The echo of glass shards

Kui Matt ära läks, hoidis Zoe nii emal kui ka lapsel silma peal täpselt nii, nagu ta mehele lubanud oli. Ta lubas endale varahommikul mõned tunnid und ja ärgates ootas teda ees uudis, et Daniela seisund on stabiilsem ja vereülekanne oli loodetud tulemuse toonud. Zoe võttis kohe mobiili ja andis sellest Mattile teada, kuid ütles, et too ootaks vähemalt kella kümneni, enne kui ta tuleb. Kuna Zoe oli ise juba praktiliselt kaks päeva jutti tööl olnud, andis ta enda patsiendi teisele lastekirurgile üle ning teatas ka Mattile, kelle poole ta nüüd pöörduma peab. Samuti sai mees Dani palatinumbri. Zoe vahetas rampväsinuna enda riided ära ning läks koju, et kõvasti magada ja õhtul ilmselt jälle tööle tulla. Vaene isiklikelu.

Matthew ärkas pisut enne poolt seitset Zoe kõne peale. Alles kell kümme võis ta enda armsamat näha? Mees läks duši alla, et natukenegi aega kulutada, aga juba seitsme ajal oli ta riides ja istus köögis. Toit ei tahtnud üldse alla minna, seega jõi ta paar tassi kohvi ja läks elutuppa, et seal vaikselt telerit vaadata. Kaheksa ajal ajasid ka vanemad end üles ja mees rääkis progressist, mis oli ööga toimunud. Üheksa paiku lahkus Sommers kodust ja läks poodi, et karp Daniela lemmikkomme osta. Peale selle soetas ta ka kimbu lilli ja ühe valge jänese, kes oli tütrest kämblajagu pikem. Poole üheksa ajal istus mees ootesaalis ning kui ta lõpuks Daniela juurde lasti, oli Matt uurinud ka tütre kohta, kes oli õnneks täitsa stabiilne. Astunud enda kallima palatisse, viis mees silmad Sandrale, kelle nägu oli kahvatu ja põsesarnad justkui tahtsid nahast välja tungida. "Sa ei kujuta ette, kui õnnelik ma praegu olen," sõnas mees vaikselt ja läks naise juurde, et panna ostetu kapi peale ja Dani käsi pihku võtta. Mees kartis, et kaotab Daniela, aga nüüd oli ta enda armsama juures ja ei plaaninudki neiu juurest lahkuda.

Daniela oli küll elus, aga ta tundis ennast nõrgana. Hommikul oli ta küll hommikusöögi ilusti ära söönud, aga ega see olemist palju paremaks ei teinud. Üksinda niimoodi palatis pikutada ei olnud üldse meeldiv. Lapse kohta räägiti ka nii vähe, et Dani oleks tahtnud kisada. Kõik lihtsalt tuiskasid palatisse sisse ja siis kadusid jälle. Doktor ei meeldinud näitsikule absoluutselt. Ta tundus nii ükskõikne. Üks õde oli jälle kümme minutit tagasi lahkunud ja tüdruk pikutas üksinda palatis, vahtides lage. Ta lihtsalt üritas mõelda, miks see kõik juhtus ja kus ta midagi valesti tegi, kuigi talle räägiti, et midagi sellist juhtub harva ja selleks pole alati kindlat põhjust. Siiski ei talunud näitsik mõtet, et midagi sellist lihtsalt juhtub. Keegi seal üleval peab teda ikka tõesti vihkama. "Matt," sõnas tüdruk peaaegu hääletult, kui mees, keda ta üle kõige armastas, palatisse astus. Dani võttis mehe käest kinni ja lihtsalt hoidis seda, vaadates Mattile otsa. "See kõik on minu süü... ma oleksin pidanud hoolikam olema... Miks..." raputas tüdruk enda pead ning lasi mehe käest lahti, et silmast välja voolav pisar kinni püüda. Pärast seda võttis ta jälle mehe käest kinni. "Ma ei taha siin olla... Miks keegi mulle mitte midagi ei räägi?... Kus meie laps on... või kuidas tal on?... Kas sa oled teda näinud?" hakkas tüdruk pärima, muutudes ühe hetkega sellest emotsionaalsest Danist hoopis rahutuks Daniks, kes vastuseid tahtis saada.

"Daniela, rahu," palus Matt, jälgides murelikul pilgul kallimat, kes hakkas paanitsema. "Meie tütar on elus. Ta on kõvasti enneaegne, aga sellised lapsed on operatsioonide abil ellu jäänud," alustas mees. "Juhtunu ei ole sinu süü. See lihtsalt juhtus nagu mõni mittesuitsetaja saab kopsuvähi," seletas Matthew edasi, istudes voodiääre peale, et ühe käega neiu põske kuivatada ja teisega Daniela kätt hoida. "Tähtis on see, et sa oled elus, ma ei oleks suutnud sinuta olla," lausus Matthew, hääl kähe. Ta oleks tahtnud naist emmata, aga igasuguste voolikutega oli see võimatu. Mees muretses nagu meeletu, et Daniela langeb kooma, aga siin ta nüüd oli, sitke nagu sõdur, kes ei andnud alla.

