Töö ajal tehakse tavaliselt tööd

Camden nautis viimaseid vabu päevi enne kooli kohutavat iket ja seetõttu leidiski noormees end bussijaamast. Noh, tegelikult oli veel paar nädalat legaalse orjuseni, aga Cam pidi ka tööl käima, seega oli temal vaid kuus vaba muretut päeva, kus keegi ei oodanud teda ei tööle ega ka kuhugi mujale. Noormees oli kindel, et mõni vaba päev Valiga pole sugugi "kulutatud" ja seega koputas Cam klaasi peale, mis eraldas klienti kassiirist.

Val paistis töötamise asemel olevat ametis enda PSP-ga, mida ta raevukalt sõrmedega "tappis". "Palun üks pilet põrgusse," teatas Cam muigega. Noormees kandis helehalli wifebeaterit, musti teksaseid, sinist ruudulist särki, mis oli eest lahti ja mariinsiniseid ketse, mille ühe pael oli neoonroosa ja teine neoonkollane. Camden mõtles, et varastab Vali lõunale, kuna kell oli just jõudnud ühe kanti ja bussijaama lähedal oli mõnus kohvik, kust sai päris korralikku pastat.

Selline töö, mis ei eeldanud muud kui õige pisukest tähelepanu (ja töömundri kandmist), passis Valkyriele suurepäraselt, sest võimaldas tal tegeleda ka muude asjadega, näiteks mõelda sellele, mille arvelt kokku hoida, et septembril välja tuleva mängu jaoks raha kokku hoida nii, et ta selle mängu kohemaid ära osta saaks. Arvuti, mis tema ees laual seisis, oli kahjuks rangelt tööasjade, mitte kaardimängu jaoks, niisiis oli neiu juba tükk aega tagasi olukorraga leppinud ning enda PSP-d töö juurde kaasa võtma hakanud. Praegu käis siin vähe inimesi ka, pealegi polnud tema kassa ainus avatud, nii et ta võis endale seda meelelahutust lubada. Õnneks saab see kohustus iga päev tööle tulla varsti läbi, sest algab kool, ning siis saavad tema tööpäevadeks olema nädalavahetusepäevad... Natuke tüütu küll, kui ta tahaks koos sõpradega kuhugi minna, aga kuhu sa sompus ilmaga ikka lähed, eriti kui õhtune aeg on tal vaba.

Ka täna oli meeldivalt rahulik päev, mistõttu Val oma kingad jalast ajanud ja jalad tooliservale tõstnud oli, süvenedes täiesti mängu, mis parajasti tema PSP-s käis, kusjuures armu ta konsoolile kohe teps mitte anda ei tahtnud, kui otsustada nupuklõbina põhjal, mis vaid viis minutit tagasi ühe bussijaamas istuva mutikese pead tõstma oli pannud. Neidis oli nii süvenenud, et peaaegu hüppas oma kohal, kui keegi klaasile koputas. Jessas! Tal kulus hetk, et aru saada, kellega tegu on, ning siis ilmus Valkyrie näole tema firmamuie, kui ta PSP käest pani, lülitanud selle enne välja, ning end korralikult istuma sättis, silmad Camdenile suunatud. "Kohe vaatan lähima väljumisaja," lubas ta asjalikul häälel ning teeskles, nagu otsiks arvutist midagi. Hetk hiljem pöördus Val taas "kliendi" poole. "Kahjuks sellel sajandil ühtki bussi ei lähe. Tulge järgmisel sajandil tagasi," lausus neiu muiates.

