Õnnistus või needus?

Ega Kittygi paremas tujus polnud, kuigi ta katsus kuidagi mõistlikuks jääda. Muidugi tahaks temagi Brianile igasuguseid sõnu näkku loopida, aga sellega ei saavutaks niikuinii mitte midagi. "Minu pärast võime kohe ka minna. Kui veab, võime ta veel lennujaamast leida," arvas näitsik, sest lennukit pidi ikka kuradi kaua ootama, mõnikord isegi hommikuni. "Mul on mingid säästud, mille eest võiks lennupileti saada, kui muidu vanameest kätte ei saa," lisas Erica, olles valmis tegutsema ja papalt selgitusi nõudma.

Stacia võttis endale natuke aega, et Kitty sõnade üle mõelda, enne kui otsustas. "Kui sa oled tõesti valmis minema, siis võime seda teha," arvas tüdruk. "Ainult et autojuhti mul Tree Hillis pole. Me peaksime takso võtma," lisas ta. Tundus küll ahvatlev mõte paps kinni püüda ning teda rääkima sundida. Ja mis puutus lennupiletisse, siis selle võiks Stacy vabalt ka Kittyle välja teha, sest rahast tal puudust polnud. Küll aga vanemate hoolimisest...

Kitty mõtles nüüd ise ka, et ehk ei tundugi tema plaan nii paha, vaid isegi geniaalne. Kuna temalgi midagi tähtsat polnud ja piisavalt raha oli kokku hoitud, siis tundub see mõte ikka toimivat. "Kõigepealt peaks minu juures läbi minema, et ma saaks võtta taksoraha ja ratta koju visata. Siis... teeme ära," lõi Kitty nägu särama ning ta tõstis käe, et Staciaga high five'ida. Liitlasena on see tibi täitsa asjalik.

"Eieiei, me oleme praegu minu kodu juures. Ei hakka selle peale aega raiskama. Maksan ise kogu selle värgi kinni," teatas Stacy. Ta oli täiesti kindel, et kui nad piisavalt kiiresti teevad, pole paps jõudnud veel lennukile minna. Ja Kittyt see teise raha kulutamine nii väga häirib, võib ta selle kunagi Stacyle tagasi ka maksta. "Sa võid selle ratta minu juurde ka jätta," lisas näitsik. Kui Kitty käe tõstis, ei jäänud ta pikemalt mõtlema, vaid tegi selle plaksu ära. Mis seal siis ikka.

Kitty oli just üks sellistest inimestest, kes ei tahtnud, et teised tema peale raha raiskaks, aga kuna praegu oli vanamehe leidmine oluline kui see, ei hakanud ta Staciale vastu ka vaidlema. "Nagu soovid," jäi Kitty lõpuks nõusse. "Siis lähme parem kohe," sõnas ta ja ajas end äärekivilt püsti, kui Staciaga plaksu oli löönud.

Ka Stacia ajas Kitty nõusoleku peale end kohe äärekivilt püsti, sest kaua nad seal mökutada ei saa, kui tahavad õigeks ajaks lennujaama jõuda. "Tule kaasa," viipas Stacy Kittyle. "Ma näitan sulle, kuhu sa oma ratta saad jätta." Peaaegu tühi garaaž sai sel korral end kasulikuks teha. Kui Erica sai oma jalgratta sinna viidud, lukustas Stacia garaaži. Toast polnud tal vaja läbi käia, kuna rahakott oli tal käepärast - alles nad ju käisid papsiga restoranis. Varsti sai ka takosfirmasse helistatud ning pärast seda ei jäänud peale ootamise enam midagi muud üle.

Kui Stacia Kittyle viipas, järgnes neiu talle ning jättis ratta Stacy garaaži. Loodame, et ta seda sinna ei unusta, kui pärast tagasi tuleb... või noh... näis, kaua nad seda papakest otsivad. Mõnda aega ootamist ja varsti oli takso kohal. Siis palus Kitty taksojuhil võimalikult kiiresti lennujaama sõita. Lennujaama jõudes oli esialgu raske selle rahvasumma seest vanameest leida. "Sa märkad teda?" küsis Kitty igaks juhuks Stacialt, kuna ise ta veel Brianit leida ei suutnud.

Vedas, et takso ruttu kohale jõudis ning neid lennujaama juurde sõidutas. Ulatanud taksojuhile sõidu eest raha, väljus Stacy koos Kittyga autost. Lennujaama ooteruum oli küll paksult rahvast täis, kuid Stacy ei kavatsenud alla anda. Milleks nad muidu sellise retke ette võtsid? Tabloodelt võis näha, et Las Vegase lennuni on veel alla tunni jäänud, mis tähendas, et nad jõudsid siiski õigeks ajaks. Kuulnud Kitty küsimust, hakkas Stacia juba vastama, et papsi pole kusagil näha, kuid täpselt samal hetkel märkas ta meest seismas mõned meetrid eemal. "Tule," sõnas näitsik ja hakkas liikuma, tirides Kittyt kättpidi endaga kaasa.

