Ten million fireflies

Mis veel Alejandrost rääkida, kui Erica oli see, kellel varem üldse vastassooga kogemusi polnud? Samas tundis ta, et järjest raskem on Alejandrost eemal olla ja ta oli nüüd kindel, et tahab vähemalt proovida. Saagu, mis saab. Tüdruk naeratas, kui Alejandro tema käe pihku võttis. Nii oli väga hea. "Päriselt?" ei suutnud Kitty noormehe sõnu uskuda. "Sa tõesti pole kunagi isegi masenduses olnud?" Wow. Kittyl oli Alejandrolt ikka palju õppida, sest tal tuleb ikka ette neid hetki, kui ta kohe kuidagi halvast head ei oska leida. "Lähme," noogutas tüdruk ja lasi Alejandrol end õrnalt kättpidi kaasa tirida. "Ja kuhu me edasi lähme?" päris Erica pisut uudishimulikult, ent samas oli tema hääletoon kuidagi kavalavõitu.

Alejandro ei teadnud, kust see kõik järsku tuli, kuid ometi oli ta tüdruku käitumisest meelitatud. Võib-olla isegi tuleks miskit välja, sest ei saanud ju öelda, et tema ise Kitty vastu seletamatut huvi ei tunneks. Oli see siis armumine või miski muu, kutt vähemalt praegusel hetkel veel ei teadnud. "Mul ei ole tavaliselt kombeks luisata," vastas Ale näitsiku küsimusele. "Muidugi on päevi, mil olen kurvastanud, aga päris masendusse langenud küll mitte," lisas ta, meenutades mõnda sellist korda, kuigi neid oli üsna vähe. "On sul erisoove?" vastas Alejandro küsimusega. Tema jaoks polnud erilist vahet, kuhu nad lõpuks välja jõuavad.

Miski ütles ka Kittyle, et ta ei peaks end Alejandroga ikka nii palju tagasi hoidma. Pealegi teadis tüüp nüüd tema tunnetest ja neiu lähenemiskatseid ta tagasi igatahes ei tõrjunud. Ta kuulas hetkel veel teadmata suunda edasi jalutades noormeest ning naeratas endamisi. "Kas kõik latiinod on nii päikeselised? Ongi see kuulus latiino temperament selline?" uuris ta, kuigi oli kuulnud, et latiinod pidavat ka väga kirglikud olema. "Lähme jõe äärde," arvas Erica. Kui see koht juba päikeseloojangul ilus oli, siis milline see veel nüüd oleks?

Tagasihoidlikkus oli Alejandro meelest isegi päris armas, kuid veel parem oli see, et Kitty oma hirmudest üle sai. Ei olnud see kutt ju üldse hirmutav. Vähemalt enda arvates kohe kindlasti mitte. "Ma usun, et neid on veel, aga kõik kindlasti mitte. Kibestunuid leiab igalt poolt," vastas Luis. Õnneks ei pidanud tema mõne sellisega eriti kokku puutuma. "Kui jõgi, siis jõgi. Lähme," nõustus kutt Erica valikuga. Ilus võis seal praegu tõepoolest olla. "Tahad ujuma ka minna?" uuris Alejandro. Ainult et riided võiks siis probleemiks osutuda...

Hirmutav polnudki Alejandro, vaid Kitty kartis algul tema reaktsioone. Noh, nüüd on vähemalt see tähtsam ülestunnistus tehtud ja kohe palju kergem olla ka. "Mul ei ole ka kibestunud inimestega erilist kokkupuudet olnud, aga ma kujutan ette, et nad võivad päris masendavad olla," muigas Kitty. Hea, et ta ise selline polnud, kuid ei tahtnud selliseks muutuda ka. "Vähemalt see on mulle selgeks saanud, et sa oled tõeline tujuparandaja," lausus näitsik. Tal oli veel meeles see kord, kui ta üsna endast väljas olekus Alejandro juurde läks ja pärast tuju paranes. Selle noormehega koos olles on võimatu kibestunud inimeseks muutuda. Nüüd võtsid noored jõele suuna ja nende õnneks polnudki see väga kaugel. Sild oli üpris lähedal ja siis ongi nad juba kohal. "Ma läheks hea meelega, kuna sain kooli ujumistiimi sisse ja ujumine mulle meeldib, aga mul on väike probleem. Nimelt ei ole mul ujumisriideid kaasas," rääkis Erica enda väiksest murest. Võib-olla leiab sellele mingi lahenduse, aga siis oleks ka kolm võimalust - minna ujuma riietega, aluspesus või alasti. Jahe vesi Ericat igatahes ei kõigutanud.

