Yer a lizard!

Shit. Oh shit. BSV oli jälle uues kohas, seekord rohkem linna sees, mis oli isegi parem asukoht. Mees oli endale aina rohkem inimesi värvanud ja kutsus ka kaks sõpra Floridast. Asjad hakkasid jälle vaikselt ülesmäge minema ja elu oli ilusam. Siiski ei saanud Dominique aru, mis kuradi pärast oli Tyleril vaja hakata nii näkku panema? Oh well, tema elu loksus uuesti paika ja ta võis rahulikult hingata. Dokumendid olid tal kahes kohas, ta ei ole loll, kes hoiaks pabereid vaid ühes kohas.

Dominique võttis suuna enda meelisbaari poole. Seal ei küsitud küsimusi ja su nägu unustati kohe, kui lahkusid baariuksest. Mees jõudis GPB-sse ja läks nurgalaua juurde, kus ta tavaliselt alati istus, sest seal oli mugav nurgadiivan, mis oli küll üsna kulunud, aga seal oli ka pisut rohkem privaatsust kui ülejäänud kohtadel. Kahjuks oli keegi temast ette jõudnud, keegi tuttav. Damian istus nurgadiivanile ja üritas meenutada, kus ta tüdrukut näinud oli. "Jan, eks?" küsis Dominique. Ta lõhnas suurepäraselt Hugo Bossi viimase parfüümi järgi ja kandis halli T-särki, tumesinist nahktagi ja musti teksaseid ning nagu ikka, militaarsaapaid. Mehe tumedad juuksed olid kergelt sassis, aga selline soeng sobis mehele suurepäraselt.

OT:Jan.

Homme on tema sünnipäev. Homme peaksid algama ka eksamid, aga temal polnud neid sooritada mõtet - tema jäeti meil ju istuma. Tegelikult ta väga ei imestanudki, ta oli oma viimase tembuga, mis puudutas härra Laffertyt, olgu muld talle kerge, ilmselt juhtkonnale mingi roostetava naela perse pistnud, sest need ei pilgutanud silmagi, vaid lõid kõik tema patud letti - puudumised, mõned sooritamata kontrolltööd, pidevad kaebused kiusamise kohta ja siis veel see vahejuhtum ühe õpetajaga. Ta ootas juba täitsa, et ta visatakse sootuks välja, aga vaat ei visatudki. Mida nad hoiavad teda seal, kui temast niigi head nahka pole... Tädi ei võtnud teadet, et ta viimast klassi kordama peab, just suure hurraaga vastu, oli lihtsalt üsna pettunud, mis tekitas ka Janises rämpsu tunde. No jah, ta peaks tänulik olema, et talle teine võimalus anti, aga ainus, mida Janis praegu teha oskas, oli minna Green Poisonisse ja endale varase 20. sünnipäeva puhul lubada üks pummelung, sest ta oli selle ära teeninud. Nüüd istuski neiu GPB-s nurgadiivanil ja nautis Tequila Sunrise'i, juues kõigepealt ära pealmise, oranži osa kokteilist, mis oli rohkema alkoholimaiguga kui alumine, punane osa, mis omas hoopis magusamat mekki. Kaua ta siiski oma uhket üksindust nautida ei saanud, sest peagi ilmus tema seltskonda üks kutt, kelles Jan pärast kahte hetke tundis ära selle tegelase, kellele ta mingi aeg tagasi sülle oli jooksnud ja oma rummipudeli - varastatud rummipudeli - ohverdanud, mille asemele ta uue sai, aga kuti raha eest. "Mina," vastas neiu blondi juuksesalku kõrva taha lükates, enne kui kokteiliklaasi tõstis ja läbi kõrre pisut jooki jõi. Äkki õnnestub tal sellelt tüübilt järgmine Tequila Sunrise välja meelitada, kuna see nii aldis on noortele neidudele alkoholi ostma. "Ma ei ole veel ühtegi "issand kui täis ma olen" pilti teha jõudnud," mainis Serena kerge muige saatel.

SPOILER: Click to show

Damian noogutas kergelt, tal oli õigus. Sellegipoolest ei pidanud mees vajalikuks veel enda tutvustamist, küll nad kunagi selleni jõuavad, kui vaja. "Siis on vaja sulle mõned kokteilid veel sisse joota," arvas Dominique kerge muigega. Ta viipas teenindajale, kes polnud kaugeltki Raven, kahju, ja tellis endale topeltviski ning lasi neiul ise midagi välja valida. Kõik Damiani kulul. Raha võis ta ilusate naiste peale kulutada küll, seda eriti siis, kui nad nii kenad olid. "Mis sa siis teed siin üksinda?" küsis Dominique Jan'i käest, kelle kohta ta väga midagi ei teadnudki. Õpilane oli vist vähemalt siis, kui nad esimest korda kokku põrkasid. Nüüd? Not so sure. "Keep the drinks coming," lisas mees naisele, kes minema kõndis.

