Football - a game or a religion?

Tina oli Tree Hillis elanud täpselt kuus päeva. Siiski ei olnud ta veel linna jõudnud, sest tema maja asus siiski eemal metsa sees ja tal oli palju tegemist asjade lahti pakkimisega. Alguses oligi hoone seest lihtsalt üks kastide meri, mille vahel isa ja tütar enda tellitud pitsat sõid, kuid nüüdseks oli see täiesti elamiskõlblik. Hommikul ärgates oli Tina mõelnud, et läheb ja uurib siis natuke seda uut väikelinna, kuhu nad ennast sisse on seadnud. Seda, kui kauaks nad linna jäävad, neiu ei teadnud ja hetkel ei osanud ka seisukohta võtta, kas ta tahaks siia kauemaks jääda või võimalikult ruttu lahkuda. Väikeste linnade vastu pole tal kunagi midagi. Tegelikult ei ole tal ka suurte linnade vastu midagi, sest ta on lihtsalt harjunud kiiresti kohanema ja uue eluga kaasa minema.

Kuna näitsiku isa oli otsustanud täna enda kabineti sisse seada, et näha, millest nad raamatu tegemisel alustada võiksid, soovitas ta Tinal endale üks vaba päev võtta ja linna uurima minna. Muidugi ei jätnud näitsik juhust kasutamata. Ta peab ju siiski sügisel kooli minema. Äkki leiab endale mõne tuttava juba. Kuna juhilube Tinal ei olnud, siis läks ta linna kanna taksoga. Kena poole tunnine jalutuskäik selja taga, jõudis inglanna viimaks väsinuna linna, mis oli talle täiesti võõras. Esimesest kohvikust, mis talle ette jäi, ostis ta endale ühe jäätisekokteili, et ennast jahutada. Kohaks oli Port City Java. Kuna seal oli päris palju rahvast, suutis näitsik peagi kokku panna, et see on justkui Starbucks kaugel kodumaal. Kohendades enda kotti õlal, jalutas tüdruk lihtsalt suvalises suunas edasi, näol lõbus naeratus nagu alati.

Viimaks jõudis ta väravateni, mis viisid ta parki. Sellisel soojal suvepäeval tundus see mõnus koht olevat, kus natuke lõõgastuda ja välja mõelda, mida ta üldse linnas teha tahab. Tühjaks joodud kokteilitopsi viskas Tina esimesse prügikasti, mis talle ette jäi. Seejärel jalutas ta pilk laste mänguväljakul mööda rada edasi, kuni korraga jalgpall tema juurde lendas. Osavalt tõstis Tina enda jala üles ning asetas selle täpselt parajal ajal tagasi, et pall tema jala all peatuks. Ta keeras enda pilgu suunda, kust pall tulnud oli, ning märkas eemal noori, kes ilmselgelt jalgpalli olid taguma tulnud. Keegi neist tõstis käe üles ja viibutas seda, justkui andmaks märku, et Tina palli tagasi viskaks. Muianud kergelt endamisi, astus ta koos palliga murule ning triblas sellega seal natuke, enne kui tugeva jalalöögiga selle tagasi poistele saatis, asetades hetk hiljem enda käe oimukohale ja sirutades selle siis jälle välja justkui annaks ta sõjaväes endast kõrgemas astmes olevale inimesele au. Tina naeris kergelt ja astus tagasi rajale, et edasi liikuda, kuigi see jalgpallimäng tundus seal päris tõmbav.

SPOILER: Click to show

OT: Xavier J. Killam

Xavieril polnud viimasel ajal enda arvates just eriti hästi läinud, kuigi kool oli mõneks ajaks jälle läbi ning suvevaheaeg täies hoos. Esiteks kohtlesid vanemad teda nagu mingit algkoolis käivat põnni, kes ei saa iseendagagi hakkama, rääkimata veel tema ja Elizabethi peagi sündivast lapsest. Ja mis puutus Elizabethi endasse, siis temaga polnud ka noormehe suhted just kõige paremad, kui seda võrrelda varasema ajaga... Eks ole rasedad loomulikult emotsionaalsemad ning tujukamad, aga neid sõnasõdu tuleb peagi lapsevanemateks saavatel noortel ette liigagi tihti. Kõigele lisaks ei tea enam Xav, mida ta naise vastu tegelikult tunneb. Jah, pärast koolitulistamist oli ta Elizabethile põhimõtteliselt igavest armastust vandunud, kuid praegu suutis ta naisega vaevu samas ruumis viibida. Nende suhe enne seda ootamatut rasedust oli palju vabam ja muretum. Kõigest hoolimata ei kavatsenud kutt seitsmendat kuud rasedat Lizzie't hüljata. Ehk saab nende vahel kunagi kõik jälle korda?

