Puhata ja mängida

Kuulnud, mida Kitty oma jabura unenäo kohta rääkis, hakkas Alejandro naerma. Eks see olnud üks paras jaburus tõesti, kuid samal ajal ka päris koomiline. Näitsiku küsimuse peale tekkis mehe näole kaval naeratus. "Mina loeksin seda piisavaks, aga ma ei tea, mida sina arvad," kehitas tüüp õlgu. Alejandrol polnud raske ära tabada, kuhu Kitty pilk suunatud oli. Hmm... huvitav. Võtnud endale veel mõne hetke mõtlemiseks, otsustas kutt lõpuks, et praegune hetk on rohkem kui lihtsalt sobilik. Nii ta siis kallutaski pead allapoole ning vajutas seejärel tüdruku huultele pehme suudluse.

Kittygi ei suutnud oma jaburat unenägu meenutades tõsiseks jääda ning veel rohkem ajas tüdrukut naerma see, et Alejandro naeris. "Siis ei jää mul muud üle kui sind uskuda," sõnas Erica naeratades. Tundnud äkki Alejandro huuli enda omadel, vastas Erica suudlusele. Nüüd see siis juhtus - tüdruku esimene suudlus, mille kohta Erica ütleks, et parim kogemus üldse. Tõmbunud lõpuks Alejandrost kergelt eemale, Erica naeratas kergelt ning jäi Alejandrole otsa vaatama. "Niisiis... Mis mängu me mängime?" küsis ta, et enda ja Alejandro vahel toimuvasse natukenegi selgust saada. Hetkel oli see Kitty jaoks segane, sest nad olid nagu head sõbrad, aga samas hakkas asi juba millekski enamaks minema. 

"Ma ei lepiski mõne muu variandiga," sõnas Alejandro muige saatel. Suudlusega ühele poole saanud, jäi Alejandro samuti mõneks hetkeks Kittyle otsa vaatama, lausumata seejuures sõnagi, aga mehe näost võis väga kergesti välja lugeda, missugused emotsioonid teda praegu valdasid. Lõpuks oligi hoopis Erica see, kes oma suu esimesena lahti tegi. Küsimus tuli Alele küll ootamatult, aga ta suutis ülletavalt kiiresti endas vastuse osas selgusele jõuda. "Ma ei peagi seda mingiks mänguks," teatas noormees. "Ainult et ma pole päris kindel, kuidas sinuga on," lisas ta hetke pärast.

"Sest Alejandro Luis Jimenezel peab alati õigus olema." turtsastas Kitty ja hakkas naerma. Noormehel oli õigus, kui ta juba alguses ütles, et temaga pole mõtet vaielda. Polnudki, sest võitjana tuli sellest ikka välja Alejandro. Mis suudlusesse puutus, siis ka Erica näost võis välja lugeda, kui palju see talle meeldis. "Mina ka mitte," sõnas neidis, šokolaadipruunid silmad Alejandro omadele kinnitunud. "Nii et me oleme siis... eee... paar?" küsis näitsik, põsed kergelt õhetamas.

"Jah, sellised on reeglid," nõustus Alejandro Kitty sõnadega. Okei, võib-olla oli see kõik natuke liialdatud, kuid Ale ei kavatsenudki välja näidata, et ta mõtleb oma sõnu rohkem naljaga kui tõsiselt. Luisi huultele ilmus kerge naeratus, kui Erica teatas, et temagi ei pea seda naljaks. Korraks jõudis noormees selles juba kahtlema hakata, aga koos näitsiku sõnadega need kahtlused kadusid. "Midagi sellist vist jah," vastas tüüp Erica küsimusele, tõsine, võib-olla isegi natuke ehmunud ilme näol. Ta polnud end kunagi kellegagi ametlikult paariks kuulutanud.

"Kehtivad need reeglid ainult mulle või kõigile?" küsis Kitty muiates. Ta juba teadis, et Alejandrole meeldis aeg-ajalt liialdada, kuid siis läks neiu ise ka selle kõigega kaasa. Saanud enda küsimusele vastuse, kallistas Erica tugevalt Alejandrot, kuid märkas siis noormehe näoilmet. "Mis viga?" küsis ta. "Millest selline nägu?" Alejandro paistis veidi ehmunud ja see tegi Erica lihtsalt murelikuks.

"Kõikidele, aga ma võin ju ainult sulle ka erandi teha, kui tahad," vastas Alejandro. Ta ei osanud praegu kohe üldse tõsist juttu ajada. Kui Kitty teda ühel hetkel kallistas, pani Alejandro sõnagi lausumata oma käed näitsikule ümber. Alles siis kui näitsik küsimusega lagedale tuli, tegi noormees oma suu uuesti lahti. "Ei midagi. Asi pole üldse sinus," vastas tüüp kiiresti. "Sul pole vaja üldse muretseda," lisas ta.

"Mulle sobib," lausus Kitty ja pilgutas Alele silma. Ei olnud temagi hetkel väga tõsine, kuigi nüüd said ühed olulisemad asjad ikka Alejandroga selgeks räägitud. Nii et tal on nüüd poiss-sõber ja selleks on Alejandro, kes on tüdrukul esimene. "Olgu," noogutas Kitty Ale vastust kuuldes ega puudutanud enam seda teemat. "Ronimispuu, liumägi või liivaloss?" andis Erica Alele valiku, sest liiga vara oli veel mänguväljakult ära minna. Nad polnud seal veel õieti ollagi saanud.

