Come at us we got pie!

Simona kuulas Hunterit ja jalutas edasi. Enda õlgade ümber olnud rätiku haaras tüdruk lihtsalt kätte, sest tal ei olnud enam külm. Nüüd oli täitsa mõnus, sest õhtu väga jahe ka polnud. "Selle üle imestasin ma isegi, et sul on koer, aga pole kassi," muigas Simona. Igasugused närilised ja isegi ämblik olid olemas, aga kassi ei olnud. "Samas linnud oleks ka põnevad," noogutas tüdruk, imestades selle üle, kuidas Hunter vanemad üldse nõusse on saanud, kui tal juba praegu nii palju loomi on.

"Ma pole lihtsalt kõige suurem kasside fänn, aga kes teab, äkki kunagi saab," lausus Hunter, sest kui ta ise ei võta, siis äkki võtab Rosie kunagi, kui ta suuremaks saab ja looma eest ise hoolitseda oskab. "Oleksid. Kuigi nad kindlasti kisaksid palju," muigas poiss. Neil on niisamagi kodus piisavalt lärmi. Samas muidugi oleneb, milline lind võtta. Hunteri vanemad lihtsalt tegid poisile selgeks, et kui ta loomadega ise hakkama saab, siis võtku. Siiani ongi poiss ise hakkama saanud.

"See vist kõlab väga absurdselt, aga ma olengi tähele pannud, et enamik poisse eelistab koera kassile," lausus Simona ning hakkas naerma. Temal polnud väga vahet ja kui tüdrukul oleks suurem korter, mõtleks ta isegi nii koera kui kassi peale. Väikses korteris on ainult kass ikka parem. "Oleneb linnust," arvas Simona. Ehk on mõned linnud vaiksemad ka. "Ma tean oma kodumaalt ühte inimest, kellel kodus hoopis ahv on," meenus Monale, kui noored juba Westside'ile olid jõudnud. Varsti peaks juba tüdruku kortermaja ka paistma hakkama.

"Võimalik. Ma ei ole sellele kunagi tähelepanu pööranud," muigas Hunter ja vaatas Simonat, kui too naerma hakkas. Ilmselt naised lihtsalt tunduvad rohkem väikese karvakerade tüüpi loomi tahtvat. "Noh, nii kaugele ma vist ei läheks, et ma endale ahvi muretseks," turtsatas poiss. Selleks võib ta loomaaeda minna, et ahvi imetleda. Nende on kodus ikka tükk tegemist. Nad on nagu väikesed lapsed.

"Ju ma siis olen see ainus veidrik," arvas Simona ja kõndis veel mõned meetrid Hunteri kõrval edasi. Hunteri sõnade peale tüdruk muigas. "See oli selline pisike pärdik, aga mina ka ilmselt ahvi ikkagi ei muretseks," lausus tüdruk. Ta vist ei oskaks nende pärdikute eest hoolitsedagi, nii et need jäägu tõesti loomaaeda. "No on inimesi, kes krokodilli ka oma vannitoas peavad," teadis Mona rääkida. Neiu ise aga kartis selliseid loomi ning oli tänulik, et neid kohalikust jõest ei leia. Vastasel juhul ei julgeks ta sinna ujumagi minna.

"No see on juba looma piinamine, kui sa mingi sellise looma endale koju vannituppa elama paned," sõnas Hunter, kes leidis, et kui sa endale ikka looma võtad, siis võiksid sul selleks ruumi suhtes eeldused ka olla. Poisi enda looma on enamasti võimalikult suurtes puurides ja lisaks laseb ta neid tihti enda tuppa vabalt jooksma. Suvel saab neid aeda ka viia.

"Ma kardan selliseid loomi," sõnas Simona. Maod just ka tüdruku erilised lemmikud polnud, aga nii kaua, kuni nad puuris olid, oli kõik korras. Kätte Simona neid võtta ei julgeks. Varsti jõudsidki noored Simona kortermajani ning Mona jäi seisma, pilk Hunteril. "Aga aitäh sulle selle toreda päeva eest," tänas tüdruk noormeest. Tal oli täna tõesti vahva olnud.

"Aitäh, et sa nõustusid minuga koos tulema. Ma ei tea, mida ma üksinda oleksin teinud," naeratas Hunter, vaadates Simonale otsa. Tal oli väga lahe päev olnud ja tüdruk oli kindlasti keegi, keda ta enda sõbraks võis pidada. "Eks me siis vaatame, kuidas selle hommikuse ujumisega saab. Aga kui me enne ei kohtu, kui sa ära lähed, siis ilusat reisi sulle," lausus poiss ning viipas Monale, astudes paar sammu selg ees, enne kui end ringi keeras ja kodu poole jalutama hakkas.

"Sa võid mind alati igale poole vedada, kui sa üksi minna ei viitsi," lausus Simona. Temalgi oli väga tore ja päev läks ikka väga ruttu, aga ka Hunterit võis Simona oma sõbraks pidada. Juba pidaski. "Jah, aitäh. Ole ise ka tubli," naeratas Simona, kui Hunter juba ära hakkas minema. Neiu oleks talle väikse kallistusegi andnud, aga kuna ta kartis, et Hunteril on jälle ebamugav, ei hakanud ta seda tegema. Hetkeks veel poisile järele vaadanud, kadus Mona majja ning oligi varsti kodus.

OT: Fin