Spending our time like we are millionaires

Pärast haiglast väljasaamist veetis Phoebe palju aega Simonaga, kes elas nendega samas kandis, kuid hakkas uuesti suhtlema ka Helenaga, kes teda enam ei vältinud. Seda oli hea kuulda, et nad Coliniga sotid selgeks rääkisid, ent kuuldes uudist, et vend on selle teise naise rasedaks teinud, polnud Phoebs sugugi õnnelik. Talle ei meeldinud see naine, kuigi ta polnud nii hull kui see Megan Whitely. Siiski ei hoidnud Phoebe end tema juuresolekul tagasi ning oli tolle naise vastu ikka väga ebaviisakas ja see viis muidugi pingeteni Coliniga. Tasapisi hakkas Phoebe siiski leppima, sest tahtis, et Colin oleks õnnelik ning suhted vennaga jälle paranesid. Muidugi ei tähendanud see seda, et Phoebe seda naist sallima oleks hakanud. Kaugel sellest. Ta lihtsalt hoidis end tagasi, jättes need ebaviisakad ja õelad kommentaarid pigem endale. Seetõttu hoidis Phoebe ka stuudio avamisel eemale, kuid sellest veel vähe ei olnud - isegi issikene oli kohale tulnud ning seal suutis väike Holloway juba isaga tülli minna. No oli seda veel vaja! Üks jama teise otsa. Lisaks sellele olid Phoebel endal paradiisis hetkel pilved, sest Stephen ei tulnud teda vaatama, nagu lubanud oli ja telefonikõnedele see poiss ka ei vasta. Phoebe ei teadnud, mida enam teha. Kas lõpetada see suhe või kannatada vaikides edasi... või minna ise New Yorki ja Stephen üles otsida? Lisaks oli Phoebe haiglas viibimise tõttu teatud ainetes maha jäänud ja eriti veel matemaatikas ning füüsikas peaaegu suvetööle suutnud jääda, kuni viimases hädas Helena poole pöördus, kes tüdruku suvetööst lõpuks päästis, sest Phoebs suutis tänu temale oma seisud ikkagi ära parandada. Sai küll C-d, aga asi seegi. Positiivne oli aga see, et Phoebe oli võtnud Colini nõu kuulda, kui too soovitas tal tööle minna. Nüüd töötabki neiu õhtuti Shootersis ja teenib ise oma taskuraha, lisaks paneb ta ülikooli jaoks natuke raha kõrvale. Ta alles lõpetas Juniori-aasta, aga teadis juba kindlalt, et tahab minna samasse kooli, kus ta vend õppis, ainult tema valib erialaks endale südamelähedasema - maalikunsti. Igatahes oli tüdruk õnnelik selle üle, et tema polnud üks neist, kellel pole õrna aimugi, mida edasi teha, vaid teadis juba enne viimase aasta algust, mida ta edasi teeb. Kunst on ja jääb.

Nüüd oli aga laupäev ja tööl Phoebe täna olema ei pidanud, seega istus ta lihtsalt kodus ja joonistas oma venna portreed. Ta jõudis sellega poole peale, kuid siis neiu ohkas ja pani pildi lauale tagasi. "Sa ei pea enam paigal olema, ma ei tee seda hetkel edasi," ütles ta vennale, sest ei viitsinud rohkem joonistada. Isegi see viskas praegu üle. Vähemalt saab Colin nüüd natukenegi puhkust. Nüüd hüppas Phoebele sülle Behemoth, keda tüdruk mõnda aega silitas, kuid siis kassi maha viskas, sest tahtis midagi näksida. Niisiis kaduski ta kööki, must kass sabas, ja tegi mõned juustusaiad, andes viilukese juustu ka kassile. Vahel ju ikka võib. Tulnud tuppa tagasi, andis Phoebs ühe juustuvõileiva vennale ja sättis end siis diivanile istuma. "Mul on igav," hädaldas ta, kuid viis oma sinised silmad siis vennale. "Sa kinno ei viitsi?" tuli Phoebel mõte. Polnudki ammu vennaga kuskil käinud, sest tal oli kogu aeg tegemist ja ega Phoebelgi rohkem vaba aega polnud. Nüüd oli temast ju tööinimene saanud.

