94th Annual Burning Boat Festival

Colin kuulas õde, kuid ei suutnud viimaks enam tõsiseks jääda, hakates lihtsalt naerma. "Nende sõnade järgi võib küll öelda, et sul juba on üsna madal enesehinnang enda joonistuste koha pealt. Mina arvan, et su õpetaja võib sulle väga head tagasisidet anda, sest mõtle - kui sinul läheb hästi, siis see peegeldab mingil määral ka tema tööd. Mina võin iga kell su pilte vaadata ja sulle ausa kommentaari anda," seletas Colin, nõustudes viimaks siiski ise näitsiku portfooliole pilgu peale viskama, kui see valmis peaks saama.

Phoebe raputas pead, kui Colin jälle naerma hakkas. Nojah, tema vanem vend naerabki ta üle, kuid neiule endale hakkasid ka tema sõnad juba naljakalt kõlama. "Sa tead, et ma pole kunagi enesekindlusega hiilanud," lausus Phoebe, kes üritas alati pigem ükskõikne näida. Samas suhtlemise poolelt oli ta avatumaks muutunud, kuigi teravate ütlemistega neiu end tagasi ei hoidnud. "Ma endiselt ei tea, kas ma julgen õpetajale oma töid just näidata, aga sinule võin anda küll. Ja palun ole võimalikult aus ning ära end kriitikaga tagasi hoia," arvas Phoebs, sest venda usaldas ta kõige rohkem ja ilmselt oskas tema öelda, mida Phoebelt Chicagos täpsemalt oodatakse. "Palju meil veel aega on?" küsis Phoebe, kui oli pool praadi ära söönud. Varsti peaks vist ikka lava poole liikuma hakkama.

"Siis võib-olla oleks aeg enesekindlamaks saada," lausus Colin tõsisemalt, vaadates õele otsa. Enesekindlus paistab inimese puhul kohe välja ja on tore, kui Phoebe suudaks ennast iseenda nahas kindlamana tunda. See annaks talle kindlasti parema võimaluse maailmas läbi lüüa. "Enne tee need pildid valmis, siis vaatame," teatas noormees ja vaatas järgmise küsimuse peale enda mobiilist kella, "noh ütleme nii, et sul läheb kiireks." Kella kuueni olid veel loetud minutid.

"Aga kuidas olla enesekindel?" küsis Phoebe tõsisemal häälel ja vaatas vennale otsa. Tal oli seda muidugi hea öelda, sest tüüp vähemalt teadis, mida tahtis. Tüdruk sai šašlõki söödud, kuid ülejäänud prae lõpetamine läks juba raskeks, sest see ports seal karbi sees polnud ka eriti väike. "Mul midagi on, mis juba kuhugi kausta koguda, aga neid pilte oled sa niikuinii juba näinud, nii et ilusat ootamist," teatas õeraas uhkelt, kuigi mõtles, et mõne kuu pärast võib seda materjali juba rohkem olla. "Persse," pomises tüdruk, kui kuulis, et nüüd hakkab kiireks minema. Ta ei jõua neid friikaidki ju ära süüa.

"Seda ma sulle küll seletada ei oska," muigas Colin, "see lihtsalt tuleb. Ilmselt aitab kõvasti see, kui sa ei mõtle, mida teised sinust arvavad ja tunned ennast turvaliselt iseendana. Aga vaevalt need laused sulle täpselt õpetavad, kuidas enesekindlam olla." Seda ei saa õppida. See lihtsalt tuleb millalgi. "Pole mul selle ootamise vastu midagi," teatas noormees ja muigas kergelt, kui õde kellaaja tead sai. "Nii ilusa neiu suust nii kole sõna," raputas Colin enda pead.

"Aga mind ei huvitagi, mida keegi minust arvab. Ma lihtsalt kardan seda, et pole mõnes asjas piisavalt hea, võtame siis või näiteks selle joonistamise," rääkis Phoebe. Talle meeldis joonistada ja ta oskas seda hästi, aga ei uskunud väga oma võimetesse. Võib-olla jääb sellest kunstikooli saamiseks ikka väheks. Hea, et Colin vähemalt oodata jaksab, kuni uued joonistused kunagi valmima peaks. "Ma arvasin, et sa oled sellega juba harjunud, kui niigi minult kogu aeg selliseid sõnu kuuled," muigas Phoebs. Selline sõnavara oli üks tema halvematest harjumustest, kuid lahti sellest ka ei saanud. "Aga siis tuleks ikkagi lava poole liikuma hakata, kuigi ma ei tea, kas ma saan seal edasi süüa. Tahaks päris lava ette igatahes," arvas neiu. Pole veel hilja paremaid kohti ju ära napsata.

