Ütleme suvele head aega!

"Kelle käes üldse madrats ja pump on?" uuris Hunter suhteliselt kõigi käest, "Rosie, äkki sa viitsid kõigi kottidest padjad ja magamiskotid välja võtta või lahti harutada?" See ei peaks väga keeruline töö tema jaoks vast olema. Väsitama see ka teda väga ei peaks, küll aga paneb ta mõneks ajaks pusima. "Usu mind, temale on kõvasti tegevust vaja leida, et ta õhtul ära väsiks," lausus poiss pisut vaiksemalt Simonale. Nagu nii läheb Rosie ilmselt esimesena magama.

"Mina ütleks selle kohta lihtsalt seda, et kui väga vaja, on igale probleemile lahendus," muigas Phoebs. Igaüks tuleks selle peale, et kadunud vai mõne toikaga asendada. Ei midagi erilist. Lõkke ääres asetas Phoebe oma käed tule kohale ja soojendas neid seal natuke, mitte et nad praegugi väga külmetaks. Talle lihtsalt meeldis tuli. "Kalaõng?" turtsatas Phoebs Peteri küsimust kuuldes. "Nalja teed või? Mul on ainult natuke liha ja karbike vorstikesi, mida grillida," naeris tüdruk. "Ja on sul kitarr kaasas, et ikka lõkke ääres mängida saaks? Ma tean, et sa oskad seda natuke mängida," uuris Phoebe.

"Madrats ja pump on minul," lausus Simona ja muigas, kui Rosiele nüüd ka ülesanne anti. Sellised need lapsed juba on - kaua ühe koha peal ei istu, vaid peavad ikka mingi hetk siblima hakkama. "Ta on tõeline tulesäde," muigas Simona, kui Rosie venna antud ülesannet täitma läks ja kõigepealt Hunteri koti kallale asus. "Lähme meie siis madratsiga jändama," lausus Mona Hunterile otsa vaadates ning noogutas, et poiss temaga tuleks. Enda kotist võttiski rumeenlanna välja ühe suurema õhkmadratsi ja pumba, mis kohe madratsiga ühendati.

"No näed, siis peakski õng ka veel olema, et kala juurde püüda," muigas Peter kergelt naerdes. "Ma arvan, et kui ma kitarri ka veel kuskile enda koti külge oleksin kinnitanud, siis ei oleks ma kohale jõudnudki. Või siis oleks kas mina või kitarr katki," lausus noormees, "aga kust sa üldse tead, et ma mängida oskan?" Peter ei mäletanud, et ta seda kuskil maininud või demonstreerinud oleks olnud. Klaverimänguga on natuke teine asi.

"Jah, nii kaua kuni ta ära väsib, sest siis kipub ta palju vinguma," lausus Hunter kergelt muiates. Loodetavasti läheb täna kõik kenasti. Peaasi, et tüdrukul niisama lõkke ääres istudes igav ei hakkaks. "Puhume selle pooleldi täis ja siis paneme telki ära või paneme kohe telki?" uuris Hunter, sest pärast täis madratsit sellest pisikesest uksest sisse saada on küll paras katsumus. Üldse oleks see paras kilplase töö.

"Väikese õe rõõmud," muigas Simona, kuigi Rosiet vingumas ta küll veel kuulnud pole. Tänasega ilmselt jõuab kuulda ka, kui tirts väga ära väsib, aga praegu paistis, et laps tahtis tegutseda ja siis ei saanud teda ju keelata. "Parem juba kohe telki ära panna, sest muidu hakka seda veel sisse suruma ja see vaevalt eriti meeldiv töö on," arvas Simona. "Ma polegi nii ammu telgis maganud ja viimati, kui magasingi, olin ma nendel õhukestel mattidel, mis just kõige pehmemad ei olnud," muigas Simona. See oli veel siis, kui tüdruk Rumeenias elas ja seal mingile road tripile läks. Kui need kõvad matkamatid välja arvata, oli seegi ettevõtmine täitsa vahva.

"No minul õnge ei ole, kuigi ma ei tea, kas keegi teine tuli sellele mõttele õng võtta," lausus Phoebs, vaadates ka teisi. Kellelgi igatahes ei paistnud seda kaasas olevat. "Kui sa tõesti kalale tahad minna, siis ma arvan, et võid mulle mõni teine päev teada anda, et ma õngesid koju ei jätaks. Colin polegi suurem asi kalamees," pakkus tüdruk, kuigi ta ise ka väga oodata ei viitsinud, millal mõni kala õngekonksu otsa satub. See on nagu õnnemäng, mõni kavalam kala võtab ära ainult sööda ning ujub seejärel minema. "Sa võib-olla pole seda küll nii avalikult näidanud, aga kunagi Richmondis kuulsin ma sind mängimas. Ma olin just sinu juurde jõudnud ja see kitarrimuusika tuli sinu toast, kuni sa ise ühel hetkel lõpetasid ja mind tervitama tulid. Mäletad?" rääkis Phoebs oma mälestusest.

"Iseenesest võiks ju kalale minna, kuigi ma ei ole selles kuigi osav," sõnas Peter õlgu kehitades, "aga kahepeale paneksime kindlasti kõik kenasti kokku. Kunagi sai ikka vanaisaga õngitsetud." Peterile sobis ideaalselt selline rahulik ja ootav tegevus, sest siis sai omi mõtteid mõlgutada või isegi raamatut lugeda. "Eee.... ei mäleta, aga võimalik, et nii see oli. Ma sind valetamises just ei süüdistaks," muigas Peter, "siiski tunnen ma ennast klaveri taga rohkem kodus kui kitarri tinistades."