SPOILER: Click to show

OT: Kinni

Colin oli nõus õele poseerima ainult sellepäras, et tal oli igav ja ta nagu nii luges raamatut. Seega ei olnud tal nagu nii kavas hirmsasti liigutada. "Aitäh. Ma mõtlesin, et peakski natuke sirutama," teatas noormees ning haigutas laialt, asetades raamatu diivani ees olevale lauale. Järgmisel hetkel oli Phoebe juba kadunud, ilmudes tagasi koos söögiga. Väga tore. "Kuidas sa täna nii lahke oled," muigas Colin, võttes võileiva vastu ning hakates seda sööma. Kõht oli tühi küll. Õe tunnistuse peale, et tal igav on, tõi Colin kuuldavale turtsatuse. "Ikka viitsiks. Tahad midagi kindlat vaadata? Sa 'Kiirete ja vihaste' viimast filmi oled näinud?" uuris vanem vend.

Phoebet raamatud eriti ei tõmmanud, aga vahel ikka võis, kui midagi muud teha polnud. Pealegi kohustuslikku kirjandust neiu lugemata ei jätnud. "Eks sa siis siruta," muigas Aurora, imestades endamisi, kas Colinil midagi kangeks ei jää pärast seda pikka aega ühes asendis istumist. Phoebe küll niimoodi ei suuda. Kuulnud Colini küsimust, lubas näitsik aga endale ühe turtsatuse. "Noh, võiks ju öelda, et mul on vaja pugeda, aga tegelikult said sa selle võileiva selle eest, et nii tubli olid ja niigi kaua vastu pidasid," vastas õeraas, suu saia täis. Kui ta mujal end tagasi hoidis, siis kodus võis Phoebe mõnikord küll täis suuga rääkida ja kombed sootuks unustada. "Mida sa lugesid?" uuris Phoebs, kui märkas laual olevat raamatut. "Ja "Kiirete ja vihaste" viimast filmi pole ma näinud, aga samas pakub mulle huvi see "Terasmees"... tead küll... see kaasaegne Superman," vastas Phoebs, kui oma telefonist kinokavad välja otsis. Ta ei viitsinud teisele korrusele lihtsalt minna, et arvuti korraks käima panna.

"Mmm, see ei olnudki väga raske tegevus," muigas Colin, sest ta on ju vahel tunde arvuti taga ka paigal ja töötleb pilte. Harjumise asi. "Dan Browni uus raamat - Inferno. Oled tema teoseid lugenud?" uuris noormees, kui kahtles selles sügavalt, sest tema pisike õde luges ainult siis, kui koolis midagi vaja läks. Vähemalt enamasti. Üldse näeb Colin teda harva raamat näpus. Tema on pigem see, kes kuskil istub ja loeb. "Nooh, eks ma võin siis seda ka sinuga vaatama tulla. Pole hullu," nõustus Colin. Ta võib teist filmi kellegi muuga vaadata või siis üldse tõmmata ja kodus üksinda vaadata.

"Ütle mulle ka, kuidas sa pikka aega nihelemata ühes asendis suudad olla, sest mina küll ei suuda," muigas Phoebs, kellel isegi öösel voodilina all ei püsinud, sest ta siples isegi magades. "Kujutad sa mind ette, nina raamatus?" vastas Phoebs muigega vennale samuti küsimusega, kuid raputas siis pead. "Ei ole," sõnas neiu, ent ometi võis ta "Meistri ja Margarita" mitu korda läbi lugeda. See raamat oli üks tema lemmikutest, kuigi esimest korda luges Phoebs seda kohustusliku kirjandusena. "Kui seekord filmivalik minu on, siis jäägu Superman, kuid järgmine seanss on alles poole kuuest," lausus Phoebs veel kinokavasid vaadates. Samas vaatas ta igaks juhuks "Kiirete ja vihaste" seansse ka. "Aga "Kiired ja vihased" on isegi varem, need on viiest. Dilemma," muigas näitsik, sest tegelikult tahtis temagi mõlemat filmi näha.

