Must kass nimega Rebekah

Oli viimane nädal, kui värske Tree Hilli keskkooli vilistlane Rebekah Karen's Cafes tööl oli. Lastetuba neiu pisikeses korteris oli ilusti valmis saanud ning Rebekah sai lõpuks lapse soo ka teda - septembris sünnib pisike preili. Lapse sugu pole ta aga kellelegi avaldanud, vaid otsustas seda hoopis lapse sünnini enda teada hoida, et mingitki üllatust tekitada. Kui muidu oli Karen's Cafes suhteliselt rahulik, siis suve alguses oli külastajaid rohkem ja Rebekah'l käed-jalad tööd täis. Tüdruku õnneks oli hetkel külastajaid vähem ning neiul jäi veidi aega, et maha istuda ja natuke puhata, mitte et ta muidu seda aega ei leiaks. Rasedal naisel nii palju joosta ka ei lastud ning vahepeal pandi ta üldse kassasse. Praegu täitis Bekah aga oma tavapäraseid tööülesandeid - võttis tellimusi ja viis need pärast laudadesse. Nüüd märkaski Rebekah ühte blondi tüdrukut ühes lauas menüüd lehitsemas. Miski selle blondiini juures tundus korraga nii tuttav, ent Bekah absoluutselt ei mäletanud, kus ta teda varem näinud oli. Tõrjunud need mõtted kõrvale, sammus Rebekah viimaks laua juurde. "Mida teile?" küsis Rebekah lahkel häälel.

OT: Kylie Mirth Tremblay

Polnud absoluutselt Kylie moodi üksi kuskil kohvikus viibida. Eriti veel Wesrside'il, sest kodu, kus on maailma parimad toidud, on siinsamas lähedal. Ent seal ta siiski oli ja menüüd lehitses. Tal oli plaan oma vanema venna ja parima sõbranna pooleliolevat kodu vaatama minna ja tahtis neile sinna midagi head süüa kaasa võtta. Pirukad ja saiakesed tundusid hea idee olevat. Küsimus oli selles, et milliseid pirukaid, milliseid saiu ja kui palju ta võtma peaks. Kylie tõstis silmad, kui kuulis enda kõrval üht lahket naishäält. Brünett, noor, särav ja viimaseid kuid rase - pole kahtlustki, et tegemist on Rebekah'ga. "Viis lihapirukat, kuus kreemisaia, neli moorapead, pool kilo meekooki ning su eksi aeg," lausus Mirth tellimuse, hääl täpselt selline nagu ta oleks iga tavalise tellimuse esitanud.

Siiani oli Rebekah Kyliet vaid eemalt Nathanieliga näinud, kuid nüüd näeb ta seda tüdrukut siis näost näkku. Armas näolapp ja blondid juuksed - mõni ime siis, et tema just Nathanieli uus väljavalitu on. Samas Rebekah enda reetis lisaks välimusele kohustuslik nimesilt tema rinnas. Kuulates blondiini tellimust, kirjutas Rebekah üles kõik, mida oli vaja, kuni need viimased sõnad neiu hetkeks kulmu panid kortsutama. "Minu eksi aeg?" kordas Rebekah veel Kylie sõnu. What the fuck?

Mis sellesse rinnasilti puutub, siis naiste rinnad jätavad Kyd külmaks - ta ei tule selle pealegi, et nende juurest mingit nimesilti otsima hakata. "Sa tead küll millest ma räägin," lausus Kylie selle kulmukortsutava lambailme peale. Jessical on mõjuv põhjus, kui ta ütleb, et ei salli inimest. Nüüd saab Ky aru küll, mis selleks põhjuseks on. "Eksidest tuleb üle saada ja leppida kaotusega, mitte talle iga jumala päev helistada. Kui ta selle poole aastaga pole sinu juurde tagasi tulnud, siis ega ta enam ei tule ka. Sul võib ju valus olla, aga lase Nate'il oma eluga edasi minna. Ta on lapse jaoks olemas, mitte sinu. Helista, kui sul on tõesti abi vaja, mitte iga kord, kui laps põtkib. Ja nüüd tee seda, mille pärast sa siin kohvikus täna oled," rääkis Ky, lõpetades jutu meeldetuletusega, et ta tahab pirukaid ja saiakesi. Ky hääl oli kogu aja vaikne ja rahulik, justkui annaks ta tavalisele sõbrannale nõu.

Rebekah kuulas noogutades Kylie ära, kuid blondiini jutt pani ta ainult turtsatama. "Mida kuradit, blondi?" purskas Rebekah. Ta oli Nathanielist üle saanud, kuid mees endiselt käis tema juures. Ta ei saa ju mingi lollaka blondiini armukadetsemise pärast Nate'i oma lapsest eemal hoida. "No kuule, mina olen temast üle saanud ega mõtlegi teda sinult ära võtta. Selle pärast, et sina armukade oled, ei hakka ma küll Nathanieli oma lapse elust eemal hoidma ja pealegi tahab ta ise minuga arsti juures kaasas käia. Tõsiselt, sa oleksid pidanud sellega juba siis arvestama, kui temaga käima hakkasid... ja natuke rohkem usaldust kuluks sulle ka ära," rääkis Bekah samuti rahulikul hääletoonil ning läks leti taha pirukaid ja saiakesi kilekotti kühveldama, raputades endamisi pead.

