Ten million fireflies

"Sellega pead sa kahjuks harjuma," sõnas noormees. Naermine käis paratamatult temaga kaasas ja kui Ale parajasti iseenda üle ei naernud, tegi ta nalja teiste kulul. Riideid seljast võttes tajus kutt Kitty pilku, mis oli temale suunatud, kuid Ale ei näidanud välja ainsatki emotsiooni. Nad tulid siiski siia... ujuma. Saanud endaga valmis, pöördus tüüp uuesti näitsiku poole. "Oled kindel, et tahad seda teha?" otsustas Luis veel viimast korda üle küsida. Igatahes seisis ta juba Kitty kõrval ning oli paari järgneva hetke jooksul valmis selle hüppe ära tegema.

"Küll ma harjun," lubas Kitty. Hea, et tal endalgi piisavalt huumorimeelt oli, et iseenda üle naerda. Pealegi polnud Alejandroga kunagi igav ja üldse sai selle noormehega koos olles palju naerda, sest tüüp ise pillub pidevalt vaimukusi. "Kas ma näen välja, nagu ma kardaks?" esitas Erica küsimuse vastu, kui oli end silla äärel püsti ajanud. "Kolme peal?" tuli järgmine küsimus, kui neiu oli Alejandro käest kinni võtnud.

"Selles ma ei kahtlegi," muigas Alejandro. Midagi muud ei jääks Kittyl lihtsalt üle, kui ta tüübiga edasi suhelda tahab. "Näed küll. Kui sul oleks sabatutt nagu jänesel, siis see kindlasti väriseks praegu," vastas kutt ning hakkas oma sõnade peale naerma. Erica küsimuse peale Alejandro noogutas. Varsti alustaski kutt numbrite lugemist. "Üüüks... kaaaaks... kolm! luges Ale ning selle kolmanda numbri ajal hüppasidki nad kahekesi vette.

No hea mees küll - nad on niigi silla äärel ja siis peab ta veel Erica naerma ka ajama. Kuni Alejandro kolmeni luges, vaatas Kitty all voolavat tumedat vett, kuni mees kolmeni jõudis ja nad hüppasid. Natuke aega sai Erica vabalt langemist nautida, kuid siis sukeldus ta juba selle tumeda vee sügavustesse, kuni pinnale ujus ja sügavalt sisse hingas. Nojah, nüüd sai temastki ametlikult Tree Hilli elanik, sest ta hüppas just Wilmingtoni sillalt alla. Riietega. Samas märkas Erica, et tema kleit paljastab praegu rohkem kui peaks, niisiis tõmbas ta seda natuke ülespoole, enne kui Alejandroni ujus. "Sa ikkagi eksisid," ütles ta naerdes ning pritsis noormeest. "Ma teeks seda isegi veel." Kui see kleit ainult seljast ära ei ähvardaks tulla.

Ega Alejandro meelega kedagi naerma ei üritanud ajada - tal lihtsalt juhtus. Olukord polnud aga tõesti kõige sobilikum. Vähemalt ei kukkunud Kitty selle peale kogemata vette, vaid sai ikka võimaluse koos Alejandroga lainetesse sukelduda. Kuna Ale oli siit juba ennegi alla hüpanud, polnud selles tema jaoks midagi uut, aga see ei tähendanud, et talle poleks see ettevõtmine meeldinud. Mõned sekundid pärast Ericat tõusis ka Alejandro pea uuesti pinnale. Mees ei jõudnudki midagi öelda, kui näitsik juba tema juurde ujus. "Siis kordame seda kunagi," vastas Luis, saates ka Kittyle korraliku sahmaka vett kaela.