"Siis sul veab, et sellistest pääsenud oled," nentis Alejandro. Raske on suhelda inimestega, kes igast asjast kõige hullema välja nopivad ja sellest mingi suure numbri teevad. "Nüüd sa vähemalt tead, kellele helistada, kui tuju halvaks muutub," muigas Alejandro. Küll tema juba oskaks vajadusel näitsikut lohutada. Selleks olid noormehel omad meetodid. Korra oli ta neid juba Kitty peal katsetada saanud ning tulemus näitas, et sellest oli tõepoolest abi. Kusjuures ei pidanud ta selleks isegi oma käsi käiku panema, kuigi massaažil on samuti rahustav toime. "Seda ma kartsingi," tunnistas Alejandro ning vajus natukeseks ajaks mõttesse. "Kas jätame selle mõneks teiseks korraks või on sul parem idee?" tuli Luis peagi uue küsimusega lagedale.

"Sa siis ei ole?" uuris Kitty. Kui oligi, siis oli see muljetavaldav, et noormees ise ka kibestunuks ei muutunud, vaid nii päikeseline oli. "Ma arvan, et su telefon hakkab minu pärast tihedamini helisema ja seda mitte ainult selle pärast, et mul on vaja lohutust," lausus näitsik, mõeldes sellele, kas Alejandro saab tema vihjest aru. Kindlasti tahab tüdruk enne magama jäämist veel noormehe mahedat häält kuulda. "See on nüüd küll üsna väike asi, mille pärast ühest suplusest ära öelda. Ma tulen riietega, kuigi ma ei tea, kuidas sinuga on," otsustas Kitty lõpuks ära, olles üllatunud selle peale, kui hullumeelne see mõte tundus. Aga noh, olekski siis midagi, mis seda kohtingut natuke omapärasemaks teeks.

"Mõni üksik on ikka mu teele pääsenud," vastas Alejandro. Vähemalt teadis ta, mida selliste lähedusse sattudes teha tuleks. "Seda on küll hea kuulda. Aga mind huvitaks, mida sa peale lohutamise veel vajada võiksid?" pööras Luis oma kavala pilgu Kitty silmadele. Ei tea, mida näitsik tema lausest üldse välja lugeda oskab? "Kui see on sinu jaoks väike asi, võib minu kohta sama öelda," sõnas noormees. Meeste puhul oli asi siiski tunduvalt lihtsam. "Ma loodan, et sa pärast kahetsema ei pea, kui oled sunnitud läbimärja kleidiga koju tagasi minema," lisas Ale, üritades seda vaatepilti ette kujutada.

"Tunnen kaasa, kuigi see on muljetavaldav, et sa nii positiivseks oled suutnud jääda," turtsatas Kitty. Kui temal mõne sellisega kokkupuude oleks, siis oleks ilmselt Erica enda tuju ka rikutud. Veel hullem oleks mõne sellisega koos elada, aga õnneks polnud Ericaga sama katuse all kibestunud inimesi. "No... eee..." hakkas Erica Alejandro küsimust kuuldes kokutama, kuid ei pööranud pilku noormehe tumedatelt silmadelt, milles helkiv kaval tuluke neiulegi märkamatuks ei jäänud. "Ütleme nii, et... eee... mulle nagu... meeldib su hääl. Ja... ma helistaksingi selleks, et seda enne magama jäämist veel kuulda," tunnistas näitsik, olles näost tulipunane. Tundub, et see kutt pinnib temalt veel kõik välja. "Kui lähengi, siis on see ka minu enda vastutus, kui ma pärast seda haigeks jään. Aga ma tean, et see oli seda väärt," muigas Kitty. Kuna see kleit liibus juba praegu ümber Erica keha, siis kas märjalt saakski see veel liibuvam olla? Alejandrole oleks see tõesti ehk tore vaatepilt.