Ky turtsatas omakorda selle 'blondi' peale, millega Bekah teda nimetas. Mis ta peaks solvuma nüüd või kuidagi oma juuksevärvi häbenema? "Jap, sa ei taju üldse," lausus Kylie. Mida sellisele seletada? Armukadedusest on asi väga kaugel. Maamuna peal on tõesti ainult üks inimene, kes teda alati mõistab. Ky rääkis sellest, et Nate on nagu orav rattas Bekah pärast. Koguaeg ripub telefoni otsas ja räägib Bekah'ga, sest küll laps liigutas, küll vaja sada korda meelde tuletada, et paari nädala pärast on arsti juurde minek, küll vaja seletada, millise tilaga lutipudeli ta ostis või kui nunnu oli üks titariie, mida ta pole veel julgenud osta, sest ei tea lapse sugu. Iga asja pärast ei ole vaja eraldi helistada. Ekstaasis rasedal pole pidurit ka ilmselget. Seda enam, kui tuleb esimene laps. Eriti idiootsed on olnud kõned stiilis tule-siia-ja-vaata-sa-pead-seda-nägema-see-on-nii-nunnu. Vasikavaimustus.

Ja Kylie ilmselgelt liialdas oma jutuga, sest nii see asi ka nüüd ei olnud. Rebekah'l oli muidki asju teha peale päevast päeva telefoni otsas rippumise, kuid loomulikult helistas Nate talle ja tundis huvi. See oli ju igati loogiline, et mees oma lapse vastu huvi tundis. Rebekah kaalus saiakesed ära ning koostas siis arve. "Ei tajugi. Ma ei saa aru, mis su probleem on," pomises näitsik ning ulatas saiakesed Kyliele. "Ja see teeb 1.75," ütles Rebekah saiakeste hinna. Ei viitsinud tema keset tööpäeva selle blondiga veel jagelema hakata. Parem, kui ta võtab need saiad ja kaob.

"Ma ei imesta, et sa aru ei saa. Sa ei saa sellestki aru, mis su tööülesanded on. Millise lausega ma ütlesin, et ma saiakesed kaasa võtta tahan, et sa need kilekotti pakkisid?" viimane kord tellis ta sama suure koguse ja need pandi kenasti taldrikule nagu kohvikutes kombeks. Ilmselge vihje vist, et tõmba leebet. Eeskujulik ja tubli töötaja? Debiilik. Saiu kuhugi ümber tõsta ta ei lasknud, vaid võttis kenasti enda kätte. Ky tasus arve kaardiga,

Kylie olgu parem õnnelik, et Rebekah nende saiakeste peale veel ei sülitanud, kuna neiu sai peagi aru, et see blondiin on üks tüütu pinisev putukas, kellele ilgelt tahaks millegagi vastu vahtimist lajatada - nojah, selles osas olid tüdrukute arvamused ilmselt vastastikused. "Ja mis sa ise arvad, kuidas ma senini siin tööl olen suutnud püsida?" tõstis Rebekah häält, sest Kylie tõesti käis talle juba närvidele. Mitte et see üldse asjasse puutuks. "Aga noh... ükskõik, mida sa mulle selgeks üritad teha, sa ilmselgelt raiskad oma aega," sõnas näitsik.

Jube nõrganärviline see Bekah. Kylie'il polnud mingit tahtmist Bekah'le virutada ega tema peale häält tõsta. Absoluutselt kõike on võimalik rahulikult seletada, aga nagu näha, siis mite kõigile. Bekah'le igatahes mitte, ta läheb närvi, hakkab sõimama ja karjuma. Ky oleks Bekah'le vastanud, et tööandja lihtsalt halastab rasedale noorele neiule ja et aega raiskab ta tõesti, sest udupead ei saa iial midagi selgeks. Aga targem jätab järele ja Kylie Mirth Tremblay paraku on targem. Kylie lahkus kohvikust ja jalutas koju, kust isa ta metsamajakesse viis.

Bekah võis ju kergesti ärrituda, aga selles võis juba süüdistada rasedust ja ilmselt ka seda, et Ky ei meeldinud talle. Jah, ta oli alguses arvanud, et suudab tema vastu viisakas olla, kuid ilmselt ikkagi mitte. Igatahes hingas tüdruk kergendatult, kui Kylie lõpuks ometi jalga lasi. Bekah lihtsalt lootis, et ta rohkem selle blondiiniga kokku ei pea puutuma ja tüdruk jätab ta rahule. Kuna kohvikus kedagi eriti polnud, läks Rebekah puhkeruumi ja sõi mõned võileivad, mis ta hommikul kaasa oli võtnud.

OT: The end