"Seega sa ei usu iseendasse," lausus Colin, vaadates õele otsa, "igatahes ei oska mina sind selles osas aidata. Võib-olla oskab keegi teine sind paremini selles osas juhatada." Jah, noormees on harjunud, et Phoebe selliseid sõnu kasutab, aga see ei tähenda, et talle see meeldiks. Kole on ju, kui nii ilus neiu, aga kui suu lahti teeb, siis oi-oi. "Mina soovitan sul sellisest sõnavarast lahti saada. Teeks su kohe palju kenamaks," muigas Colin ning noogutas õe järgneva ettepaneku peale. Ta viskas enda tühjaks söödud taldriku pürgikasti ning ootas Phoebe ka ära, enne kui lava poole liikuma hakkas.

"Tunnistan oma süüd," sõnas Phoebe ja viis oma siniste silmade pilgu hetkeks maha. See oli ilmselt üks Phoebe nõrkushetkedest, kuigi tavaliselt neiu oma nõrkust välja ei näidanud. Vähemalt oli tal vanem vend, kellele sellistest asjadest rääkida saab. "Ai, see oli valus," turtsatas Phoebe ning andis Colinile õrna laksu, enne kui samuti end püsti ajas. "Ma kahtlen, kas jõuangi selle enam ära süüa," sõnas neiu nõutu pilguga oma toidukarpi vaadates. Pool praest oli veel söömata. Karbikest käes hoides liikus Phoebe vennaga kaasa ning vaatas, mis lava pool toimub. "Läheb vist murdmiseks," lausus ta hindavalt, kui nägi, et järjest rohkem rahvast hakkab sinna kogunema.

"Ma vabandan, kui mu siirus sulle haiget tegi. Usu mind. Meestele ei meeldi, kui tüdrukud ropendavad nagu khm küla joodikud," turtsatas Colin ja jalutas Phoebe kõrval lava poole. Tundus tõesti nii, et ega nad sinna lava ette enam ilma trügimata ei pääse, aga pole hullu. Küll nad endale selle kõige parema koha kätte saavad. "Söö rahulikult. Küll sa jõuad," sõnas mees, heites pilgu tüdruku poolikule praele. "Tundub nii. Vaata, et sa ära ei kao siia rahva sisse," lausus Colin.

Liam oli sellel aastal laadale tulnud enda perekonnaga ehk Alexi ja Luluga(Mary-Lou). Kuna noormees teadis, et ta ei olnud ülikooli ajal just kõige parem isa ega poiss-sõber, siis üritas ta seda suvega tublisti tasa teha. Seega tundus festivalil osalemine hea võimalus, kuidas üks tore päev veeta. Natuke aega veedeti lõbustuspargis, aga kuna Lulu on selle jaoks veel liiga pisike, siis käidi rohkem niisama ringi ja tunti ilusast ilmast ja festivalist rõõmu. Enne kuut läks Alex lava taha tegema kõike seda, mida muusikud peavad enne esinemisi tegema. Liam käis veel pisikese tüdrukuga siin-seal ringi, kuni viimaks lava juurde läks. Kuna ta oletas, et lava ees on muusika pisikese jaoks liiga vali, siis sättis ta ennast pigem randa. See oli küll lavast tublisti kaugemal, aga siin ei olnud erilist trügimist. Lulu hakkas küll juba vaikselt ära väsima, aga Liam oli nagu nii enda vanematega kokku leppinud, et pärast Alexi esinemist võtavad nad lapse enda hoole alla ja viivad ta koju, et noored vanemad saaksid endale ühe vaba õhtu lubada. Pisike oli niigi siiani väga kenasti vastu pidanud.