Et pingeid natukenegi leevendada, võttis Xavier kõhklemata vastu sõprade ettepaneku parki jalgpalli mängima minna. Lisaks Xavile ning kolmele kutile osalesid mängus ka kaks tüdrukut, kellest mõlemad on tulevasel õppeaastal Tree Hill High's Juniorid. Noormees kandis täna tumesinist Adidase jalgpallivormi ning halle putsasid. Xav oli parajasti kaitses ja valmistus palli meeskonnakaaslasele söötma, kui üks tüüp ta täiega pikali jooksis ja palli endale napsas, et oma tiimi rünnakut alustada. Paraku lõi ta värava lähedale jõudes palli liiga tugevalt ning nahkkera maandus hoopis kaugel eemal - täpsemalt ühe blondi tüdruku juures, kes kõikide jaoks ootamatult palli osava liigutusega peatas, väikese triblingu tegi ning mänguvahendi neile tagasi saatis, millele järgnes õige pea ka sõjamehele omane žest. Tüdruku kohta valdas ta mängu ilmselt päris hästi - paremini küll kui need kaks tšikki klassist, kes arvatavasti mängu ainult ettekäändeks tõid, et kuttidega flirtida. Xav andis seltskonnale märku, et nad natuke aega ootaksid ning liikus kerge sörgiga blondiini juurde. "Hei! Tahad ka äkki meiega liituda?" tegi noormees blondule ettepaneku.

Tina hakkas juba mööda rada edasi jalutama, kui ta korraga endal justkui kellegi pilku tundis ja siis kuulis ta juba kellegi samme. Instinktiivselt keeras ta ennast ringi ja vaatas otsa ühele tumedapäisele noormehele, kes teda eriti lahkelt mängima kutsus. "Hei," tervitas ta võõrast vastu. Noh, eks salamisi Tina seda oodanud oligi, et ta ka mängima saab. Esimesel päeval võõras kohas kohe jalgpalli mängima minna pole paha. Tina vaatas korraks teiste mängijate poole ja siis jälle noormehe poole. "Hea meelega, aga ma hoiatan, et ma kipun seda mängu päris tõsiselt võtma," lausus Tina kergelt muiates ning astus murule tagasi, "aga ma püüan ennast ohjes hoida. Tina." Tüdruku briti inglise keel oli nii tugev, et ilmselt oli võimatu tema päritolu valesti määratleda. Ta oli siiski ainult kuus päeva Tree Hillis olnud ja selle aja jooksul oli ta vaid enda isaga rääkinud... kes on ka britt.

Ega Xavier polnud tüdrukule pakkumist esitades 100% kindel, et ta nõusoleku saab, sest tšikil võis vabalt midagi muud ees olla, kuid pärast jaatava vastuse saamist ilmus noormehe näole kerge naeratus. Lisajõud tema tiimile paha ei tee, arvestades veel seda, et Xavi poolel mängiv piiga julgeb palli vaevu üldse puudutada. Kui just keegi ebavõrdsuse teemal jahuma ei hakka, sest koos blonduga oleks Xavi võistkonnas kolme liikme asemel neli... "Tõsist suhtumist ongi meil vaja, sest oleme praegu kahe väravaga kaotusseisus," mainis noormees, andes sellega tüdrukule selgelt teada, et võtaks ta enda poolele mängima. "Xavier," ütles noormees briti aktsendiga blondiinile ka enda nime, pärast mida nad juba varsti ülejäänud seltskonnaga liitusid. "Millist positsiooni sa eelistaksid?" andis Xavi värskeimale tiimikaaslasele ka valikuvabaduse.