"Jaaah," venitas Hunter, "tegelikult on ta täitsa lahe ja ma veedan temaga kodus palju aega. Siiski ei saa ma öelda, et ma täna just väga õnnelik olin, et ma ta kaasa pidin võtma." Oleme siiski ausad. Poisil ei ole selle tirtsu vastu midagi. Lihtsalt vahel tahaks puhkust sellest lapsehoidmisest. "Paneme siis telki ära," lausus poiss ning sättis tühja madratsi nii, et pumbakoht jääks ukse juurde. Nii said nad Simonaga telgi ees olla ja rahulikult madratsit pumbata. "Ega ma ka just tihti telgis ei maga, aga kui magan, siis ikka nendel peenikestel," sõnas poiss.

"Jah, mõte tundub täitsa huvitav," noogutas Phoebe. "Siis peame seda ilmselt enne talve tegema, sest jääaugu peal... noh, ma ei tea, siis võibki sinna vist istuma jääda ja külm hakkab ka," arvas näitsik. Pealegi polekski talvel vist midagi muud teha peale jääaugu peal istumise ja ootamise, samas kuni ilmad veel soojad on, on täitsa hea aeg. "Ja mina olen see, kellele elevant kõrva peale on astunud," turtsatas Phoebs. Ei osanud tema mingit pilli mängida ega laulda, kuigi ta oli suutnud endale päris mitu muusikalise talendiga sõpra saada. Noh, see-eest oskas Phoebe joonistada. "Aga mis sa arvad sellest, kui ajaks juba midagi varda otsa ja üritaks ehk grillida?" pakkus näitsik, kui leidis, et võiks end jälle kasulikuks teha. Pealegi oli see väike tüdruk ka süüa küsinud, kuigi nüüd pusis ta magamiskottide kallal.

"Miks mitte?" uuris Simona. Talle see tirts täitsa meeldis ja ta mõtles, et võiks mõnel heal päeval, kui muid plaane pole, Rosiega isegi mängima minna. Praegu ta ka eriti tüütu ei olnud, oli hoopis vägagi asjalik ühe 8-aastase kohta. "Need peenikesed võivad olla kõvad, aga hea on see, et nende peal külm ei ole. Samas on nad nii kitsad, et mul on juhtunud küll, et ma olen pooleldi maas sealt," naeris Mona kergelt. "Ma olen lihtsalt nii hull laiutaja," turtsatas tüdruk. Nüüd tuleb siis katsuda ehk mitte nii palju laiutada, sest nad magavad kõik ühes telgis ja ruumi peab teistele ka jätma.

"Eks see lisab mulle kõvasti kohustusi ja tead vahel lihtsalt ei jõua tema kõikidele küsimustele vastata," muigas Hunter. Vähemalt on tore see, et Rosie ei ole selline laps, kes ennast maha pikali viskaks ja kisama hakkaks, kui ta midagi ei saa. Täitsa õnnestunud noorem õde, kui mõelda sellele, kui palju vanemaid vendi tal on, kes kõik üritavad temaga hästi läbi saada. "Vähemalt ei ole kukkumine kõrgelt," turtsatas poiss ja hakkas kergelt naerma. "Küll me täna näeme, kui hull laiutaja sa oled. Kui liiga julgeks lähed, siis tõstame su telgist välja," naljatas Hunter. Iseasi, kas nad üldse magama jõuavad.

"Jääauk ei tõmba isegi mind," turtsatas Peter. Ta ei ole eriline külma armastaja. Talvel kannab ta alati sada kihti riideid, et kindlalt soojas olla. "Pole see nii hull midagi," lausus poiss, "pealegi ei peagi kõik mingid muusikud olema. Eks meil kõigil ole omad talendid." Peter jälgis korraks teisie laagriplatsil olijaid ning kohendas siis ühe jämedama tokiga natuke lõket. "Nooh, ideeliselt ju võiks. Kuigi leeke veel on natuke, aga me saame vardaid üleval pool hoida," arutles Peter valjult, "eks sa otsi siis meie toidukraam üles." Poiss ise kohendas veel natuke lõket, lükates põlevad tukid natuke rohkem laiali.

"Nii et sind pannakse tavaliselt last hoidma?" uuris Simona, kuigi tundus, et Rosie hoiabki kõige rohkem Hunteri poole. "Aga ta on sul täitsa asjalik." Lisaks asjalikkusele oli see plikatirts ikka tõeline südameteröövel. Kasvatusega vähemalt mööda pandud ei ole. Nüüd panid Hunteri sõnad ka Simona naerma. "Sa peaksid siis telgile sildi panema, et laiutamine keelatud või vastasel juhul lendad välja," naeris tüdruk, sest vaevalt tema ainus laiutaja oli.

"Mulle meeldib talv, aga õngitseda võiks ikka siis, kui jää peal ei ole," lausus Phoebe. Temagi pani end talvel soojalt riidesse, aga see-eest oli ta sellel aastaajal eriti palju väljas. Eriti mõnusad olid sellised õhtud, kui oli tähistaevas ja kõik oli lume all. See oli alati lihtsalt nii ilus ja enne jõule tekitaski mõnusa jõulutunde. "Mul on ainult lihakraam ja vardad. Vahukomme peaks siis Simonalt küsima, aga neid võib vast hiljem teha, kui see väike pätakas ka lõkke ääres on," rääkis Phoebs, kuid ajas end püsti, et enda kotist vardad ja toit otsida. Sealt otsis ta esialgu välja kaks grillvarrast, šašlõki ja paki vorstikesi, enne kui lõkke äärde tagasi läks. Ühe varda ulatas ta Peterile ja teise varda otsa hakkas näitsik ise šašlõkki ajama.