The echo of glass shards

Mehele ei meenunudki Burning Boat Festival, ta muretses vaid Dani ja nende tütre pärast. Matt sai aru, et Daniela oli palju läbi elanud, aga silmsideme vältimine tegi siiski haiget. "Ma uurin pärast, millal sa võid ratastooli istuda. Ilmselt pead natuke aega veel täielikul voodirežiimil olema õmbluste pärast, aga millalgi saan ma su siis meie tütre juurde viia," lausus mees. "Ma saan stuudioga kõik korda aetud," oli Sommers kindel. Laseb enda inimestel tegeleda ja ilmselt ei julge nad plaadilepingut üles öelda, kui nii tuntud suhtekorraldajad ühendust võtavad.

Daniela noogutas mehe sõnade peale, andes seega märku, et oli teda kuulnud ja on Mattiga nõus. "Siis on mul vähemalt midagi oodata," sõnas tüdruk, "kas sa ei saa lihtsalt minna ja temast pilti teha ja siis mulle näidata?" Ilmselgelt oli Danil meeleheitlik soov enda tütart näha. Oma silm on siiski kuningas. Hetkel teab ta seda, mida Matt on talle rääkinud ja mida ta õdedelt välja on suutnud pressida, aga võib-olla, kui ta näeks teda kasvõi pildi pealt, saaks ta natukenegi rahu. "Matt, ma saan stuudioga ise ka hakkama. Mul on lihtsalt arvutit ja mobiili vaja. Mul on vaja mingitki tegevust, enne kui ma siin täitsa hulluks lähen," lausus tüdruk.

"Küll ma temast pilti ka teen. Ma pean välgu maha võtma ja saan küll teda pildistada," lubas Matthew. Ta oli kindel, et tütar pidi nüüd olema kangekaelne ja tugev Sommers-Jimenez, et ellu jääda, aga mees lootis parimat. "Tahad, et juba täna tooksin? Äkki kannatad homseni ära, puhkus tuleb sulle praegu kasuks," arvas Matt. Las Daniela vähemalt 24 tundigi on üsna liikumatult, et õmblustega ei tekiks mingisugust probleemi, kuigi Sommers ei olnud kindel, kas ka ühest päevast piisab.

"Eks ma jään siis ootama," lausus Daniela, sest tema oleks tahtnud, et Matt kasvõi kohe praegu läheks ja selle klõpsu ära teeks, aga eks ta siis peab natuke kannatama. Hinganud sügavalt sisse-välja, kui kõhtu jälle pisike valu tuli, keeras ta enda silmad tagasi mehele. "Ei," lausus Dani kiirelt, võttes mehe käest uuesti kinni, justkui näidates et ei soovi Matthew lahkumist veel nii pea, kuigi just hetk tagasi oli ta mehe pilku vältinud. "Ma kannatan homseni ilusti ära," sõnas tüdruk ning muigas siis õrnalt, "aga mida ma ära ei kannata, on sinu huuled minu omadel. Saad sellega hakkama?"

"Pealegi ma ei tea, kas ma praegu tohin ta juurde minna," lisas mees. Kindlasti tegid nad pisitütre juures mingisuguseid protseduure. "Ma homme toon siis. Äkki võtan midagi lugemist ka sulle. Tegelikult peaks uurima, kuidas see perepalati asi käib," rääkis Matthew. Ta ei olnud ise iialgi haiglas pidanud olema ja vennaga läks piisavalt kiirelt, et polnud vajadust perepalatiks. Lõpuks jälle Daniela leebus ja Matt tundis end pisut paremini. Kuulnud naise palvet, muutus õrn naeratus veel suuremaks: "Saan ehk sellise pisikese asjaga ikka hakkama." Matthew kallutas end Sandrale lähemale ja suudles teda õrnalt, justkui kardaks tüdrukut katki teha. Kaudselt tegi ju.

