ta Simoni korteri, sest eks ta tahab natuke aega ka mehega veeta. Mõtetes hoidis ta siiski ka Bekaht, soovides, et tema rasedusega kõik kenasti läheks.

OT: Läbi?