"Kuidas siis nii? See tuleb küll ära muuta," lausus tüdruk hakkajalt ning noogutas kergelt, kui noormehe nime teada sai. Ta jalutas koos noormehega teiste juurde ning asetas enda tumesinise õhukese kardigani ja kaelakee ühe väravaposti juurde maha. Seejärel kontrollis ta enda saapaid, et kõik paelad kinni oleksid. Paljad jalad ei olnud jalgpallis muidugi midagi väga toredat, aga midagi muud tal ei olnud. Loodetavasti ei saa väga hullusti endale kossi. "Noh, tahaks ikka mängida ka saada. Seega vast rünne," pakkus Tina õlgu kehitades, mõõtes teisi poisse kiire pilguga.

"Teeme ära," lausus Xavier lootusrikkal toonil. Miski Tina olekus andis talle mõista, et see tüdruk küll väljakutseid ei pelga. Super. Saanud teada, et tšikk kavatseb kohe ründes koha sisse võtta, leppis ta kaaslastega kokku mõned ümberkorraldused, mis neil teha tuli. Selle tulemusena jätkas Xavier endiselt kaitses, üks temast veelgi pikem kutt võttis Tina lähedal koha sisse ning varasemalt palli mitte puudutada tahtnud tšikk sai endale kindad kätte, et väravas passida. Peagi pandi pall jälle mängu ning Xav tegi kohe ka pikema söödu, saates palli Tinale. Saab näha, mida tšikk tegelikult teha oskab. Loodetavasti ei kohku väga ära, kui kaks tugevat täkku talle varsti vastu jooksma hakkavad.

Tina ei olnud küll jälle pikemat aega jalgpalli mänginud, aga mõni asi lihtsalt ei unune, kuigi roostesse võib küll natuke minna. Siiski ei olnud neiul vähemalt kunagi erilist pallikartust olnud. Seega võttis ta julgelt enda koha sisse ning muigas kergelt, vaadates enda vastastele otsa. Xavieri saadetud palli sai neiu ilusti kätte, hakates sellega edasi jooksma, kuid kuna ta nägi, et kaks tüüpi talle kohe peale tulevad, ei hakanud ta mingit ässa mängima, vaid lennutas palli kõrge kaarega enda meeskonna kaaslasele, kes võttis palli kahjuks üsna õnnetult vastu ning seega läks pall vastastele. Damn. Tina jooksis tagasi enda värava poole, et tüüpidelt pall kätte saada. Nad olid küll temast kõvasti pikemad, aga nad ei olnud nii kiired, kui Tina ja seega sai ta üsna napilt enne pealelööki palli tagasi, hakates vastaste värava poole jooksma. Seekord pidi ta ikka päris korralikult triblama ja jalgu kasutama, et need kaks tüüpi temalt palli kätte ei saaks. Kuna tema meeskonna kaaslane oli juba värava juures, lõi Tina viimaks palli pikale tüübile, kes selle üsna kergelt väravasse lõi. "Jess," rõõmustas tüdruk, tundes juba, kuidas hakkab mängu sisse elama ja kergelt higistama. Spordi võlud. Ta lõi enda meeskonnaga käed kokku ning siis algas juba uus rünne pihta.

Xavier mõistis, et oli teinud targa otsuse, kui palli esimesena just uuele tüdrukule toimetas. Martyks kutsutav pikk poisimürakas võttis palli küll üsna kobalt omaks ja suutis selle vastastele kiiresti kaotada, kuid Xavi tiimi õnneks olid Tinal natuke kiiremad jalad kui kahel vastasvõistkonda kuuluval kapil, kes hiljem nördinult pealt vaatama pidid, kuidas üks tšikk palli neilt röövis ja varsti ka väravasöödu andis - seisuks sai 1-2 äsja skoorinud tiimi poolt vaadatuna. Xavier oli esimene, kes Tinat tubli töö eest kiitma läks, kuid varsti tulid ka ülejäänud kaks nende juurde käsi kokku lööma. "Nii, natuke alla viie minuti on veel mängu lõpuni jäänud. Teeme neile ikka täiega säru," julgustas kutt teisi, kui oli pilgu korraks käekellale heitnud. Tavaliselt mängis punt kummalgi poolajal 20 minutit, sest väljak polnud täissuuruses - väravad olid samuti üsna väiksed, kokkupandavad ja seltskonna enda poolt kohale veetud - ning mängijaid oli ka vähem kui õiges mängus olema peaks. Pealegi väsitas pisikesel platsil pidevalt edasi-tagasi jooksmine ikka korralikult. Muidugi kui võhma üle jääma juhtus, tehti mõnikord ühel päeval ka mitu mängu.

