Laiali on kõik mõtted ja tunded...

Jessica istus keset noortekeskuse suurt saali rätsepistes ja vaatas seda seinamaalingut, mille tegemisel lõid kaasa Miles, Sayer ja Kylie. Tuba täis inspiratsiooni - vaja ainult mõtted teoks teha. Jessie'l mängis taustaks kiirerütmiline muusika, mis oli vastuolus tema meeleoluga. Aga need kaks ei pidanudki ühtima. Muusika oli vaid taustaks. Mängis vaikselt ja seega ei häirinud see tema rahulikku idülli. Jes oli just lõpetanud vestluse noortekeskuse juhataja - ta pani paika trenniajad. Graafik lebas tema kõrval, aga see polnud oluline - kellaajad olid igal päeval samad, vahetus ainult rühm -nooremad või vanemad. Trennide andmisega alustab ta järgmisel nädalal. Küsimus on vaid selles, et kas ta saab mõlemad grupid täis. Kahele inimesele pole ka mõtet tunde anda. Niimoodi mõeldes ta seal lihtsalt istus ja jõllitas seina.

Vanessa viibis antud hetkel hoones sellel lihtsal põhjusel, et tal oli vaja alla kirjutada paarile paberile, sest Hiltoni hotell on noortekeskuse üks toetajatest. Lisaks paberimajandusele vahetas naine paar sõna ka majandusjuhatajaga, kes oli koos temaga keskkoolis käinud. Kuna nad ei olnud siiski mingid erilised südamesõbrannad, astus Nessa peagi kabinetist välja. Tema sammud liikusid kindlalt välisukse suunas, kuid möödudes saalist kuulis ta ühte tuttavat muusikat, mille ta ise aasta või kaks tagasi oli kisakoorile soojenduseks teinud. Pisut kõhklevalt jäi Nessa seisma ning asetas käe lingile, lükates saaliukse hetk hiljem lahti. Märganud keset ruumi ühte neidu istumas, ei kulunud naisel isegi kahte sekundit, et mõista, kellega on tegu. "Seda ma mõtlesin, et muusika oli tuttav," lausus Nessa sõbralikul naeratusel, "tervist, Jessica!" Vanessa astus ruumi ning sulges vaikselt ukse enda selja taga. "Ma loodan, et ma sind ei sega siin. Ma kuulsin, et sa avasid sellel aastal lausa mitu tantsugruppi. Sulle siis meeldib treeneritöö?" uuris naine, sest tema ise oli ju mingil määral Jessicale sellise suuna kätte andnud. Ness kandis valget kleiti ja selle peal musta pintsakut, mis oli eest lahti. Kuna tema kõhuke oli juba täitsa silmaga nähtav, siis oli hea kanda kleiti, mis hoidis kehast eemale. Eriti kui ta peab veel õhtul Scottiga restoranis kokku saama ja siis veel Wilmingtonis äri kohtumisel käima.

SPOILER: Click to show

Jessica pilk liikus koheselt saaliuksele, kui ta üle vaikse muusika selle avanemise häält kuulis. Ta kergitas üllatunult kulmu - Vanessat polnud ta juba tükk aega näinud ja praegu oli küll päris võõras teda selle kõhukesega näha. Väga õel loota, et see laps on Roberti, mitte Scotti oma? Muusika oli Nessale tõepoolest tuttav - see on kisakooriajast Jessie iPodile jäänud. "Hei," tervitas Jes Vanessat vastu ja kinnitas siis talle, et Nessa ei sega teda. Tõesti ei seganud, sest põhimõtteliselt ei teinud Jessica seal midagi. Lihtsalt istus ja mõtles. "Ühe grupi võtsin juurde. Need, kes eelmisel aastal algkooli lõpetasid, tahtsid nii väga edasi tantsida ja ma siis tulin neile vastu," seletas Jes, miks ta teise grupi lisaks tegi. "Tegelikult ma kardan," tunnistas Jeanette, "pisikesed kiinduvad ruttu ja seega alluvad kenasti ja trenn sujub, aga põhikooli pubekate seltskond on tõsiselt karm." Tänapäeva lapsed on kohati nii julmad. Kas saab sellele lootma jääda, et kõik, kes grupiga liituvad, teevad seda omast vabast tahtest ja seega loogiliselt võttes peaksid nad kenasti tegema virisemata kõik, mis Jes palub.