Aga "issand kui täis pilte" saab teha ka tegeliku joobeta. Praeguseid tiinekaid see promillifaktori puudumine ei takistanud. Kui kutt teenindaja lähemale viipas, kergitas Janis ühte kulmu. See oli küll lihtne. Öelnud enda sooviks järjekordse Tequila Sunrise'i, pööras neiu oma sinised silmad taas kutile. "Sünnipäeva tähistan," vastas ta lihtsalt ning kergitas kokteiliklaasi. "Cheers." Keda see huvitab, et tema sünnipäev alles homme on. See tüüp ei tea ju, millal ta vanemaks saab.

"Palju õnne. Mida soovib sünnipäevatüdruk kingituseks? Kas üks kuum Portugali kutt sobib?" uuris Damian, hääl mahe ja huuled kergeks naeratuseks kaardunud. Ego oli tal laes ja selle kukutamiseks läks vaja palju. Ausalt öeldes ehk isegi mehe surma, kuna ta oli veendunud, et on kena välimusega mees, kes oskab enda jutuga naised ümber sõrme keerata. Üldjuhul see nii oligi.

Janis jõi muiet näolt kaotamata taas ühe pisikese sõõmu kokteili. "Ma ei tea, ütle sina mulle," vastas ta klaasi tagasi lauale pannes, et vastu diivani seljatuge nõjatuda. Tuju oli küll pisut parem kui enne, nii et tal polnud isegi tahtmist okkaid turri ajada. Võib ju selle tüübi seltskonda nautida - joogid tulevad nigunipsti, kasud sees, miks mitte. Tegelikult tahaks ta sünnipäevaks seda, et Theo ärkaks ellu ja sooviks talle isiklikult õnne, sest praegu oli venda jälle kohe eriti vaja, aga surnuid ellu äratada ei saanud ning ta pidi leppima sellega, mis oli.

"Muidugi sobib," arvas mees ning nihkus neiule pisut lähemale, pannes käe diivani seljatoele nii, et see oli ka tüdruku taga. Ta võttis viskiklaasi ja lonksas kuldset jooki, mis soojendas sisemust. That felt nice. "Ma olen kindel, et paljud tahaksid minu seltsi endale sünnipäevaks," teatas mees. Ta võttis veel ühe korraliku viskilonksu ja oligi põhi juba paistmas. "Kuidas sul läinud on peale meie väikest kokkupõrget?" uuris Dominique, jättes endast üsna meeldiva mulje.

Nende eelmisest kokkusaamisest polnud Janis seda täheldanud, küll aga andis mehe nartsissistlik käitumine endast küll märku. Tema ei käinud küll ringi, mõeldes, et paljud tahaksid tema seltskonda või tähelepanu või mida iganes. No jah, tema maine oli ka pisut teistsugune, aga ikkagi. "Selles ma ei kahtlegi," sõnas neiu pigem endale kui kutile. Näo peale kukkunud polnud see tüüp kohe kindlasti mitte ja selle aktsendi eest sai ta kindlasti plusspunkte. Küsimuse, mis ühe põgusa kohtumise kohta natuke liiga familiaarne oli, aga ta ei hakanud teist nägu tegema, kehitas Jan õlgu. "Vaheldusrikkalt," vastas ta, võttes tegelikult kogu oma senise elu kokku. Vaheldust oli seal kohe kindlasti.

Damian ei muretsenud, et keegi temast halvasti arvab, seda tegid nii paljud, et siis oleks pidanud mees vist veeniviiulit mängima. Ta oli iseendaga rahul ja kui kellelegi jäi see ette, siis Dominique kas hakkas vastu või naeris inimese üle. Aktsent meeldis vist tõesti paljudele, kuna ühel korral oli tõesti piisanud enda tutvustamisest, kui naine juba enda huultega mehe omade küljes oli. "Kas heas või halvas mõttes?" küsis Damian, näidates üles huvi Jan'i vastu.