Sellelt sillalt alla hüppamine oli Kitty jaoks omamoodi adrenaliinilaks, veel enam seetõttu, et see oli tema esimene kord nii kõrgelt vettehüppeid teha. Ei ole üldse vaja imestada, miks Erica seda veel tahtis teha. "Kindlasti kordame," nõustus Kitty, kuid kiljatas, kui sahmaka vett kaela sai. "Tahad sõda? Olgu, saad selle," lausus näitsik ning saatis Ale poole mitu sahmakat, kuni lõpuks mõlemad veesõjast ära väsisid ja natuke ujuda ka otsustasid. Mõne aja pärast hakkas aga Erical külm ja ta ronis veest välja. "Ma oleks pidanud ikka jaki kaasa võtma," lausus neiu lõdisedes.

Kuulnud, et Kitty meelest ei peaks see kord viimaseks jääma, naeratas Alejandro kergelt. Ei te, kas nad sellel suvel enam siia tagasi jõuavad, aga järgmisel aastal kindlasti. Ei, veesõda just noormehel plaanis polnud, aga kui Kitty ise sellega alustas, ei saanud tüüp teda ju ometi karistamata jätta. Kaua nad muidugi seal veega ei mänginud, vaid ronisid juba mõne aja pärast veest välja. "Sa võid minu jaki võtta," pakkus Alejandro ning ulatas selle neidisele. Temal polnud mingit probleemi, sest riided olid kuivad.

"Aitäh sulle su lahkuse eest," lausus Kitty ja võttis Alejandro jaki endale peale. See oli talle küll natuke suur, aga polnud hullu. Siis ajas neiu jalanõud jalga ning otsis oma käekotist välja mobiiltelefoni, et hetkeks kellale pilk heita. Igasugune ajataju oli kadunud, kuni neidis vaatas, et kell hakkab juba poole kümnele lähenema. "On juba päris hilja," lausus ta ning vaatas Alejandrole otsa. Täpselt nii hilja, et oleks aeg koju minna. No muidugi ei tahtnud neiu rohkem end külmetada ka.

"Head kandmist," sõnas Alejandro. Suur oli see jakk näitsikule tõesti, aga parem hoida seda seljas kui külmetada. Nüüd jäi üle Alejandrol ka oma ülejäänud riided selga ajada ning pärast seda võivadki nad minema hakata. Luis oli eeldanud, et Kitty tahab koju minna. Kellele ikka niimoodi läbimärjana väljas passida meeldiks. "Lähme jah. Ma saadan su koduni ära," lubas kutt.

Oleks see õhtu veel soe, siis kannataks küll läbimärjana ringi töllerdada, aga augustikuu õhtud olid juba üsna jahedad. Mehe sõnade peale Kitty noogutas ja nii mindi üle silla. Neiu kodu polnudki kaugel, sest varsti võis näha kortermaja, mille esimesel korrusel Erica elas. Majani jõudes andis Rica Alejandrole jaki tagasi, jäädes ise lõdisema. Sellest hoolimata vaatas ta Alejandrole silma, näol õnnelik naeratus. "Aitäh selle toreda õhtu eest," lausus näitsik. "Loodan, et näen sind varsti jälle," lisas ta ning andis Alejandrole õrna põsemusi. "Head ööd!" soovis Rica, enne kui majja jooksis. Tuppa jõudes võttis ta kohe märjad riided seljast ning läks kuuma vanni.

Teel Kitty kodu juurde nad palju ei rääkinud ning poleks väga saanudki, sest maa sinna polnud üldse pikk. Kui ta pärast kortermaja juurde jõudmist oma jaki tagasi sai, tõmbas Ale selle endale peale, kuigi tema poolest oleks näitsik selle tänaseks enda kätte ka jätta võinud. "Sina ise tegid selle õhtu toredaks," sõnas Alejandro. "Kindlasti. Ma helistan sulle," andis Luis näitsikule lubaduse. Põsemusi peale ilmus ta näole taas kerge naeratus. "Head ööd," jõudis Ale veel vastata, enne kui neidis majja kadus. Pärast seda hakkas mees oma kodu poole liikuma.

OT: lõpetatud