Alejandrol oli hea meel, et Kitty selle teema kohta enam rohkem küsimusi ei esitanud, sest tal oleks üsna raske näitsikule kõike lahti seletama hakata. Aga kui paar, siis paar - küll ta aja jooksul ikka selle mõistega ära harjub. "Alustakski ronimisest, siis liiguks edasi liumäele ning lõpetaks liivalossiga?" pakkus Ale oma variandi välja. Ei tahtnud temagi siit veel lahkuda, sest vahelduseks oli ju hea ühel päeval väikeseks lapseks hakata. Ainult et väikesed lapsed ei sõlmi vist omavahel romantilisi suhteid? Või kes seda tänapäevast maailma ikka teab...

Kittyle endale ei tahtnud ka see kuidagi kohale jõuda, et tal on nüüd poiss, aga vähemalt sai ta just selle kuti, kes talle nüüdseks juba pikemat aega meeldinud oli. Tubli töö, Bennett. "Sobib," lausus Erica ronimispuu juurde minnes. Õnneks polnud see nii kõrge, et neiul jälle kõrgusekartus peale tuleks ja pealegi oli ta selle hirmu juba korra ületanud - kui ta Wilmingtoni sillalt alla hüppas. "Ma küll kardan kõrgust, aga siiski arvan ma, et kunagi võiksime mingisse seiklusparki ka minna, kus turnida saab küll ja küll," muigas Rica, kui ühest suhteliselt madalast redelist üles ronis.

Alejandro polnud väga suhteinimene. Tavaliselt piirdus kõik väikese flirdiga ja läks vahel sellest kaugemalegi, aga mingit kindlat suhet tal vist polegi olnud, mistõttu on see Kittyga toimuv noormehele omamoodi väljakutse. Seda näitab ainult aeg, mis kõigest lõpuks välja kukub. Järgnenud Ericale ronimispuu juurde, hoidis Alejandro pilku näitsikul. Taoline väike ronimine ei tohiks midagi ületamatut tema jaoks olla, kui tšikk isegi Wilmingtoni sillalt alla hüppas. "Seikluspark kõlab hästi. Kunagi sügisel võiks selle teekonna isegi ette võtta," arvas noormees.

Kitty lihtsalt lootis, et ta ei pea pettuma, kui nüüd Alejandroga suhtes on. See oli tüdruku esimene suhe ja kõige rohkem kartiski ta seda, et võib ikka haiget saada. Ta oli näinud Alejandro armsat ja hoolivat külge lisaks noormehe nakkavale positiivsusele ja see Ericale kuti juures kõige rohkem meeldiski. Siiski ei mõelnud Erica haigetsaamisele, vaid läks riski peale välja. Tuleb ikka positiivselt mõelda ja kui tulebki raskusi, saavad nad neist üle. "Mulle see mõte meeldib," lausus Kitty, kui järgmisele redelile läks ja natukeseks sellele istuma, vaadates maapinnalt vastu paistvat rohelist muru. Praegu ei hakanudki sellest pea ringi käima. "Sa oledki seikleja või meeldib sulle lihtsalt turnida?" uuris Kitty lõbusalt.

Alejandro ei mõelnud samuti praegu sellele, et mis siis saab, kui nende vahel ikkagi midagi välja ei peaks tulema. Ta oli sellisteks mõteteks lihtsalt liiga positiivne inimene. Loomulikult ei uskunud ta, et miski võiks totaalselt nässu minna. "Sel juhul hakkan seiklusparkide kohta uurima ja üritan meile kunagi sinna aja saada," lubas Alejandro. Enne peavad nad muidugi omavahel läbi rääkida, missugune kuupäev mõlemale kõige paremini sobiks. Kui Kitty oli ühelt redelilt juba maha läinud, ronis sinna Alejandro - temal läks selleks tegevuseks tunduvalt vähem aega, mille üle vist imestada ei saa. "Natuke mõlemat," vastas kutt Erica küsimuse peale. Mõnikord ju võis, aga mingiks hulluks seiklejaks teda vist nimetada siiski ei saanud.

"Siis sa pead mulle meelde tuletama, et ma alla ei vaataks, sest mul hakkab pea ringi käima... kuigi praeguse kohta seda öelda ei saa," muigas Kitty. "Aga kindlasti anna teada, kui targemaks saad, sest mina olen see, kes veel koolis peab käima," lausus näitsik, kuigi vanusevahe talle probleemiks ei polnud ja Alejandrole ei paistnud see samuti probleem olevat. Pealegi polnudki nende vanusevahe kuigi suur - neli-viis aastat. "Vau, sa oled osav," oli Kitty veidi hämmeldunud, kui Alejandro kiiremini järgmisele redelile sai. Kitty enam aga ronida ei tahtnud ja varsti suundusid noored liumäele. Olnud sealgi natuke aega, lasi Kitty viimase liu ning vaatas siis eemalt paistva liivakasti poole. "Ja nüüd liivaloss?" küsis ta kavalal häälel, tumedad silmad Alejandro omadel. Pange ega kühvlit tal küll kaasas ei olnud, aga ehk ajab ilma nendetagi asja ära.

"Mida sa jamad? Siin pole kõrgust ju ollagi," hakkas Alejandro naerma. Isegi lastel ei hakka siin pea ringi käima, kui just mõne puhul erandit ei teki. "Muidugi. Ma pole seda unustanud," noogutas mees Kitty sõnade peale. Vanusevahe teda küll ei häirinud, sest tüüp oli praegu alles 22. Pole vist veel mingi vanake? "Kui natuke harjutada, siis saab igaüks sellega hakkama," oli noormees kindel. Kui nad olid ronimispuudel juba piisavalt aega veetnud, mindi liumäele, kust mõlemad paar korda ka alla lasid. Edasi ootas noori liivakast, kuigi sellega on natuke jama, et nad ainult kätega peavad läbi ajama. "Jah, käime seal ka veel ära," sõnas Luis ning läks ees juba liivakasti.