Daniela neelatas mõned korrad ning lasi ennast siis lõdvalt voodile tagasi. "Sa oled teda siis näinud?" küsis Dani vaikselt, keerates pilgu mehelt aknale. Operatsioonide abil... nii et asi on siis ikkagi päris hull ja keeruline. Miks ei võiks neil kordki elus vedada. Kõik lihtsalt veab viltu. "Aga ma tunnen ennast süüdi. Ma olen ta ema, ma oleksin pidanud teda sellise asja eest kaitsma," lausus tüdruk, pöörates pilgu tagasi Mattile, neelatades taas mitu korda. Ta ajas ennast natuke rohkem istuli ning võttis öökapilt veeklaasi, mille õde sinna ennist asetanud oli. Võtnud sealt paar lonksu, aseta ta selle endisele kohale tagasi. "Sa oleksid ilma minuta ka hakkama saanud. See oleks sul natuke aega võtnud, aga sa oleksid sellega toime tulnud," sõnas Dani ning naeratas õhkõrnalt. Ta asetas käe, mille küljes ei olnud kanüüli, Matti põsele, hoides seda seal mõni sekund, enne kui käe tagasi voodile asetas. "Kas sa tead, kui kauaks ma haiglasse pean jääma või meie tütar? Üldse, millal ma teda näha saan?" tahtis Daniela teada.

"Olen, ta on imekaunis ja väga pisike, rääkis mees. "Ma tundsin ka, aga öösel oli mul palju aega järele mõelda ja Zoe seletas kõik ära ka, miks see juhtus," vastas Matthew. "Me tegime kõik õigesti, kontrollid, vitamiinid ja mis kõik veel. See lihtsalt juhtub mõnega," meenutas Matt Zoe sõnu. "Ära ütle seda," raputas Sommers pead ja viis silmad neiu käele, mida ta pöidlaga õrnalt silitas. "Ma ei tea seda. Kindlasti tuleb varsti mõni õde, kelle käest ma saan kõik välja uurida. Meie tütar peab operatsioonideni haiglas olema, tal läheb veel mitu-mitu kuud siin," rääkis mees ausalt. "Aga ta on tugev," lisas Sommers Daniela rahustamiseks, olemata enda sõnades päris kindel.

Kui Matthew nende tütrest rääkis, ilmus Daniela näole automaatselt soe naeratus. Tüdruk tahaks teda juba ise käes hoida, et näha, kelle silmad või kelle nina on ta saanud? Kelle naeratus tal on? "Ma ei saa aru, miks meie suhtes kogu aeg midagi juhtuma peab," lausus ta viimaks, kui Matt oli talle kinnitanud, et see ei olnud nende süü ja nad ei oleks saanud seda kuidagi vältida. Siiski läheb ilmselt veel tükk aega, enne kui Dani tõeliselt mõistab ja endale selgeks teeb, et tema ei ole selles süüdi. Vaadates lihtsalt Mattile otsa, ei öelnud neidis nende sõnade kohta enam midagi. "Need õed ei räägi midagi ja mu doktor on lihtsalt mingi härra ükskõikne. Operatsioonideni? Mitu kuud? Kui hull see olukord siis on?" tekkisid Danielal mitmed küsimused, "ja palun ole aus."

"Mina ei oska ka sellele vastata," tõdes Matthew. Kõik mis sai valesti minna, läks valesti. Tegelikult asjad päris nii hullud ka polnud. Mees viis pilgu Daniela pruunidele silmadele, mis olid kõige rõõmsama ilmega. "Noh," alustas Matt, "ta on kõvasti enneaegne ja kõik organid ei ole välja arenenud. Sellepärast peavadki nad talle operatsioone tegema, mis võivad olla ohtlikud." Sommers oli aus, kuna polnud mõtet sellist infot suhkruvaaba alla peita. "Aga tema eest kannab hoolt üks parimaid arste," lisas mees.

"Me oleme vist lihtsalt ebaõnne tähe all hetkel," lausus tüdruk, kergitades pisut enda suunurki. Pärast seda asetas ta enda käe korraks kõhule ja sulges enda silmad. Kõht tegi ikka vahepeal valu, aga õe sõnul pidi see mõne päeva pärast üle minema. Avanud uuesti enda silmad, vaatas ta jälle Mattile otsa, kuulates tähelepanelikult juttu, mis käis nende tütre kohta. "Ma loodan, et ta on sama tugev, kui kõik Sommersid ja Jimenezed. Sa kutsusid kuskilt mõne arsti või on tegu kohalikuga?" uuris Dani, sättides ennast Matti poolsele küljele, sest ta ei suutnud üldse head asendit saada. "Ega sa millalgi Tree Hillist ära ei pea minema?" küsis tüdruk kähedal häälel, köhides pärast seda enda hääle puhtaks.

