Come at us we got pie!

"Jah, kohe hakkame liikuma. Ma saadan su koju ära," laubas Hunter, sest temal ei ole pärast üksinda koju jalutada sugugi nii hull, kui Simonal oleks. "Eks me vaatame seda asja," muigas poiss. Ta peab ise ka üles saama ju. Enamasti tal sellega probleeme ei tule, kui ta endale äratuse paneb. "Ma olen mõned korrad hommikul käinud ja see on... karastav," lausus Hunter, sest ei tahtnud Simonale täitsa öelda, et see oli jääkülm.

"See oleks tore," noogutas Simona, kuigi juba randa andis tema juurest kõndida. Vähemalt tüdrukule tundus see maa küll ilmatuma pikk, aga võib-olla mitte siis, kui ta juba kauem Tree Hillis on elanud. "Ma usun, et see on karastav ja teeb erksaks," jäi Mona poisi sõnu uskuma. "Pealegi arvan ma, et mõned inimesed ei käiks muidu hommikuti isegi jaheda duši all." Jahe dušš on ju ka omamoodi karastus, kuigi ujumine on üldse teine asi. Kindlasti võiks selle kunagi ära proovida, kuigi duši all kasutas Mona nii hommikul kui ka õhtul pigem sooja vett.

Hunter tõmbas viimased hilbud endale selga ning hakkas siis, jalanõud käe otsas, ranna parkla poole jalutama. "Noh, teeme ära siis millalgi," pakkus poiss ja istus kõnniteeservale maha, et enda jalad ära puhastada ja kossid jalga panna. "Jahe dušš on mõnus, kui väljas mingi ülipalav ilm on," lausus Hunter, vaadates Simonale otsa ning hakates vaikselt edasi liikuma.

"Minugi poolest, noogutas Simona, kui noored ranna parklasse jõudsid. Hetkeks jäi Simona seisma, et Hunter saaks jalanõud jalga panna ja hakkas siis edasi liikuma. "Selles ma ei kahtlegi," lausus neiu. "Kui ma väiksem olin ja palava ilmaga õues mängisin, siis sai isegi aiavoolikuga end märjaks kastetud," rääkis tüdruk oma lapsepõlvemälestusest, mis talle just meenus. See oli ka omamoodi lõbus ja siis ei tundunudki see jääkülm vesi nii hull. Täitsa hea jahutus.

"Hoia enda telefon siis öösel lähedal, juhuks kui ma sulle mõnel hommikul helistada kavatsen," muigas Hunter ning ajas korraks pea kuklasse, et taevasse vaadata. Kuulates Simonat, pööras ta enda pilgu tüdrukule ning noogutas tema jutule kaasa. "Seda olen mina ka teinud," kinnitas Hunter. Ilmselt olid seda paljud teinud. See on see, kui ei viitsi ujuma või duši alla minna.

"Sulle teadmiseks, Hunter, ma hoian alati oma telefoni padja all, et see mul alati mugavalt käeulatuses oleks, kui vaja peaks minema," rääkis Simona. Nii oli hea kellagi vaadata, kui keegi just ei helistanud või äratuskell helisema polnud pandud. Noh, sama hea oli niimoodi äratust kohe kinni vajutada ja veel viis minutit edasi magada, kuni aeg oli lõpuks nii kaugel, et end ikka voodist välja pidi ajama. "Aiavoolikutega veesõda oleks ka päris lahe," muigas Mona.

Tore teada. Hunter paneb alati enda mobiili kuskile ära ja siis ei mäleta pärast, kuhu ta selle toppis. Hetkel oli see tema jaki taskus. Selles võis poiss täiesti kindel olla. "Selle olen ma täitsa ära proovinud. See on see, kui sul suur perekond on," lausus poiss. Muidugi oli see ikka väga ammu, kui Lucas ja Logan kogu aeg koos lollusi tegid ja Matt ja Chad ka kodus olid.

Simona kuulas Hunterit ja noogutas kaasa. "Mulle meeldiks ka tegelikult, kui mul vähemalt üks õde või vend oleks," tunnistas tüdruk. Kuigi ta sai lapsepõlves naabrilastega mängida, mõtles ta siiski, et võiks oma vend või õde ka olla. Nüüdki mõtles Simona vahel sellele, sest üksiku lapsena tekkis tal mõnikord väga üksildane tunne. "Mis tunne on suure perekonna liige olla?" uuris Simona.