Noormees hoidis silmi tüdrukul, kes võpatas enda PSP-maailmast üles. Kui oleks tegemist olnud mõne vanema kibestunud kliendiga, oleks Val saanud ilmselt pahase turtsumise osaliseks. Camden jälgis, kuidas Valkyrie PSP välja lülitas ja end jälle töötamise lainele sättis. Oodates infot bussi kohta, põristas noormees letil sõrmedega. "Järgmine sajand, seda on natuke palju oodata," tõdes nooruk laia naeratusega. "Kuule, sa kindlalt pole veel lõunale jõudnud, võta nüüd pool tundi vabaks ja lähme kuhugi sööma, mul pole õhtuni midagi teha, äkki sisustad kolmkümmend minutit ära," tegi Camden pakkumise, millest Val ei saanud keelduda. C'mon, lõuna sõbraga on ju palju parem, kui veeta see kuskil bussijaamas nosides mingisugust saiakest, mis tehti tõenäoliselt mitu päeva tagasi ja oli juba pidevast ülessoojendamisest üsna maitsetuks muutunud. "Ilm on ka ilus ja tolle kohviku juures on väljas lauad," lisas veel noormees oma pakkumisele. Timothy oli üsna kindel, et sõbranna nõustub, kuidas ta sai enda parimale sõbrale ära öelda.

Kuulnud Camdeni vastust, lasi Valkyrie kuuldavale turtsatuse. Ära sa märgi. "Tegelikult mõtlesin ma täna lõuna üldse vahele jätta," vastas neiu, kui oli oma parima sõbra pakkumise ära kuulanud. "Ma olen liiga paks, pealegi pean ma taljet hoidma, kui tahan püramiidi tipus püsida." Jutule risti vastupidi toimisid tema liigutused, sest rääkides ajas ta end juba laua tagant püsti, lülitades samaaegselt arvutit puhkerežiimile. Muidugi läheb ta koos Camdeniga lõunatama. Kell oligi piisavalt palju ja teine kassa töötas ju ka, keegi temast puudust ei tunneks. Võtnud laua alt oma koti, silus Val oma musta vesti, mille alt paistis samblaroheline triiksärk, ning taipas viimasel hetkel kassaklaasi servale panna ka "Kassa suletud" sildi. "Ma lähen lõunale!" teatas ta, kõõludes bokse eraldava vaheseina küljes, et oma teade kolleegile edasi anda, ning, saanud vastuseks noogutuse, lonkis neiu ukseni, mis viis riietusruumi, ning sealt edasi omakorda ukseni, kust pääses bussijaama ootesaali. Camdeni poole kõndides tõmbas Valkyrie oma pruunid juuksed hobusesabast lahti ja sidus need uuesti kokku, tekitades pea taha veel hullema sasipuntra kui seal enne oli. "Sa teed mulle täna kohvi välja," teatas ta muiates, kui kutist möödus ning bussijaama väljapääsu poole kõndis.

Cam pööritas tüdruku vastuse peale silmi. Muidugi jätab ta söögikorra vahele. "Sa oleksid võinud seda siis teha, kui ma pitsat tellisin, oleksin selle saanud kõik ise nahka panna," lausus mees muigega. Hea pitsa oli, Val sai ka sellest suurepäraselt aru, seega oligi neil viimase tüki peale võistlus. Timothy viis silmad korraks kõrvalkassale, kus töötas ka üks nooremapoolne neiu, kes oli vist vähemalt eelmisel aastal Tree Hilli koolis käinud. Kas ta oli nüüd lõpetanud? Seda Camden ei teadnud, suure kooli probleemid. "Ma võin lõuna ka välja teha, eile lõpetasin ühe suurema tööga, rahad käes jälle. See tätoveering, millest ma kunagi rääkisin, algab alaseljalt, lõppes rindade all. Täitsa lahe oli teha, suur töö küll, aga mulle meeldis," seletas noormees, astudes tüdrukuga bussijaama ootesaali iseavanevatest ustest välja. "Lähme sinna pastakohta," pakkus Cam välja.