Vanessa oli täiesti teadlik nendest sosinatest, mis käisid pidevalt tema, Scotti ja Roberti ümber. Eriti kõvasti hakkas neid tulema siis, kui naise rasedus linnarahvale teatavaks sai ning siis, kui Robert Tree Hillist lahkus. Nessa üritab enamasti neid jutte lihtsalt ignoreerida, sest põhiline on, et tema ja ta lähedased teaksid, mis päriselt toimub. Pealegi muudavad need jutud Scotti pisut närviliseks. "See on ju väga positiivne, kui inimesed ise tahavad trenni tulla," leidis Vanessa. Kuulnud aga, mille pärast Jessica kardab, noogutas naine aeglaselt, hoides pilku tüdrukul. Enne vastamist sättis ta ka ennast põrandale istuma, eemaldades eelnevalt enda kingad. "Aus ülestunnistus - ma kartsin ka, kui ma pidin esimest korda keskkoolis kisakooritrenne andma hakkama," teatas naine täiesti tõsisel ilmel, "treenerina tuleb lihtsalt leida tasakaal kahe asja vahel. Esiteks tuleb osata ennast kehtestama panna ja teiseks siiski suutma enda õpilastega samal tasandil olla ehk siis justkui nende sõber olla. See on raske, aga tekitab treeneri ja rühma vahel hea suhte." Vanessa saatis Jessicale ühe toetava naeratuse. "Ma usun siiski, et sa saad hakkama ja kui ei saa, siis võid alati minu poole pöörduda," sõnas naine.

Jessica ei oleks põhikooligruppi teinud, kui õpilased ise poleks soovi avaldanud. Kui huvi pole, siis pole mõtet üldse proovidagi. Treeneri ja tema õpilaste heast suhtest rääkida, siis Jes üleüldse imestab, et Nessa temaga üldse räägib ja talle nõu annab. Pärast kõike seda, mida Jessica talle ütles ja see arvamus, et Scott on igati nõme ja ei vääri Vanessat, on säilinud ja Jeanette on päris kindel, et see arvamus on vankumatu. Torkima seda teemat Jes enam ei hakka, aga kui keegi küsima peaks, siis ega ta ilustamiseks teisiti ei räägi. "Miks sa just mulle seda väikeste treeneri kohta pakkusid?" uuris Jessica teda kauahuvitanud küsimuse. Asja loomulik käik tundus see olevat, et Jes pöördub Nessa poole, kui mingi probleem tekib - justnimelt seetõttu, et tänu Vanessale tal üldse on selline võimalus treeneriametit proovida.

"Tead, ma ei oskagi sellele niimoodi vastata," lausus Vanessa pärast lühikest pausi, mille vältel ta lihtsalt antud küsimust seedis. "Kui noortekeskus selle väikeste tantsurühma jutuga minu juurde tuli, siis ma teadsin kohe, et ma ise seda kohta endale ei soovi, sest mulle piisab täiesti kisakoorist ja hotellist. Nad uurisid, kas mul oleks kedagi pakkuda ja ma ei tea miks, aga esimesena tulid mulle pähe sina," seletas naine, kuigi see ei olnud otseselt vastuseks Jessica küsimusele. Hetkel ei ole naine kindel, et ta oskaks üldse anda sellist vastust, mis tüdrukule sobiks. "Ju ma siis olen sinust trennide käigus potentsiaali näinud või midagi," muigas Vanessa.

