Friends buy you food, best friends eat yours

"Seda küll," noogutas Helena. "No õpetajate elu oli ka lihtsam, kui meie nende muret tekitavamate õpilastega tegelesime. Ja noh, ma loodan, et minu kunagistel hoolealustel läheb igatahes hästi," lausus ta ning hakkas sädelevat lakki Dani küüntele kandma, kui mündiroheline juba kuiv oli. "Nii raske on ikka veel uskuda, et me nüüd vilistlased oleme," muigas Helena, kellele samuti tundus, nagu oleks lõpetamine alles eile olnud. Natuke kurb tunne tuli isegi lõpuaktusel. "Loodame, et saad ikka varsti välja," naeratas tüdruk.

"Tõsi, kusjuures selle peale ma ei mõelnudki," muigas Daniela. Samas eks tutorid ongi omamoodi ka õpetajad. Neil on lihtsalt ainult üks õpilane. Neiu pruunid silmad kinnitusid tema küüntele, kui Helena neile sädelevat lakki kandma hakkas. "Jah, ongi see kallis lapsepõlveke läbi saanud," naeris tüdruk, kuid üritas jälle tõsisem olla, sest tema käed hakkasid naermise ajal liikuma ja ilmselt ei olnud see sõbrannale just meelejärele. Kunagi saab Dani ikka välja.

"No tutorid kergendavadki sellega õpetajate elu, et seletavad ise oma hoolealustele neile arusaamatu teema uuesti üle ja annavad endast parima, et see selgeks teha, selle asemel, et õpetajad ise seda teeks," seletas Helena. "Nii imelik on sellele mõelda, sest isegi see aeg tundub nüüd ikka väga kaugel, kui me üldse kooli läksime," muigas Helena. Mitte et ta end vanana hakkaks tundma, aga lihtsalt paneb imestama, kuhu see aeg kõik kadunud on. Nii ruttu läks. "Peaks vist proovima sind mitte ikka naerma ajada praegu," muigas Helena, kui hetkeks sõbranna küünte lakkimise katkestas, kuid jäi siis enda tööd imetlema. "Sa saad päris armsad küüned," teatas neiu ning jätkas siis oma tööd Dani küünte kallal.

Daniela noogutas Helena jutule kaasa, silmitsedes samal ajal enda küüsi. "Parem oleks vist jah, kui ma enda käsi palju ei liigutaks," muigas näitsik, "muidu ei näegi need küüned varsti enam nii armsad välja." Huvitav, et nad alati koos olles küüntega jändasid. Nad peaksid varsti kahekesi mingi maniküürisalongi avama. Siis saavad teiste peal ka enda kätt katsetada.

"Üks käsi saab kohe valmis kah," teatas Helena, kui juba väikesele sõrmele sädelevat lakki pani. Sellega on nüüd ühel pool ja seega hakkas Marie ka Daniela teise käe küüntele sädelust panema. Samas polekski maniküürisalongi avamine nii paha mõte, kuigi selleks et seal üldse töötada, tuleks üht-teist juurde ka õppida. Samuti olid mõlemad tüdrukud muusikud, niisiis... laulvad küünetehnikud? Päris huvitav. Hetkeks vaatas Helena kellale ja nägi, et külastusaeg hakkas vaikselt läbi saama, kuid maniküür polnud veel päris valmis. "Ma polegi sädelevat nii ammu puutunud," muigas Helena. "Aga sellised küüned sobivad isegi mõneks pidulikumaks ürituseks."

"Suurepärane," lausus Daniela ning ootas kuni ka viimane küüs sellel käel endale sädeluse peale sai. Alles nüüd imetles ta enda maniküüri. Täitsa kena sai tõesti. "Mina ka mitte, aga ongi hea vaheldus," teatas neiu, vaadates Helenale otsa. "Sobiks tõesti. Eks tuleb hilisema aja tarbeks meelde jätta," sõnas Dani, jälgides enda teist kätt, mis samuti endale kena välimuse sai.

"Ma võin vist enda üle nüüd uhkust tunda, kui sulle meeldib," muigas Helena ja vaatas rahulolevalt, kuidas Daniela enda maniküüri imetleb. Nii hea oli ikka, kui sai kellegi päeva kas või pisiasjadega paremaks muuta. "Ma arvan, et ma muretsen endale nüüd ka mõne sädeleva laki, sest nendega saab lihtsa, aga ilusa maniküüri teha," sõnas Helena. "See on täpselt nagu see, kui sa oskad hästi punuda. Sa ei pea ilusa soengu saamiseks juuksuri poolegi pöörduma, sest punutised võivad ka lihtsalt võrratud olla," rääkis tüdruk, kui talle meenus see valentinipäeva balli soeng - lokkis juustesse punutud waterfall.

"Kindlasti võid," muigas Daniela, vaadates sõbrannale otsa. "Kindlasti muretse, kui sul neid juba ei ole," lausus tüdruk, sest nendega on võimalik kiiresti ja lihtsalt mõni tavaline lakk palju huvitavamaks muuta. Mis juustesse puutus, siis Dani kandis enda omasid enamasti lahti või siis ühel küljel olevas punupatsis. Mõnel eriti lebol päeval piisas ka lihtsalt lohakast krunnist või hobusesabast.

"No mul annabki selle küünelakikoguga sulle järele jõuda," muigas Helena. "Aga ma vaatan, et külastusaeg hakkab läbi saama, nii et ma lähen enne, kui mõni õde tuleb ja mu ise siit välja viskab," naeris tüdruk ja ajas end püsti, et jakk selga panna ja oma kott võtta. Saanud jaki selga, viskas ta oma meekarva juuksed selja taha ja võttis koti õlale. "Aga hea oli sind üle pika aja näha ja ma tulen kindlasti veel mõni päev," lubas tüdruk ja pani käe hetkeks Dani õlale. "Aga seni ole tubli," soovis Marie ja ütles Danile veel "tsau" enne, kui palatiuksest välja läks. Haiglast lahkudes ei viitsinudki Helena enam kuhugi minna, vaid läks koju ja hakkas kitarri tinistama.

Daniela hakkas selle väite peale naerma, kuigi tegelikult on tal tõesti küünelakke ikka päris korralikult. Peakski need kõik kodust ära tooma ja enda uude majja viima millalgi. "Olgu. nad kiouvad siin jah natuke kurjad olema," muigas näitsik, kuigi hea meelega oleks ta veel natuke aega enda sõbrannaga juttu puhunud. Pole siiski tükk aega teineteist näinud. "Eks ma jään sind ootama," lausus Dani ning lubas õrna noogutusega tubli olla. Võibolla saab Helena järgmine kord last ka näha rohkem kui ainult pildilt. Saatnud neidu pilguga, kuni too lahkus, otsustas Daniela uurida kõike seda, mida Helena tale toonud oli. Viimaks jäi ta neid muusikaajakirju uurima, lugedes ka mõnda huvitavamat artiklikit. Pärast seda sõi ta õhtusööki, lubades endale magustoiduks maiustusi, mida Helena talle toonud oli. Õhtul sai ta veel korraks Snow juures käia ja siis sättis neiu ennast juba magama.

OT: Läbi