"Tead, ma ei oska sellele küsimusele vastata. Harjumise asi ilmselt," kehitas Colin enda õlgu. Ta ongi lihtsalt selline rahulikum inimene. Phoebel on lihtsalt ilmselgelt liiga palju energiat üle, et ta ei suuda paigal püsida. "Kujutaks ikka, aga reaalselt näen ma seda üsna harva," muigas mees, jälgises samal ajal õde, kes mobiilist ilmselt kino seansse uuris. "Noh, sinna on natuke aega, aga siis jõuabki süüa ja kui me jala läheme, siis peaksime ju kenasti aega parajaks tegema. Või lootsid sa autoga saada?" uuris Colin, sest kui väga vaja, siis võib ta ju sõidukile ka hääled sisse ajada. "Sina otsustad täna igatahes," teatas noormees kindlalt.

Phoebel võib energiat tõesti palju olla, aga eriline rõõmurull ta küll ei ole, kui ta just natuke joonud pole. Aga selle joomisega on nagu on, Colini juuresolekul ei tulnud see kõne allagi. "Jah, kui mul ongi raamat käes, siis ilmselt "Meister ja Margarita" või midagi muud, mida koolis lugeda kästakse," muigas Phoebs ja pani kinokavad lõpuks kinni. Vajalik info oli ju käes. "Me jõuame süüa ja teotempos jalutada. Fine by me," sõnas näitsik. Väljas oli päris mõnus ilm ka, seega jalutada ikka võis. "Kui mina, siis mina. Mis seal ikka. Aga... toitume ainult juustusaiadest või vaatame, kas midagi toekamat ka teha annab?" pakkus Phoebe. Ei teagi, mida seal kappides veel üldse on.

"Seda ma usun," noogutas Colin laisalt ning ajas ennast viimaks diivanilt püsti, ringutades ja sirutades ennast põhjalikult. Nüüd alles oli tunda, kuidas mõni koht oli ikka väga kangeks jäänud. Tulebki jala minna kinno. Muidu ei suuda ta seal küll veel mõnda tundi istuda. "Vaatama äkki midagi toekamat," pakkus noormees, sest tema kõht oli igatahes tühi ja juustusaiu peaks ta kohe hulgi muidu sööma. Midagi seal külmikus ikka on. Colin jalutas kööki ning avas külmiku, jäädes selle sisu kriitilise pilguga vaatama.

Phoebe jalutas kööki ja märkas, et kassi toidukauss on jälle tühjaks saanud. See kass ka ainult pugib! Pead raputades võttis tüdruk kõigepealt kassitoidukarbi ning kallas kiisu kausikesse natukene krõbinaid, enne kui ise ka kappides tuuseldama hakkas. Ta leidis paki makarone, aga need just ahvatlevad ei tundunud. Siis läks ta ise ka külmkapi juurde. Midagi peale piima, munade ja hapukoore seal polnudki. "Siit mõne omleti ju põhimõtteliselt saaks, aga tundub, et meil tuleb ikka poest ka läbi minna, kui me kinost tuleme," lausus Phoebe hindavalt, kuid võttis juba vajalikud toiduained välja. Nüüd saavad viimasedki munad otsa. "Ja teeme nii, et seekord oled sa eriti tore suur vend ja aitad, mitte ei vahi pealt," lisas tüdruk muiates.

"Kui me süüa tahame siis küll, jah," turtsatas Colin ja hakkas naerma. Millal nende külmik viimati nii tühi oli? See oli küll ammu. Noormees pole lihtsalt ammu süüa teinud ja külmikusse vaadanud. Emal on muud tegemist ja Phoebe on ilmselt lootnud, et keegi teine käib poes ära. Tore. "Küll sa ootad minult alles palju," raputas Colin enda pead, kuid otsis välja õli ja asetas panni pliidile. Tuld ta veel alla ei pannud. Selle asemel võttis ta kapist kausi ja vispli. "Teen ise või teed sa? Siin polegi eriti midagi teha ju," naeris mees.