"Kindlasti," oli tüdruk Xavieriga nõus. Viis minutit ei ole küll pikk aeg, aga sellega annab ikka üht-teist teha. Tina võttis enda koha platsil sisse ning peagi hakkasid vastased uut rünnakut üles ehitama. Väga lähedale väravale tüdruk neid lasta ei tahtnud, kuid seekord ei olnud tema, kes neilt palli röövis, vaid pikem tüüp. Kahe peale suutsid nad palli peagi vastaste poolele viia, kuigi ega see ilma võitluseta ei toimunud. Tina suutis korraks isegi maaga kokkupõrke teha, kuid lõpuks jõudis pall neiu löögist ikkagi kenasti väravasse. Tegu oli viigiga. Noh, võit oleks ikka magusam. Vastased hakkasid seekord väga kiiresti rünnakut üles ehitama, jõudes seekord väravale ikka väga lähedale. Nüüd pidi juba kaitsele lootma, sest oli selge, et vastased valmistuvad peale lööma.

Xavier pilgutas Martyle vandeseltslaslikult silma, andes talle sellega märku, et tüüp ise vastase ette võtaks, kui nood palli uuesti mängu panevad - kõik selleks, et Tinalt tähelepanu vähemalt korraks kõrvale juhtida, mis võiks neile kokkuvõttes eelise anda. Kui see väike kukkumine välja jätta, kulgeski kõik plaanipäraselt, sest mõne hetke pärast lõpetaski pall oma teekonna uuesti võrgus, mille peale Xavi tiim jälle juubeldada sai ning vastased pettunud näod pähe tegid. Kui pall taas pärast väravat vastaste poolt mängu pandi, asusidki poisid maruliselt ründama. Nende lähenedes liikus Xav palliga tüübile kohe vastu ning sai palli ka kätte, kuid hetk hiljem kargas teiselt poolt välja juba teine vastane, kes mänguvahendi jälle endale napsas ning Xavi pika ninaga jättis, andes talle 'kingituseks' ka korraliku hoobi küünarnukiga, olgugi et see oli kogemata. Järgnes tugev löök värava suunas, kuid just siis suutis postide vahel seisev pisike ja muidu täiesti silmapaistmatu tüdruk teha enda kohta täiesti imepärase tõrje ning palli rusikatega tagasi oma tiimi ründajate suunas lüüa. "Tina, Marty, ruttu!" hõikas Xavi kaaslastele, ajades ennast kiiresti murult püsti, kuhu ta pärast viimast rünnakut tõugatud oli.

Tina igatahes uut 'käsku' ei vajanud, sest ta oli ennast juba mängu väga sisse elanud. Seega püüdis ta palli kiirelt kinni, kuid saatis selle Martyle edasi, kes selle peagi jälle tagasi söötis. Vot see on õige jalgpall - meeskonna töö siiski. Tüdrukule ei meeldinud inimesed, kes platsil isetsejad olid. Milleks üldse siis tiimi mängu mängida? Tüdruk üritas joosta nii kiiresti, kui ta suutis ja peagi oligi pall vastaste värava ees, kuid vastased ise olid ka seal ja ei teinud värava löömist just kergeks. Lõpuks suutis Tina palli üle vastase jala Martyle tõsta ning too lõi palli võrku. "Nice job!" kiitis tüdruk meeskonna kaaslast, keda ta alles mõni hetk tagasi tundma õppis. Kui palju neil veel seda ajakest oli jäänud? Igatahes ei jõudnud Tina seda küsimust valjult küsida, sest vastased hakkasid kohe uue ründega pihta ja tal oli vaja siiski väravat kaitsta. Tundus, et nendele tüüpidele ei meeldinud väga kaotada, sest mäng läks tunduvalt kiiremaks, äkilisemaks ja teravamaks.