"Aega veel on," muigas Hunter selle peale. Jah, neiu ema ei olnud enam, aga ühel päeval võib tema isa ehk endale uue naise leida ja siis võib ju ka pisiperet oodata. Siiski ei hakanud poiss sellel teemal rohkem arutlema, sest võib-olla on see Simonale ebamugav. "Ma ei tea, kas just on mingit erilist tunnet," turtsatas poiss, "vaikust on majas harva, privaatsust enam vähem sama vähe, samas on enamasti kellegagi välja minna, kui väga igavaks läheb. Ma ei tea. Ma ei oska öelda, kui palju see väiksemast perest erineb." Hunter kehitas enda õlgu ning jäi enda perekonna peale mõtlema.

"Võib-olla tõesti," lausus Simona mõtlikult. Muidugi võis isa kellegi leida, aga praegu paistis mees küll pigem seda meelt, et ei otsi kedagi uut. Ehk muutub see kunagi kaugemas tulevikus, kui Simona juba oma elu peale hakkab minema? "Mul on mõnikord jälle liiga vaikne, aga privaatsust on piisavalt," sõnas Simona. Liiga vaikne on tavaliselt siis, kui isa kodus pole. "Ma arvan, et ma üritan isa ikkagi veenda, et ta laseks mul vähemalt kassipoja võtta, kui ta koera ei taha. Siis on mul ka rohkem seltsi," arvas Mona, kes kohe väga tahtis endale looma võtta. Siis on vähemalt, kellega tegeleda.

"Rosie on see, kes tavaliselt sulle lihtsalt lampi tuppa sisse tuiskab, kui tal mõni idee või soov jälle tuleb," lausus Hunter muiates. Tegelikult oli poisil hea meel, et ta enda väikese õega hästi läbi saab. Kuigi temaga hetkel veel mingeid erilisi vestlusi maha ei saa pidada, võib temaga mõnikord väga lõbus olla. "Jah, loomadega saab kindlasti seltsi," sõnas Hunter kindlameelselt.

Rosiet oli Simona vaid mõned korrad näinud ja siis tundus see laps talle ka armas. Tõeline väike südameröövel. "Ma arvan, et tal oleks hea meel, kui ta meiega mõnikord kuhugi tulla saaks," oli Simona kindel. Lapsed alati tahavad kuhugi kaasa. Samas võis Mona ise mõnikord Hunterile külla minna ja siis vahepeal tema väikse õega ka mängida. "Sul on küll nii palju loomi, aga kas sul mõni kindel lemmik ka on?" uuris Simona, kuigi arvas, et Hunteri lemmikud on vist küll kõik loomad.

"Kindlasti," oli Hunter enam kui kindel, aga siis peaks muidugi sellega arvestama, et põhiliselt tuleb neil Rosie'ga tegeleda. Omavahel nad siis just kuigi palju ilmselt rääkida ei saa. "Noh, Scooter on mul kõige kauem olnud ja temaga saab väljas ka käia, aga üldiselt ma ei vali endale lemmikuid," sõnas noormees.

Selle vastu poleks Simonal midagi, kui ta peaks tegelema ka Hunteri väikse õega. Neiu oli kindel, et väikse Rosiega on tõesti nii lõbus, kui Hunter väitis. "Scooter on lahe. Kui koju jõuad, tee talle minu poolt üks pikk pai," muigas Mona, kui noored varsti juba sillani hakkasid jõudma. Enam polnudki koju nii pikk tee. "Sa vist võtaks terve loomaaia endale, kui saaks," naeris Simona. Tegelikult oleks see tüdruku meelest päris lahe.

"Üritan meelde jätta," lausus Hunter. Koer saab nagu nii pai. Mõni võib siis Mona poole ka ju olla. "Kas just terve, aga paari looma ikka tahaks küll. Näiteks madu oleks lahe. Ma tean, et Rosie tahab kassi hoopis. Ühtegi lindu meil ka veel ei ole. Aga ma arvan, et mu vanematele piisab nendest, kes meil praegugi on," seletas poiss.