"Või nii," ei osanud Jessica esialgu selle peale midagi kosta. Tuli esimesena pähe? See on tõesti huvitav, miks see nii oli. "Ma ise arvasin, et sa tahtsid minust lihtsalt rohkem enesekindlust ja julgust välja meelitada," avaldas Jessie siis oma mõtted. Oli Jes siiski grupis ainus, kes oma võimetes kahtles - ta ei tundnud end rahva ees vabalt ja seetõttu oli keeldunud ka esitantsija kohast. Ta tahtis mustris olla, aga mitte välja paista. Sedasorti tähelepanu pole kunagi Jessica teema olnud. Vähemalt enam ei teki tal sellist närvi sisse nagu väiksena - väike ärevus küll, aga kõik on kontrolli all, kuni ta ei tunne vaatajate pilku. Kuni ta ei tea, et välja paistab.

Vanessa kallutas mõtlikult enda pead ühele küljele ning kaalus Jessica sõnu. See võis tõesti üheks põhjuseks olla, aga kindlasti polnud see määrav. "Ma arvan, et enesekindlust sul tantsijana on, pigem tuleb sul puudus julgusest," lausus naine, "aga ma ei arva, et see mu põhjuseks oli, kui ma sinu nime välja ütlesin." Nagu öeldud, siis Nessa ei ole isegi kindel, miks sai see amet just Jessicale. Vabalt oleks võinud see koht minna ka mõnele teisele kisakoorineiule.

"Las ta siis jääda," arvas Jessica. Ega vahet polegi, mis määravaks sai, Jessica uudishimu lõi välja ainult. Kas Jes nüüd kõige õigem valik oli, seda ei saagi teada, aga väikeste vanemad on temaga rahul - päkapikud olevat rääkinud, et Jessica on tore treener. Väiksed lapsed on Jeanette'ile alati meeldinud. Ta oskab nendega suhelda ja kui ta ka pahandab nendega, siis näib see nii sõbralik. Karjuda Jes ei oska ja selle üle on tal hea meel. "Kes kisakoori üle võttis?" uuris Jes. Vanessa ise oma kõhuga ei saa ju midagi ette näidata ja puhtalt teooriast pole ka kasu.

Ega polegi ju väga oluline, miks Jessica just Vanessa valikuks langes. Põhiline, et ta antud ülesandega hakkama saab ja ise rahul on. Pisikesed ja nende vanemad olid ilmselgelt rahul. Vähemalt selliseid jutte oli naine kuulnud. "Ma olen veel kuni nii novembri lõpuni enda nõu ja jõuga abiks, aga pärast seda hakkab Isolde Saunders rühmaga tegelema. Ta on Tree Hillist pärit, aga kolis mingi aeg ära. Nüüd õpib ta treeneriks ning teeb ta enda ülikooli jaoks praktikat enda vanas keskkoolis," rääkis Nessa, jättes mainimata, et ta oli Isoldega kunagi üsna lähedane sõbranna. Nagu nii oli GC seda juba lahanud. "Kui sul soovi ja aega on, eks sa võid ka ju aeg-ajalt ennast näole anda seal," pakkus naine kergelt naeratades.

Gossip Cornerit Jessica endiselt ei loe. Ta on juba ammu mõelnud, et peaks sealt konto ka ära kustutama, aga kui see mõte peas mõlgub, pole Internet käepärast ja kui Internet olemas, on see mõte meelest läinud. Hullu pole, kui see konto tal alles on, aga mingit mõtet sellel ka pole. Nimi Isolde Saunders oli Jessicale võõras. Ilmselt selleks ajaks, kui Jes Tree Hilli kolis, oli Isolde juba ära kolinud. "Ma kindlasti tulen mõni päev vaatama, kuidas tüdrukutel läheb," lubas Jessica. Koosseis on küll muutunud, aga kisakooritüdrukutele jääb Jes alatiseks kaasa elama, sest kuulus temagi sinna ergutustiimi.