Xavi tiim sai veel kord põhjust juubeldamiseks, kui Marty juba teist korda palli võrku saatis. Ei tea, kas teeb kübaratriki ka veel ära? Nagu näha, siis hakkas tüüp oma vana hoogu uuesti kätte saama, sest nende koostöö Tinaga oli kahe peaaegu võhivõõra inimese kohta päris hea. Pärast kolmandat väravat üritasid juba tigedaks muutuvad vastased veelgi teravamalt nõelata, kuid ei mõelnud paraku sellele, et uisapäisa ründama tormamine võib neile endile karuteene teha. Peaaegu värava juures sai Xavier palli vastaselt kätte, aga kuna ei Tina ega Marty polnud sel hetkel piisavalt heal positsioonil, et palli neile sööta, hakkas noormees ise palliga edasi jooksma. Kuna ta sai päris korraliku kiiruse üles, suutis kutt vastased, kes sellest ootamatust sööstust end alles kogusid, kaugele selja taha jätta. Nii pääses Xavi ka üsna lihtsalt üks ühele lööma ning vastaspoole väravas seisev punaste krunni keeratud juustega Amy pidi palli järjekordselt võrgust üles korjama, mis tegi seisuks 4-2. Vastased jõudsid veel korra palli mängu panna ja enne lõppu ühe väravagi tagasi lüüa, kuid enamaks nad suutelised polnud, sest juba varsti olid juba viimasedki sekundid täis tiksunud. "Sina päästsidki meie naha," teatas Xavier võidukal naeratusel, kui oli jälle Tina juurde jõudnud.

Selline jalgpallimäng polnud alustuseks sugugi paha. Jäi natuke lühikeseks, aga vähemalt sai sedagi. Peaks siiski ütlema, et see oli üsna tasavägine, aga võit jäi siiski neile. Aeg tähistada? Või siis mitte. "Noh, ega ma nüüd siis üksi seda kõike tööd ära ei teinud. Ma lihtsalt äratasin teid üles," muigas tüdruk lõbusalt, "ma tänan, et sa mind üldse mängima kutsusid." Saigi natukene ennast liigutada. Tina viis pilgu enda jalgadele, mis kukkumisest natuke mustad oli. Kuskil oli ta tiiki ja purskkaevu näinud. Saab ennast puhtaks teha, enne kui linna jälle läheb.

"Igatahes oleksid ilma sinuta meie võiduvõimalused kordades väiksemad," oli Xavier kindel. "Pole tänu väärt. Ehk kordab seda kunagi?" Suve on veel piisavalt palju järele jäänud, et mõned korrad veel mängimas käia. Sügisel saaks muidugi ka, kuid siis on paljudel muud kohustused kaelas. Varsti olid ülejäänud grupp samuti nende juures - ka need, kes sel korral alla jäid, aga mingit kaotuse pärast vingumist ja vabanduste otsimist täna küll polnud - pigem ajati natuke uue tüdrukuga juttu ning soovitati tal edaspidigi kampa lüüa, kui mänguks läheb. Varsti läksid aga kõik teised peale Xavieri ja Tina oma teed. "Mis sul nüüd plaanis on? Tahad koju minna?" uuris noormees. Tegelikult oleks ta hea meelega koos oma värske tuttavaga veel midagi lõbusat ette võtnud.

"Andke ainult teada ja ma olen kohal," teatas tüdruk särava naeratusega. Pole paha kohe endale inimesed leida, kellega jalgpalli mängida. Tüdruk veel mõtles, et tuleb siia ja kõik räägivad ja mängivad ainult Ameerika jalgpalli, mis näeb tegelikult kõvasti rohkem käsipalli moodi välja. "Noh, ma alles jalutasin linna ja koju on mul pikk maa. Seega ma ikka tahaksin natuke linna ka näha, enne kui ma koju tagasi pöördun," seletas Tina, "ma olen täna esimest päeva Tree Hillis. Seega kuhu sa soovitaksid mul minna?" Tüdruk jäi noormehele otsa vaatama, näol küsiv ilme.