"Hädaldamine lihtsalt ei sobi mu iseloomuga," sõnas Alejandro. Samas paljud naised ning ka osa meestest võisid lõpmatuseni vinguda, kuna ei olnud mitte millegagi kunagi rahul. Ale jäi ootama, kuni Kitty kõik vajaliku öeldud saab, sest kiiret ei olnud neil küll kuskile. Nähes, kuidas Erica nägu jälle sellise tulipunase ilme võttis, hoidis Alejandro naeru tagasi. Toibunud pisut, tõi noormees nähtavale oma valge hambarea. "Minu hääl? Mul on seksikas aktsent, eks?" küsis ta naljatades. Muidugi tuli kutil endale tunnistada, et talle meeldis kõik see, mis Erica talle ütles. "Olgu pealegi. Sinu omal vastutusel," noogutas Alejandro, hoides ikka näitsikul käest kinni, kui nad sihtmärgile järjest lähemale jõudsid. See kleit tundus tõesti olevat hea vaatepilt, millest ei tohiks mingil juhul ilma jääda.

Noh, igatahes võis Ale nüüd õnnelik olla, sest Kitty polnud vinguja. Ta ise ka ei kannatanud neid virisejaid. "Jah, on küll," vastas Erica ohates, viies oma šokolaadikarva silmad uuesti noormehele. "Rahul nüüd, et ma selle välja ütlesin?" küsis ta turtsatades, kuid hetkeks langes ta pilk ka noormehe huultele. Erica polnud ikka veel oma esimest suudlust saanud. "Kas see sild siin on enesetapjatele või võib siit peakat ka hüpata?" uuris Kitty. Samas mõtles ta, et hull adrenaliinilaks oleks sealt jõkke hüpata, aga see sild oli üsna kõrge ka.

Muidugi oli Alejandro rahul. Ega siis iga päev ei saa kedagi endale nii palju komplimente tegema. Ale ei mäletanudki, et midagi sellist oleks kunagi varem üldse juhtunudki. "Jah, sain kohe mure kaelast ära," vastas noormees muiates. Suur "mure" oli tema aktsent ikka küll... Tabanud Kitty vallatu pilgu, venis Alejandro naeratus veelgi laiemaks. Ei tea, kas see žest oli mingi vihje? "Mina olen hüpanud, paljud teised on hüpanud. Ühtki surmajuhtumit ei tea," vastas Luis. "Kas sa tahad ise ka proovida?"

Noh, tundub, et täna õhtul vahetati neid komplimente päris palju, kuigi tundus, et Alejandrole meeldib rohkem vihjete peale mängida. "Oi-oi, mille üle sa muretsema jõudsid hakata, päikesepoisu?" tegi Kitty murelikku nägu, kuigi tema hääletoon oli kaval. Jõudnud sillale, võttis Kitty igatahes jalanõud jalast, sest nendega ta vette minna ei kavatsenud. "Ma olen nõus proovima, kui mul on julgestus," vastas näitsik Alejandro küsimusele ja vaatas noormehele otsa. See pidi olema üsna ilmselge, mida neiu selle julgestuse all mõtles. Sild oli ju kõrge ja võib-olla saab Erica kõrgusekartus temast võitu veel enne, kui neiu sealt alla jõuab hüpata.

Vihjed olid tõepoolest Alejandro arvates põnevad. Nendest võis teine pool muidugi hoopis teise asja välja lugeda, kuid sellega tuli riskida. "Pole enam oluline," turtsatas Alejandro naerma. Ei ole tarvis, et Kitty teda nüüd mingiks kekutajaks pidama hakkab. Alejandro ei olnud tegelikult üldse edev. Pärast sillale jõudmist võttis ka Ale näitsiku eeskujul jalanõud ära, kuid nendele järgnesid ka üleriided. Lõpuks jäigi mees ainult bokserite väele. Vähemalt tema jääb täna enam-vähem kuivaks. "Ma olen siin ja toetan sind. Hüppame korraga," pakkus kutt. Esimene kord oli ka tema jaoks natuke kõhe, kuid praegu ei tundnud Ale küll enam mingit hirmu.

"Nüüd veel naerad ka mu üle," muigas Kitty ja raputas pead. Neiu meelest ei jätnud tüüp üldse kekutaja muljet. Kui Alejandro riided seljast ära võttis, jäi Erica noormeest mõneks ajaks vaatama. See oli küll esimene kord, kui neiu sellist vaadet nautida sai, aga talle meeldis see. Siiski ei jäänud Rica tüüpi kauaks jõllitama, vaid pööras huulde hammustades pilgu eemale ning hingas siis sügavalt välja. "Olgu, hüppame korraga," nõustus Kitty ja hakkas end silla käsipuule upitama.