"Eks ma jään sind siis ootama," lausus Vanessa, kellel polnud lisa silmapaari vastu midagi. Nende suhted Jessicaga on küll olnud üsna keerukad, aga kuidagi on nad suutnud siiski sellesse punkti jõuda, kus suhtlevad teineteisega vabalt. "Ma kuulsin, et sa käisid Inglismaal tantsukooli katsetel. Sisse sa küll ei saanud, aga kuidas muidu läks? Oli tugev konkurents?" uuris Nessa kui oli lasnud vaikusel mõnda aega ruumi vallutada.

Jessica kindlasti astub läbi. Kui tihti, seda ta ei oska öelda. "Kisakooritrenni ajad klapivad eelmiste aastate omadega?" uuris Jes. Kui ei, siis võib juhtuda, et Jessie ei saa läbi astuda, sest tal on siiski enda trennid vaja anda. "Konkurentsi kohta ei oska ma midagi öelda, sest..tähendab, saladust oskad hoida?" küsis Jessica. Ta oleks konkurentsi kohta praegu ainult valetada saanud, aga kuna Vanessa on alati olnud inimene, kellele ta kõik ausalt välja ütleb, siis ei tahtnud ta ka seekord valetada. Teine selline inimene on Sayer, aga temaga on teisiti - kui valetada ei taha, siis lihtsalt ei räägi. Varjamine? Ei, kui Say huvi ei tunne, pole varjamine. Kui tema kihtlatu küsiks, siis räägiks kõik ilusti ausalt ära.

"Enam vähem. Ma võin sulle hiljem graafiku saata, kui tahad," lausus naine. Trennid siiski sõltusid koolist ja kuna seal tunnid läbi said. Pealegi tegelesid mõned tantsijad ka teiste huviringidega ja seega pidi Nessa kõigega arvestama, kui ta treeningplaani tegi. "Noh, siiani olen hakkama saanud. Ma loodan, et see saladus mind ainult ebamugavasse olukorda ei pane," sõnas Vanessa, vaadates tüdrukule otsa. Päris nõme oleks, kui ta saaks teada nüüd mõne saladuse, mis käib kellegi kohta, kellega ta pidevalt läbi käib.

"Mu meiliaadressi peaks sul olemas olema," lausus Jes. Tähendab, graafik on vägagi oodatud. "Ma arvasin, et ma ei hakka keskat igatsema, sest mind ei hoidnud seal miski, aga mul on selline tunne nagu ma oleksin midagi tegemata jätnud. Tead mille? Ma ei andnud kisakooris endast kõike. See oli mu ainsaks motivatsiooniks, et hinded korras hoida, sest ma tahtsin sinna kuuluda, aga ikkagi tegin ma kõike nii nagu mulle mugavam oli. Ja lõpuks, kui mulle reaalselt kohale jõudis, et minu aeg seal hakkab otsa saama, võeti see järelejäänud aeg ka ära." Jes ei tahtnud tulistamist teemasse võtta ja kuigi ta ise sel ajal koolis ei viibinud, mõjutas see paljuski tema elu. "Ma ootasin seal Inglismaal saaliukse taga oma järjekorda. Mul oli eelviimane voor ees. Voor, kus ma pidin vabakava esitama. Sellesama kava, mida ma peaaegu neli kuud ette valmistasin. Aga ma jalutasin sealt ukse tagant minema, sõitsin bussiga lennujaama ja lendasin Kanadasse. Ma redutasin seal, kuni selle päevani, mil ma koju tulema pidin. Ja seda lihtsalt sellepärast, et ma ei tahtnud, et eelkõige Sayer teaks, et ma loobusin. Ma ei tea, kuidas konkurents oli, sest ma ei näinud seal teisi tantsimas, aga ma nägin, et seal on tüdrukuid, kes tahtsid sinna rohkem sisse saada kui mina. Nad on selle nimel endast kõik andnud, seejuures kui mina lihtsalt proovimise mõttes kohale lendasin. Ma mõtlesin alati, et kui ma sisse ei saa, siis sellest pole absoluutselt mitte midagi, sest pisikesed ootavad tantsutrenne. Tantsimine on alati mu hobi olnud ja ma pole kordagi mõelnud, et sellest võiks mu töö saada."