"Järgmine kord kui sa saad minna, siis lihtsalt tuleta meelde, et üks voodis lebav naine soovib ka enda last näha," lausus Daniela mehe sõnade peale. Kindlasti oleks ta tahtnud uurida, mis protseduuridest Matt räägib, aga ega mees ilmselt ise ka täpselt ei tea ja võib-olla polegi vaja teada. Põhiline, et laps elab. "Kui ma siia pikemaks ajaks jään, siis soovika ma natuke rohkem asju saada, kui arvuti ja mobiil. Samas on mul asjad meie kodus, sinu vanemate kodus ja minu vanemate kodus laiali. Ma ei tea isegi, kus kõik on," sõnas tüdruk, kuigi nüüd oleks aeg nagu enamik asjadest ikka enda ja Matti majja vedada. Dani suule ilmus kerge naeratus mehe sõnade peale ning ta ootas kannatlikult, kuni mehe huuled tema omasid puudutasid. Ta oleks hea meelega ennast natuke kergitanud, aga see ei tundunud hea ideena. Sulgenud enda silmad, hingas tüdruk rahulikult, kui see õrn suudlus kestis. Isegi Dani tajus, et Matt on eriti hell, mis oli tegelikult meeldiv. "Aitäh," lausus tüdruk sosinal, kui suudlus läbi sai, "sa ei kujuta ette kui palju paremaks sa mu olemise tegid." Daniela vaatas ainiti meest, leides et nad peavad praegu pigem kokku hoidma, kui tülitsema või teineteise peale pahane olema. "Kuidas kõik teised vastu peavad ja... ega mu isa sulle midagi... tead küll... ebameeldivat ei öelnud?" uuris Dani, sest talle just tundus, et Matthew ja tema isa suhted hakkasid vaikselt paranema. Diana pulmas suutsid nad isegi juttu ajada. Loodetavasti ei muutnud see juhtunu midagi.

"Ma eile ei julgenud pilti teha. Ta tundus nii õrnake ja ma ainult vaatasin teda," rääkis mees, miks ta eelmisel õhtul pilti ei teinud. "Küll ma homseks su asjad kolme maja pealt kokku otsin. Teisi riideid, eks. Midagi lugemist, hügieenitarbed, sülearvuti, mobiil, akujuhtmed ja midagi näksimist ka sulle siia," pakkus Matt. Ehk tuua need mõned titeasjad ka siia, mis nad olid ostnud, kuigi Matthew ei teadnud, kas need kasutust leiaks. "Pole tänu väärt, kallis," vastas mees peale suudlust, silitades pöidlaga Daniela põske. "Su vanemad olid su täditütre või kellegi pool külas, nad peaksid homseks jõudma siia. Su isa muretses sinu pärast, ta ei hakanud tüli sinust tähtsamale kohale seadma. Nad muretsesid meie pisitütre pärast ka," rääkis mees. "Ära teiste pärast praegu muretse, põhiline on see, et sinu ja meie tütrega kõik ilusti korda saab," lausus Matthew.

"Ma kuulsin, et ta pidi kõigest kolmekümne sentimeetri ringis olema. See pidi tõesti liigutav vaatepilt olema sulle. Hah, ma olen kade praegu sinu peale," muigas Daniela, kes oleks tahtnud koos Mattiga enda esimesele tütrele pilgu peale visata. "Ega mul eriti riideid pole vaja. Mõni pidžaama ja soojem pusa või kardigan oleksid head. Sa võid Dianaga rääkida. Ta oskab sulle ehk midagi soovitada, mida täpselt tuua," pakkus neidis, sest ega ta isegi kõige peale ei tule niimoodi järsku. Samas eks hiljem saab midagi juurde tuua kui vaja. Dani nautis seda mõnusat tunnet, mis tuli sellest, et Matt tema põske silitas. Samal ajal üritas ta keskenduda ka mehe sõnadele. "Eks ma üritan siis vähem teiste peale mõelda... aga sa tead mind... ma mõtlen ja muretsen liiga palju asjade üle, mille üle ma ei peaks üldse muret tundma," naeratas tüdruk pisut süüdlaslikul ilmel.

"Jah, ta mahuks praegu mu käte peale magama," ütles Matthew, aga pisike oli ainult klaasi taga. Teda ei saanud puudutada ja hoida, vähemalt mitte veel praegu. "Ma lasen emal ka vaadata mu toas olevad asjad üle, mida ta soovitab kaasa võtta, mida mitte. Dianale helistan ka," lubas mees, aga arvas juba, et saab ise ka hakkama. "Ära muretse siis nii palju. Okei, ma tean, lihtne öelda, aga keskendu hoopis... Nojah, sul pole lugemist ka siin," pidi Matt tõdema. "Tahad, ma jätan enda mobiili sulle? Saad siit ka lugeda midagi meelepärast," pakkus Matthew välja. Elab ühe päeva mobiilita üle, pealegi võib ta haiglas teada anda, et nad helistaksid siis Sommerite majatelefonile.