"Aga miks nad ise siis ropendavad?" üritas Phoebe end õigustada. Samas Colinit ta küll eriti ropendamas ei kuulnud, aga Stephenit küll. Stepheniga olid praegu üldse jamad, kuid täna õhtul ei tahtnud küll Phoebe sellele mõelda. See rikuks lihtsalt ta õhtu. "Oleks kena, kui sa mul seda praadi süüa aitaksid, kui ma seda trügimise käigus juhuslikult esimese ettejuhtuva inimese särgile ei viruta," lausus neiu. Loodame, et Colin ise vähemalt jõuab veel, sest Phoebe tundis küll, et kõht saab juba lõhkemiseni täis. "Ja ma üritan mitte kaduda, kuigi see on üsna mission impossibru," lubas Phoebe. Inimesi oli ju nii palju ning Phoebe just mingi eriti pikk inimene ka polnud, kes kuidagigi silma võiks paista.

Jul 22, 2013 22:18:08 GMT 2 @carrie said:

Carrie ei mäletanud üldse, millal ta viimati niimoodi laadal käis. Nüüd on jälle mõneks ajaks isu täis. Jõudnud Tanya ära kuulata, ilmus korraga Seth välja, kelle lähenemist naine küll märganud ei olnud. Küll aga tundis ta seda, kui poisi käsi ümber tema liikus. "Hei," tervitas Carrie noorukit, tõstes mõlemad kotid ühte kätte, et saaks enda vaba käe ümber tema panna. Nii oli mugavam olla. "Said kõik enda asjad aetud nüüd?" uuris naine, tõstes enda silmad Sethile.

"Sain jah. Nüüd pole muud teha, kui puhata," ütles Joshua õrna naeratusega. "Mis siis siin laadal huvitavat on olnud?" uuris Seth naiste käest. Talle ise laadad meeldisid ainult sellepoolest, et siin nägi igasuguseid veidraid esemeid, aga üldjuhul Josh sellistest kohtadest endale midagi ei ostnud, kuna põhiliselt üritati maha müüa siiski riideid. "Tahad, ma võtan kotid enda kätte?" pakkus Josh Carriele abi, kes oli küll mõned asjad endale vist leidnud. Nojah, naised võtsidki laata kui veel üht võimalust endale harakana erinevaid esemeid kokku otsida.

Suurepärane. Carrie naeratas noormehele vastu, sest oli lõpuks jõudnud arvamuseni, et ta peaks poissi igati enda sõjaväe mõttes toetama. "Ega ma laadale polegi eriti jõudnud. Clyde tahtis terve lõbustuspargi läbi käia ja ütle mulle, kuidas sa suhtud sellesse, et see pisike putukas endale koera tahab võtta," tõstis naine taaskord silmad Sethile, ulatades kotid poisile, kui too pakkus, et võib neid ise hoida. Seda parem talle. Saabki enda käed vabaks.

"Kas ma ropendan tõesti kogu aeg?" kergitas Colin enda kulme, "see, et mõni poisike arvab, et ropendamine ta meheks teeb, ei tähenda, et sina teda järgi pead tegema." Räägiks nagu mõne pisikese lapsega, kes ei saa veel aru, et ropendamine on kole. Täpselt selline tunne tuli noormehele praegu. Sõnagi lausumata haaras Colin endal natuke Phoebe praest ning sõi seda rahulikult. Täitsa nämma oli, kuigi tema kõht hakkas ka juba vaikselt täis saama. "Anna mulle siis käsi," sõnas Colin, ulatades õekesele enda käe. Nagu vanasti.

"Vist mitte... või noh, ma ei mäleta," vastas Phoebe. Võib-olla nii harva, et õeke ise ei pane seda tähelegi. Phoebet pani see jutuajamine igatahes muigama, sest praegu tundis ta end tõesti väikse lapsena. Kui Colin tüdrukule käe ulatas, võttis neiu sellest kinni, hoides toidukarpi teises käes. "Aga võib-olla on see hea idee, et sa paned kodus akna peale ühe purgi ja iga karvasema sõna eest, mis ma ütlen, panen mina sinna dollari," muigas näitsik, kui Colinil end nüüd kättpidi lava poole tirida lasi. Loodetavasti saavad nad ikka eespool olla.