"Okei, nüüd sa juba naerad mu üle," muigas Phoebs. Kusjuures neiu isegi imestas, kuhu see toit sealt kogu aeg kaob, sest enda arust Phoebe küll palju ei söönud. Samas polnud tal aega poes ka käia või ta lihtsalt ei viitsinud, eriti veel tööpäevadel. "See ei ole üldse palju," sõnas neiu ja sidus kiirelt juuksed hobusesabasse, et need ette ei jääks. "Sa tee, ma vahin panni ja pesen ise pärast nõud," arvas tüdruk ning sättis end laua taha istuma. "Tundub see sulle lihtsam kui küpsisetordi tegemine?" küsis Phoebs muiates, kui talle meenus, et pidi ise kogu küpsisetordi kunagi valmis tegema ja Colinile jäi vaid söömise rõõm.

"Vanema vennana on see mu kohustus, et su elu... põnevamaks muuta," turtsatas Colin ning hakkas pärast õe sõnu mune kaussi katki lööma. Kõik asjad lõpuks kokku seganud, lisas ta mõnuga maitseaineid. "Tead, see siin on tõeline raketiteadus. Sa ei saakski sellega hakkama," sõnas mees vägagi tõsisel ilmel, kuid ilmselgelt tegi ta nalja. Kas on üldse olemas toitu, mille tegemine oleks lihtsam kui omleti kokku keeramine? Viskad lihtsalt kõik asjad kokku ja pannile. Colin pani pannile tule alla ning sai sellest taignast kaks korralikku omletti küpsetada.

"Mul ongi sitaks põnev elu. Sellest võiks isegi blogida või veel parem - filmi teha," muigas Phoebs ja raputas pead. Ta võis ju nooremana päevikuid pidada, kuid erilist blogijat Phoebest küll polnud. Ta ei viitsikski sellega jamada. "Küll nüüd ütles," turtsatas Phoebs, kui vend omletitegemist raketiteaduseks nimetas, kuigi sai aru, et tegu on naljaga. "Kuule, sa ikka tõsiselt alahindad mind," naeris tüdruk ja otsis parem kaks taldrikut, noad ja kahvlid, et laud ära katta.

"Jah, teeme sinu elust filmi. Kindlasti tahaksid kõik seda kinno vaatama minna," lausus Colin üsna irooniliselt, aga samas lõbusalt. Millal nad viimati niimoodi üksteise kallal norisid ja koos aega veetsid? Tal on ikka vahel väga kiire ajad olnud. "Võimalik, aga sa ju tead, et kuskil sügaval-sügaval ühes pimedas südamesopis ma hoolin sinust. Sa oled mul siiski ainuke õeke," lausus Colin ning asetas ühele taldrikule ühe omleti ja teisele teise.

"Ja see tuleks Bridget Jonesi-stiilis, ainult peakirjaks saaks "Phoebe Holloway päevik". Sellega saaks kohe miljonäriks, sest sellest tuleb lihtsalt täielik kassahitt," läks Phoebe venna irooniaga kaasa, kuid ei suutnud naeruturtsatust tagasi hoida. Phoebs ei mäletanud isegi, millal nad viimati niimoodi norisid. Ilmselt oligi see märk sellest, et õel ja vennal on jälle kvaliteetaega vaja. Venna järgmised sõnad tegid Phoebel aga südame soojaks ning kutsusid isegi temas esile aww-reaktsiooni, mida neiu ei varjanudki. Ta kallistas Colinit ja lausus vaikselt:"Sa oled mu ainus vend... ja parim vend, kuigi sa ajad mind vahepeal närvi." Öelnud need sõnad, tõukas Phoebe Colini endast eemale ja hakkas naerma. "Fuh, aitab sellest ninnu-nännust nüüd," sõnas ta ja otsis lisaks taldrikutele veel kaks kruusi. "Mida sa jood?" pöördus tüdruk venna poole.