"Vau..." lausus tüdruk peaaegu hääletult, suul õrn naeratus, kujutades ette, milline nende tütreke välja võiks näha. Ilmselt ei saanud ta sellega ligilähedalegi reaalsusele, aga vähemalt midagi. Ühelt poolt oli armas, et ta nii pisike oli, aga teiselt poolt oli see kõik nii ohtlik. "Ei ole vaja, küll ma endale mingi tegevuse leian. Mulle piisab paberist ja pastakast ka," arvas Daniela. Muidugi oleks mehe nutitelefonis palju asju, millega tegeleda, aga Mattil tulevad sinna ju ka töökõned ja Dani ei viitsiks nendega mässata. "Kõik uurivad, kuidas minul ja lapsel on, aga kuidas sul endal tunne on?" uuris tüdruk tõsisel ilmel, kergitades ennast natuke kõrgemale, et ta saaks enamvähem istuda. Saanud veeklaasi endale kätte, võttis ta sealt mõned lonksud.

Mees noogutas, kindlasti aitab mõni õde otsida paar lehte paberit ja pastaka. "Hakkad joonistama?" uuris Matthew. Ta kuulas Daniela küsimust ja jälgis siis naise tegevust. Jah, kuidas vastata. "Öelda, et kõik on korras, oleks vale. Ma muretsen sinu ja tema pärast kohutavalt, aga praegu tuleb lihtsalt oodata," rääkis Matt ausalt ära nagu asjad olid. "Nüüd tulevad operatsioonid, sest ta ei ole välja arenenud veel piisavalt ja noh... Kui kõik läheb hästi, siis ta peab ikkagi päris kaua veel haiglas olema," seletas Matt uuesti. Ta üritas enda mõtteid hoida kainena.

"Võimalik, aga pigem vast kirjutama. Eks näeb, mis ma teha suudan praegu," vastas Daniela mehe küsimusele. Vähemalt oleks see mingigi tegevus, millega aeg edasi liiguks. "Minu pärast ei ole sul vaja enam muretseda. Ma olen küll natuke kahvatu veel, aga see pidi paari päevaga üle minema," kehitas tüdruk enda õlgu ning naeratas Mattile toetavalt, "ma olen kindel, et see õhtu oli sinu jaoks isegi õudsam ja keerulisem kui minu jaoks, sest ma... ei mäleta sellest paljut. Kõik on lihtsalt üks suur segadus." Tüdruk asetas klaasi tagasi kapile ning tõmbas käega läbi enda tumedate juuste. "Nüüd saame vähemalt koos tema pärast muretseda kui need operatsioonid tulevad," lausus Dani ning pigistas pisut mehe kätt, "me peame lihtsalt kokku hoidma." Ilmselt kujuneb see päris raskeks, kui Dani sama tujukas edasi on, aga vähemalt ta üritab.

"Nojah, küll ise vaatad," ütles Matthew. Eks Daniela hiljem igavledes midagi välja mõtleb. "Seda on ainult hea kuulda," lausus mees vastuseks, kui kuulis, et Danielal peaks nüüd tervis aina paremuse poole minema. "Ma praegu läksin vanemate majja, sest ma ei tahtnud tollel ööl üksinda seal magada, aga täna lähen meie koju. Ilmselt ongi hea, et sa ei mäleta kõike," arvas mees. Kes ikka tahaks mäletada palju verd ja valusid, mis panid Dani looma kombel karjuma. "Peame," sõnas Matthew. Ka temale ei olnud Daniela viimase aja liialdamised tähelepanuta jäänud, aga Matt kirjutas selle raseduse kaela.

"See on arusaadav. Sa ei peagi üksinda seal olema. Sul on kindlasti enda perekonna juures parem," lausus Daniela, vaadates mehele otsa. Ega ta ise ilmselt ka mehe asemel antud olukorras sinna majja ei oleks läinud. "Ma ei tea... võib-olla," kehitas tüdruk kogu selle mäletamisjutu peale enda õlgu. Ühelt pootl oleks hea teada, mis toimus, aga teiselt poolt, nii palju kui ta arstidega rääkinud on, siis see õhtu ei olnud kena. Seega... parem ei hakka neid mälestusi surkima. Eks need tujukused rasedusest tingitud olidki.

"Ma lähen teen millalgi pildi ka ära, et külastusajal jõuaksin sulle ta ära ka näidata," ütles Matthew, keerutades enda taskust välja otsitud mobiili vasakus käes. "Kuidas muidu on? Niisama lebades on praegu hea olla?" uuris Matt. Ta ei olnud iialgi pidanud ilmselt selliste valude käes vaevlema nagu Daniela eelmisel õhtul. Naised pidid ikka pagana vastupidavad olema, et nad olid läbi aastatuhandete saanud ka selliste olukordadega hakkama.