"Ei iial!" hüüatas Valkyrie, kui Camden nende viimatise pidusöögi teemasse tõi. Sellise suhtumisega saab ta küll kisakooris suurepäraselt hakkama, eks. "Ja siis sa ostad mulle kõige väiksema salati, mis on üldse võimalik kokku keerata," ennustas ta. "Ei, kohvi eest maksad sina ja söögi eest mina." Mitte et ta oleks kartnud, et sõber tõesti midagi sellist teeks, aga talle ei meeldinud eriti see, kui tema eest maksti - kui tegemist polnud just mõne raamatu, filmi või mänguga, mis maksis natuke liiga palju. Või noh, pigem oli lugu selles, et talle ei meeldinud, et kutid tema eest maksavad, sest see tekitas temas kohatu tunde. Imelik oli. "Muidugi meeldis," sõnas neiu muige saatel, kui oli Cami viimasest tööotsast kuulnud. "Kui poolpaljas tüdruk sinu ees lesib ja niutsub, sest nõel teeb paaris kohas haiget... Mmh!" nokkis Val lõbusalt. Pastakoht sobis küll, kõht oli tal tõesti tühi (millal polnud?) ning seal olid suured portsud, mis talle vägagi sobisid. "Ma mõtlesin ka mingi aeg endale tätoka teha lasta," mõtiskles neiu kuuldavalt.

Cam hakkas naerma, see hüüatus oli nii hollywoodilik. "Mhmh, sellise lasteportsu. Ei, tegelikult ma tellingi sulle lasteprae, mis on alati vist friikad viineritega," pakkus Camden välja. "Kui sa nii ütled, rohkem raha mulle," vastas Timothy õlakehitusega. Tim oli paras kohvisõltlane, hommikul alati üks tass kanget, siis lõunaks veel ning õhtul oli latte tavaline kaaslane. Cam ei teadnud, mida Val kogu sellest väljategemisest mõtles ja kahjuks ei olnud tüdruk enda suud ka selle koha pealt lahti teinud. "Miks kõik arvavad, et ma ainult vahtisin tšikki? Ma töö ajal töötan, ausõna," rääkis Camden lõbusalt. "Mida ja kuhu?" küsis Camden. Ehk oskas Timothy ka selle ära teha.

"Kuule, ei tea midagi teist, meestest," noris Valkyrie Camdeni kallal. Muidugi ei kahelnud ta selles, et noormees professionaalselt töötab ja oma positsiooni ei kuritarvita, aga nokkida võis alati. "Tead, ma olen siin kahevahel, kas varrukad või kogu keha," ei suutnud neiu ka nüüd tõsist vastust anda. "Ah, mingi aeg tahtsin tiibu seljale, aga praegu kaldun pigem väikese karpkala poole, randmele näiteks. Paps saaks kreepsu, kui ma järsku mingi musta seljaga koju ilmuksin." Reisiva lapsevanema võlud. "Aga ma ei tea, kui valus randmele teha on?" esitas ta Camdenile küsimuse. Kutt peaks teadma, kindlasti on randmetele teinud. "Väga karjutakse?"

"Ja-jaa, nagu sa ise ei nilliks pilguga kõiki, kel on korralikud lihased," vastas Camden. Ta nägi ju suurepäraselt, kuidas neiud vaatasid järele trimmis meestele, kes oskasid veel hästi riietuda ka. "Tee mõlemad, kogu keha ja siis topeltvarrukad," arvas Camden. Ta nägi aeg-ajalt GPB-s inimesi, kes olid ikka väga täis tätoveeritud ja see ei olnud just kõige ilusam. Erandeid muidugi oli. "Oleneb valulävist. Mul ei saanud valus, veider tunne oli. Üks inimene on täitsa karjunud, aga ta hoiatas, et tal on madal valulävi," selgitas Camden tätoveerimise kõige halvemat osa.

Kui Camden oma arvamusega lagedale tuli, tegi Valkyrie suuri silmi, nagu oleks see, millele noormees viitas, täiesti ennekuulmatu, sest ta on kõige süütum vati sees kasvatatud printsess, kes eales maamunal kõndinud. "Kelleks sa mind pead?" küsis ta dramaatilisel häälel, hakkamata seisma jääma, sest tal oli kõht tühi ja seisatamine ainult selleks, et oma jutule teatraalsust lisada, oli tarbetu. "Nii palju mul ka nüüd raha pole, et topeltvarrukad teha," vaidles neiu vastu. Ärme sellel teemal üldse alustagi, et varrukad, rääkimata kogu keha katvatest tätoveeringutest, on koledad. "Mh," tegi neiu sõbra vastuse peale. "Või hoopis küljele... Puusale... Sealt poleks kogu aeg näha, aga kui riided seljast viskan, siis on - surprise motherfucker!" arutles Val, turtsatades viimaste sõnade saateks.