Seda taksojuhti tuleb tõesti taevani kiita, kes nende kahe tüdruku pärast isegi natuke kiirust ületas. Ta oli Stacia ulatatud rahasumma ära teeninud. Hoolimata lennujaamas tunglevast rahvasummast, ei kavatsenud ka Kitty alla anda. Vanamees ei lähe enne minema, kui on tüdrukutele tõtt rääkinud. Hea vähemalt, et lennuk veel kuhugi minema ei hakanud. Erica järgnes Staciale ning tundis ära mehe, keda ta enne Stacyga oli näinud. "Brian Ingham?" kõnetas ta meest.

Stacia trampis vihaselt papsi juurde, Kitty kõrval, kuid siiski oli Kitty esimene, kes jõudis suu lahti teha. Brian tundus oma näoilme põhjal olevat segaduses. Tüdrukuid nähes toppis ta mobiili, mida ta enne hoolega näppinud oli, taskusse. Mehel polnud aimugi, kes on see tüdruk koos Staciaga. Mõni sõbranna? Aga mida see sõbranna temast tahtis? Äkki oli tal mingit teenet vaja. Brianil on ju kõikjal kasulikke sidemeid. Viinud korraks Staciale küsiva pilgu, kuid saamata vastust, pööras mees tähelepanu uuesti neiule, kes teda kõnetas. "Kuidas ma saaksin sulle kasulik olla?" küsis ta.

Muidugi ei tundnud Brian oma teist tütart äragi, kui teda nägi. Mees pole ju teda kunagi isegi vaatamas käinud, arvates, et tema rahast piisab selleks et Ashley saaks tüdruku vähemalt üles kasvatada ja talle hariduse anda. "Kui sulle selline nimi nagu Ashley Bennett midagi ütleb, siis ma olen ta tütar. Minu teada oli teil üheöösuhe, pärast mida mu ema rasedaks jäi ja lõpuks mina sündisin. See aga tähendab seda, et ma olen võib-olla sinu tütar ka," alustas Erica, hoides oma tooni võimalikult rahulikuna. "Ma tahangi tõde teada. Kas see tüdruk mu kõrval on mu õde?" nõudis Kitty, vaadates kordamööda Staciat ja Brianit.

Stacia ristas käed rinnal ning vaatas kord oma isa, siis jälle Kitty poole, kellest viimane kohe üldse aega ei raisanud, vaid mehelt kohe aru päris. Brian oli aga väga täbaras olukorras, sest ta tabati ootamatult. Igatahes otsustas mees, et salgama ta midagi ei hakka. Ilmselt on tüdrukud juba omal käel piisavalt palju uurimistööd teinud. "Jah, te olete mõlemad minu tütred," vastas Brian lõpuks, kui oli tükk aega vaikinud, et endale rohkem aega võita. Mitte et ta praegugi oma tegudele mõistliku seletuse peale oskaks tulla.

Vähemalt tegi Brian nii paljugi, et ei hakanud tõde enam tüdrukute eest varjama ka, vaid rääkis kõik ära. Kittyle meeldis mõte sellest, et tal on õde, kuid ikka ei jäänud ta Briani vastusega rahule. Nüüd tekkis Kittyl endal hunnik küsimusi. "Ja kus sa siis olid, kui mina isa vajasin?" nõudis Erica, kes oligi terve elu isata kasvanud. Ta sai ainult raha, aga mitte mehe tähelepanu ega märkigi sellest, et mees mingitki huvi oleks tundnud. "Sa ei näidanud minu vastu mingitki huvi, rääkimata sellest, et sa mind kunagi isegi vaatamas oleks käinud," viskas neiu kõik Brianile näkku.

Stacia vahtis ikka veel mõlemat asjaosalist, kuid ei hakanud ennast vahele segama. Temasugune draamakuninganna teeks asja veelgi hullemaks. Isegi näiliselt rahumeelne Kitty hakkas enesevalitsust kaotama. "See oli kõigest üheöösuhe, mis mul Ashleyga oli. Sinu ema ei tahtnudki mind teie ellu," vastas Brian. Tegelikult oleks mees omal ajal tahtnud Ashleyga veel edasigi suhelda, aga naine kuulis kuskilt, et Brian on abielus, mis tähendas, et järgmist ööd ei tulnudki enam. "Mul on kahju, et nii läks. Tunnistan, et olen süüdi. Ma pole ka Staciale nii hea isa olnud, nagu ta oleks tahtnud. Seda tuletab ta mulle peaaegu igal korral meelde, kui teda näen," jätkas mees, pilk korraks oma seaduslikule tütrele vilksamas.

Kitty just arvas, et nüüd on Stacial ka midagi öelda, kuid lõpuks oli Erica ise see, kes draamat üles hakkas kiskuma. See oli nii kohutavalt ebaõiglane, et Brian käis vaatamas Staciat, aga mitte kunagi Kittyt. Nagu poleks mees kuni praeguseni oma teist tütart tunnistanudki. "No muidugi, nüüd süüdistame veel mu ema ka," sõnas Erica pahaselt, uskumata mehe sõnu. Muidugi polnud Ashley Kittyle Brianist eriti palju rääkinud, aga piisavalt, et tüdruk ise saaks oma küsimustele vastused. Ilmselgelt oli naine siiski midagi rääkimata jätnud, sest olgugi et Rica ei uskunud sõnagi Briani jutust, olid neiul ikka mingisugused kahtlused. "Siis oleks ehk viimane aeg seda parandada, isa," sisistas Kitty, kui Brian vähemalt tunnistas, et pole ka tema õele just parim isa olnud.