Come at us we got pie!

Simonal polnudki peale inglise keele ilmselt ühtegi ainet, millega ta hätta võib jääda. Kõigiga saab enam-vähem hakkama. "Oledki looduslaps?" uuris Simona kerge muige saatel ja võttis kleidi seljast, jäädes helesiniste bikiinide väele. Nüüd oli ta valmis vette minema. "Daniela? Üks nendest tüdrukutest, kes seal koolipeol laulsid?" meenutas neiu. Temaga Mona nii palju ei suhelnud, aga muidu tundus ta hästi sõbralik ja armas.

"Jah, nii nad räägivad," muigas Hunter, kellel ei olnud selle tiitli vastu midagi. Ei saa öelda, et ta mingi äärmuslik looduskaitsja oleks, aga loomad talle meeldisid. Poiss riietas ka ennast aeglaselt lahti, asetades riided enda alanõude peale, mis ta esimesena eemaldas. "Jah. Ta on mu vanima venna - Matti - tüdruksõber... või peaks ütlema juba naine, sest nad saavad varsti lapse," seletas poiss. Huvitav, et Simona seda veel ei teadnud.

"Seda ma kuulen küll esimest korda, kuigi ma tean, et sulle meeldivad loomad," muigas Simona. Oli ju temagi Hunteri toas olevat pisikest loomaaeda näinud. Eriti meeldisid neiule sealt need närilised ja loomulikult Scooter, keda nad Hunteriga kunagi jalutasid. "Sellisel juhul palju õnne neile," lausus Mona. "Lähme vette?" tegi ta ettepaneku.

Hunter noogutas selle õnnitluse peale ning mõtles, et kui meelde jääb, siis annab need sõnad noorele paarile edasi. "Selleks me ju siia tulime," muigas poiss ning eemaldas viimasena enda särgi, sest siis tuli nähtavale ka tema arm, mida ta just väga hea meelega kõigile näidata ei soovinud. Vaadanud Simonale otsa, hakkas ta ookeani poole liikuma. "Ma loodan, et vesi on soe," lausus Hunter.

Ka Simona märkas Hunteri armi, kuid ei jäänud seda eriti kauaks jõllitama ega hakanud midagi ütlema. "Saab näha," muigas Mona, kui koos Hunteriga ookeani poole hakkas liikuma. Vesi, mis äkki Simona varbaid puudutas, oli jahe, kuid tüdruk läks vapralt edasi, kuni kõhuni vette jõudis ja siis kiljuma hakkas. "Külm on ju," piiksus rumeenlanna, kuigi varsti ei tundunudki see vesi enam nii külm midagi, ja Simona saatis Hunteri poole sahmaka vett.

Hunter jalutas tüdruku kõrval vette, kuid tema ei olnud nii otsuse kindel. Ta jalutas parasjagu nii puusadeni vette, aga enne kui ta ujuma jõudis hakata, oli Simona juba vees ja hakkas teda just siis pritsima, kui ta kavatses ennast märjaks kasta. Kena ajastus, Simona. Ega poiss siis tüdrukule võlgu jäänud, vaid saatis talle kohe kena sahmaka vett vastu. Vaevalt oli ta selle ära teinud, kui üks suur laine talle nii tugevalt peale tuli, et ta lausa paar sammu taha poole vaarus ja naerma hakkas, sest see oli tal mõnusalt üle pea löönud.

Kui Simona Hunterilt sahmaka vett vastu sai, hakkas tüdruk naerma. "Tahad sõda?" muigas rumeenlanna, kuni üks suurem laine tuli. Erinevalt Hunterist ei läinud Monal nii hästi ja nii paiskas laine tüdruku pikali. Nüüd ei pidanud vähemalt ise end märjaks kastma, sest seda tegid juba loodusjõud ise. "Ja ma olen vist sunnitud oma eelnevad sõnad tagasi võtma, sest see vesi polegi enam nii külm," nentis tüdruk. Nüüd oli täitsa mõnus.

Nii palju siis sõjast... tundub, et loodus peab ise nendega sõda. Enne ranna poole jalutades ei tundunudki tuul nii tugev, aga nüüd vaata, et lained üle pea ei löö. Mõnus, aga samas ka ohtlik, kui liiga sügavale minna. "Vees on suhteliselt soe, aga väljas tuule käes on minu arvate külm," sõnas Hunter ja lasi ennast vette, sest seismine ei olnud nii soe, kui ujumine või lihtsalt vees olemine.