"Ei tohi nii mõelda," arvas Matthew õrna naeratusega. "Aga näed, ma tõin lilli ja šokolaadikomme sulle, kui sa millalgi süüa jälle tohid. Ja ühe mängujänku," lisas mees. Viimane oli muidugi nende tütrele, kes oli praegu kuvöösis. "Zoe kutsus ühe arsti, kes olevat parim ja ma arvan, et ta oskab sellist otsust langetada," selgitas Matthew. Järgmise küsimuse vastus oli mehe meelest ilmselge: "Ma ei lahku siit enne, kui sinu ja meie tütrega on kõik korras. Mul pidi nädala pärast korraks NY-s natuke asja olema, aga ma ei kavatse enne teie mõlema haiglast välja saamist Tree Hillist tunnikski lahkuda," ütles mees naeratusega.

Ei tohi, aga lihtsalt selline tunne tekib. "Aitäh. Lilled on ilusad ja kommid kindlasti maitsvad, aga nad peavad veel natuke karbis püsima, sest mul ei ole peaaegu üldse isu. Isegi hommikusöök oli paras katsumus," lausus Dani, "selle jänku jätame meie pisikesele, kellel siiani nime ei ole muideks." Uudis, et Zoe neile arsti kutsus tundus Danielale isegi palju lubav. Kui üks arst juba teist soovitab, siis peab ta ju ikka hea olema. Pealegi, miks peaks üks arst enda patsiendi niisama teisele andma üldse? "Ma lootsingi, et sa seda ütled, aga ma tahtsin seda kuulda," muigas tüdruk, kuid tõsines siis pisut, "ega juhtunu veel kuskile meediasse pole jõudnud?"

"Ma arvasingi, et sa ilmselt ei ründa neid nagu tavaliselt," üritas mees meeleolu üleval hoida. "Seda jänest oli raske valida, riiulite viisi pehmeid mänguasju, üks ilusam kui teine. Ma mõtlesin, et karu oleks liiga tavaline, jänes tundus just õige," seletas Matthew pikakõrvalise mänguasja ostu. "Nime mõtlemisega meil aega veel on, laseme tal natuke enda iseloomu ka näidata," pakkus mees välja. Tegelikult ei tahtnud ta enne nimele mõelda, kuni tütar pidi klaaskastis olema, mis mõjus Matthew'le Lumivalgekese kirstuna. Ta tahtis enda last süles hoida ja kaitsta teda igasuguste võimalike ohtude eest. "Ei ole jõudnud. Ilmselt varsti jagab mõni ajakirjanik toimuva ära, sest ma ei ilmu ühele iga-aastasele heategevusüritusele kohale," arvas Matthew.

Mattil õnnestus tõesti naeratus tüdruku näole tagasi tuua ja seda isegi seal pisut hoida. "Sina ostaksid vist jah tema jaoks terve poe tühjaks," lausus Daniela, kui mees teatas, et raske oli valida, sest üks mänguasi oli ilusam kui teine. Mehe sõnad nime kohta panid tüdruku aga kergelt kulme kortsutama. "Kas sa kardad, et ta ei jää elama ja seega leiad, et kui me talle nime ei pane veel oleks see kergem?" küsis tüdruk peaaegu murduval häälel, libistades enda käe mehe käest välja. "Tore oleks kui ei jõuakski, sest ma ei taha näha ühtegi pilti ega juttu selle kohta, mitte kuskil," sõnas Dani teravalt ja kindlalt, "meil ega meie perekondadel ei ole vaja sellele kõigele lisaks veel mingite tülikate ajakirjanike või fotograafidega jageleda."

"Ostaksin sinu jaoks ka," naeratas Matthew. Raha oli täiesti mõttetu siis, kui ei olnud seda kellegagi jagada. "Ma ei arva midagi. Lihtsalt... Praegu on raske nime valida. Ta lihtsalt magas, isegi silmi ei näinud," rääkis mees ja nägi, kuidas Daniela jälle enda kilbi ette tõmbas. Matt ohkas ning viis pilgu hetkeks maha. "Ma võtan pressiesindajaga ühendust," lubas mees. Räägib, et meediale kommentaare ei jagata ning hetkel lihtsalt eiratakse kõiki uudishimutsejaid.

Daniela kuulas küll mehe sõnu, kuid ilmselgelt jäi ta enda arvamusele kindlaks. Mehe silmade asemel vaatas ta pigem lage või aknast välja. Alles nüüd meenus talle, et täna on ju Burning Boat Festival, kuhu ta oleks tahtnud minna. Rosie oleks kindlasti ka tahtnud minna. Loodetavasti Hunter või keegi viib ta sinna. Ise pidi ta nüüd selle asemel aga siin istuma. Kõik juhtus lihtsalt nii valel ajal. "Mida varem seda parem. Ma peaksin vist stuudiosse ka helistama, aga selleks oleks mul mobiili vaja, mis peaks endiselt elutoa laual olema," sõnas tüdruk mõtlikult. Ta on juba nii palju enda plaadi tähtaega edasi lükanud, et nad varsti ütlevad lepingu üldse üles.