Janis tegi näo, et ei märganudki kuti püüdeid talle ligi ajada, ning võttis oma kokteiliklaasi, et läbi kõrre kõigepealt natuke selle magusamat ja siis hapukamat osa juua. Klaasi käest panemata pööras ta oma sinised silmad kutile. "Mõlemas mõttes," vastas ta klaasi taas huulte juurde tõstes, kuid ei joonud sealt. "Muide, kas ma peaksin sulle viitama Rummikutina või on sul mõni nimi ka?" uuris neiu siis kõrrega mängides.

"Selge," sõnas noormees noogutusega. Ilmselt ei tahtnud tüdruk sellest rohkem rääkida. Äkki oli ta üks paljudest, kes oli koolitulistamise ajal hoones? Dominique kuulis sellest, ta ei elanud ju kivi all, aga ei teinud sündmusest suuremat numbrit, kuna teda see ei puudutanud. "Nii ahvatlevana, kui Rummikutt ka kõlab, eelistaksin ma enda õiget nime. Dominique," tutvustas Damian end lõpuks. Ega ta seda teinud poleks, kui Jan ei oleks küsima hakanud. Lonksanud viskit, viis mees silmad hetkeks eemale, keegi tegi leti ääres kõvemat häält. Las lällab, kui tahab, meest see ei huvitanud, seega liikusid silmad tagasi blondiinile tema kõrval.

Eih, tema kuulis sellest koolitulistamisest teiste käest, sest temal oli olnud au sel päeval popitada. Mõelda vaid, kui irooniline see oleks olnud, kui ta oleks ka kuuli saanud ja ehk surmagi saanud. Saaks vähemalt Theoga kokku ja siit vastikust elust minema. "Dominique," kordas Janis musta kokteilikõrt mööda klaasiserva taga ajades. "Dom lühidalt ka tohib öelda? Või ei tohi?" küsis neiu, kui pilgu klaasilt taas Dominique'ile pööras. Nimi ei riku meest, mis. Siis nad on Jan ja Dom. Milline dünaamiline duo! "Mis sa ise oled vahepeal teinud, Dominique?" uuris Jan, enne kui kokteiliklaasist korralikuma sõõmu jõi, tehes klaasi niimoodi sootuks tühjaks. Ja juba toodi uus kokteil. Nice.

"Ei. Ma eelistan siiski nime Dominique," vastas mees. Talle ei meeldinud see hüüdnimi, lihtsalt ei meeldinud ja kõik. "Töötanud, Tree Hilli uurinud. You know, usual boring stuff," kehitas mees õlgu, justkui istuks ta kaheksast viieni kuskil kontoris arvuti taga ja trükiks mingisuguseid andmeid sisse, et leib laual oleks. Kontoris istus küll, aga kontor oli vaid ühe ruumi nimi, kus tehti kõike muud. "Ma ei saa aru, kuidas sinusugune seksikas naine on vallaline," teatas Damian ning nihkus pisut Jan'ile lähemale.

Kui ei tohi, siis ei tohi. Ta ei tahtnud ka, et talle Serena öeldaks, sest ta ei tundnud end Serenana; eriline prohmakas nimepanekul, kuigi tema vanemad ei pidanudki tol hetkel teadma, et temast selline kaak ja elupõletaja saab. Kui kutt oma tegemistest rääkima hakkas, võttis Janis äsja toodud kokteiliklaasi ning imes pisut jooki läbi kõrre. "Mis tööd sa teed?" uuris ta, lastes mõtteist vaid hetkeks läbi kõlksu, et "Tree Hilli uurimine" kõlas... mitte just sinu tavapärase uudistajana. Igav võis see Dominique'i jaoks olla, aga ta tahtis ka teada, millega mees tegeleb, enne kui hakkab oma järeldusi tegema. Kuulnud aga Dominique'i järgmist repliiki, mida saatis vägagi vihjav liigutus, kergitas neiu kulmu. "Millest sa järeldad, et ma vallaline olen?" küsis ta. Nad polnud oma eelmise kohtumise käigus ju sellest rääkinud, kes kellega käib või ei käi.

"Põhiliselt import, toodete müük. Igav värk, ei viitsi sellisest asjast vabal õhtul rääkida," selgitas Damian, justkui oleks tegu tõesti mingisuguse igava kontoritööga. "Sest sa lased mul sinuga flirtida, tavaliselt seda võetud naised ei tee," teatas Dominique, kaval läige tumedais silmis ja muie huulil. Jan ei paistnud meest eemale tõukavat, seetõttu järeldas noormees, et naine ei pahandaks, kui Dominique veel kaugemale läheks. Mees kallutas end pisut veel tüdruku poole ja suudles õrnalt neiu kaela.