Nüüd märkas ka Simona, et tuul on tõusnud ja pole see ookean nii rahulik midagi. Loodetavasti on linnas ikka rahulikum, kuigi veest välja tulles ootab teda ilmselt ees teekond, kus ta korralikult lõdiseda saab, sest midagi soojemat neiu kaasa ei võtnud. Samas oli õhtul ujumine omamoodi huvitav. "Nojah, loodame, et siin päris tormiks ei lähe," muigas Simona ja lasi end samuti vette, hakates mõned meetrid eemal veest välja ulatuva kivirahnu poole ujuma. Mõned tiirud võib ujuda ja siis peakski ehk koju minema.

"Vaevalt. Kui siin suured tormid tulevad, siis hoiatatakse pikalt ette," lausus Hunter muretult, sest tema pole siin veel ühtegi suurt orkaani sarnast tormi näinud. Kunagi kui ta pisem oli, siis olevat üks olnud, aga ta ei mäleta sellest küll midagi. Kui Simona eemale ujuma hakkas, tegi seda ka poiss. Ega selliste lainetega just eriti edasi ei liigu, aga trenni saab küll kõvasti.

"Nojah, siis ma lihtsalt loodan, et see tuul väga tugevaks ei lähe," lausus Simona. Ühtegi orkaani pole Simonagi näinud, kuigi kunagi väiksena nägi ta keeristormi küll. Õnneks ei olnud see ka nii hull kui need tornaadod, mis pidevalt Ameerikas on. Lihtsalt üks väike tuulispask. Simona ujus mõned ringid, kuid varsti hakkas tüdrukul ikkagi külm. "Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina tahan nüüd küll veest välja minna," teatas tüdruk ning vaatas küsivalt Hunterile otsa.

Hunter ujus natuke aega, kuid mässas siis hoopis lainetes, mis talle juba väiksena väga meeldis. Eriti lõbus oli siis, kui laine nii tugev oli, et sa pikali kukud. "Sinu järel," muigas poiss, tõmmates käega üle enda näo ning raputades siis kergelt enda pead, et juukseid kuivatada. Need hakkasid juba parajalt pikaks kasvama ja tilkusid pisut. Poiss astus näitsiku järel soojale liivale, mis endiselt päevast kuumust õhkas. Ta jalutas enda riiete juurde ning lihtsalt lükkas endalt suurema vee maha. Riidesse ta veel ei pannud, sest lootis, et äkki kuivavad ujumispüksid ära.

Simona läks lõdisedes veest välja ning haaras siis rätiku, mille ta kohe endale ümber mässis ja natuke aega lihtsalt selle sees end soojendas, kuni end varsti kuivatama hakkas. Lasknud ujumisriietel natuke kuivada, tõmbas Mona kleidi selga tagasi ja võttis rätiku endale õlgade ümber. Vette ta täna enam tagasi ilmselt ei lähe, sest hakkas juba hämarduma ja varsti peaks koju tagasi minema. "See oli esimene kord, kui ma õhtul ujumas käisin," lausus Simona ning lükkas plätud jalga tagasi. "Peaks ütlema, et see oli täitsa... huvitav. Isegi parem kui päeval, sest päeval on siin vist nii palju rahvast, et ei teagi, kuhu oma asjad poetada."

"Lahe, et ma selle tunnistajaks sain olla. Ega õhtul on jah vähem ujujaid. Rohkem on jalutajaid ja niisama istujaid," seletas Hunter, "võib-olla peaksin ma su ühel hommikul vara ka ujuma kupatama." See oleks päris õel, sest hommikul on vesi väga külm. Poiss on isegi ainult mõnel korral varakult ujumas käinud. Siis on rannas palju jooksjaid ja koertega jalutajaid. Noormees tõmbas endale särgi selga ning ootas veel hetke, enne kui pükse jalga hakkas tõmbama. Päris ebamugav, aga õnneks ei ole tal kaua enam väljas olemist.

"Praegu ei näe ma siin küll kedagi meie, aga võib-olla lihtsalt selle pärast, et on hilja. Ja see tähendab seda, et... me peaksime varsti astuma hakkama," taipas Simona. Kuna telefoni oli ta koju jätnud, ei saanud isa tüdrukule helistada ka, kuid mees teadis, et tema tütar on juba hommikust saadik selle Sommersi poisiga koos olnud ja selle vastu polnud Gavrilil midagi. "Kui sa mind hommikul vara ujuma tahad saada, siis pead sa vist mitu korda mulle helistama, kuna ma ei pruugi üles ärgata," muigas tüdruk. "Muidu tundub see mõte huvitav, kuigi ma arvan, et vesi võib päris külm olla."