"Valerieks," vastas Camden hüüdnimega, mida Valkyrie ei paistnud eriti taluvat. "Ma teen alega," lisas Camden. Sõbrad said väikese soodukaga, sest omadele võis ikka pisut enda teenistusest näpistada. "Mm..Puusal on see nali, et see koht olevat üks tundlikumaid. Või noh, külg on tundlikum. Muidugi jälle oleneb inimesest, aga kui tahad näiteks midagi suuremat ja värvilist, siis saad natuke ebameeldivust tunda," rääkis Timothy klientide kogemustest. "Ühele neiule tegin kassi puusale, millest jooksid käpajäljed külge mööda üles," lisas noormees.

"Iu." Valkyrie ei kannatanud, kui teda Valerieks kutsuti, sest ta leidis, et tal on piisavalt äge nimi, et seda ei peaks hakkama mugandama millekski kulunumaks. "Val" oli okei, aga mitte midagi muud. Kuulnud, mida Camden tema poetatud tätokaasukoha kohta ütles, mühatas neiu vaikselt. "Kurat. Ma juba lootsin," avaldas ta oma pahameelt. "Aga siis muud midagi kui valuvaigistid hinge taha ja teele, purjus peaga vist sinna tulla ei tohi, või mis," püüdis ta siis ultimaatumit leida, kuigi oli kindel, et elaks sellise valu ikka üle. On hullematki olnud, pealegi ilu nõuab ohvreid.

"Ära vingu," vastas noormees turtsatusega. Oli jah äge nimi, aga Valerie oli lihtsam öelda. "Noh, lõpuks muutud tuimaks ka nõelast, ei tunneta seda valu enam päris korralikult," arvas Camden, vähemalt nii oli talle mõni klient rääkinud. "Mina küll kedagi, kes on isegi õlle ära joonud, tätoveerima ei hakka, aga sa oled ilmselt isegi GPB-d näinud öösiti," ütles Timothy lõbusa muigega. Ta astus neiuga kohvikusse ja istus vabasse kaheinimese lauda.

"Ma veel mõtlen selle peale," lubas Valkyrie. See polnud veel täiesti kindel, et ta seda tätoveeringut tahtis. Lubada sai ta seda endale küll, aga kas ta ka seda tahtis ja kuhu, oli natuke teine lugu. Oluline oli, et ta seda hiljem kahetsema ei hakkaks, sest ta oli kuulnud igasuguseid õudukaid, kuidas inimesed endale mingi tramp stampi teha lasid ja sellest hiljem lahti saada püüdsid... rääkimata sellest, et mitmed tätoveeringud ei vananenud koos inimesega just eriti hästi. Kui nad kohvikusse jõudsid, järgnes neiu Camdenile, kes oli ühe laua välja valinud, ning istus teisele vabale toolile, et oma kott enda kõrvale maha panna. "Sel aastal pidi kooli päris mitu uut õpetajat tulema," mainis Val, valides uue jututeema, sest eelmine oli end ammendanud.

"Mõtle. Sellist asja ei tasugi kiirustades teha. Mulle on kasulik, aga kliendile," jättis Camden lause lõpetamata, kuna Val sai ise ka aru. Cam oli pidanud paaril korral keelduma tätoveerimisest, ühel korral oli põhjuseks kliendi promill, mis oli ilmselt päris kõrge. Ükski normaalne pruut ei peaks tahtma endale enne pulma tätoveeringut, ta ei oleks saanud kleitigi selga. "Kes siis?" tahtis Cam teada. "Ma pole eriti kooliga kursis," tõdes noormees. Kahjuks lõppes mõne karjäär koolis tulistamise ajal, aga peale kohutavat sündmust lahkusid mõned ka enda soovil.