Shine bright like a diamond

Seth kuulas Carrie selgituse ära, mis oli üsna mõistlik. "Ah, unusta ära," ütles noormees. Niikuinii ei oleks Carrie teda mõistnud, Josh enne ääri-veeri üritas enda vaatepunkti lahti selgitada, aga see ei viinud kuhugi. Tuli ikka valida mõne kutsekooli kasuks ja üritada seal läbi lüüa, kuigi Josh oli kindel, et militaarredel viiks ta kiiremini Tree Hillist ära. Mees tundis iga päevaga üha enam, kuidas minevik ja tulevik rõhuvad, tal oli vaja keskkonnamuutust, et ellu jääda.

"Seth, ma ei kavatse seda ära unustada," lausus Carrie, "sa millegi pärast tahtsid selles projektis osaleda ja ma tahan teada miks. Võibolla sa arvad, et ma ei saa aru, aga ma üritan. Lihtsalt ütle seda täpselt nii nagu sul see peas on." Naine astus üle laste mänguväljakut piirava madala aia ning sammus seejärel kiikude juurde, kus ühe peal istet võttis, lükates jalgadega õige pisut hoogu. Park oli mõnusalt hämar, kuigi valgustid tekitasid siia-sinna kollakaid valguslaike.

"Ma ju rääkisin enne, miks," lausus Seth. Ta tahtis toetada ka materiaalselt Carriet, mitte ainult enda ajaga. Noormees järgnes naisele ja istus teisele kiigule, jäädes hetkel paigale. "Carrie, kas sa tõesti arvad, et mul oleks targem minna praegu USA teise otsa ülikooli?" uuris Joshua kahtlevalt. Ta ise seda väga ei pooldanud, pigem käis kutsekoolis Tree Hillile lähedal kui lendas nii kaugele, et saada endale keskpärane haridus.

"Nii et nagu ma aru saan, siis põhiliseks on sinu jaoks hetkel raha ja asukoht," lausus Carrie, silmitsedes kaugemal asuvaid puid, mis vaikses tuules õõdsusid ning tumedaid pilvi, mis aeglaselt üle taeva sõudsid. "Minule meeldiks muidugi, kui sa oleksid siin samas, aga ma saan aru, et sa pead midagi enda eluga tegema... ja kui sa tahad minna sõjaväkke, siis eks ma pean sind lihtsalt toetama ja lootma, et sa tervelt koju tuled," sõnas naine, keerates enda silmad Sethile.

"Mõnes mõttes küll," arvas mees. "Tegelikult ikka on asi selles ka, et see oleks kõige loogilisem samm. Mul pole mõtet mõnda jamasse ülikooli minna, kutsehariduse koha pealt pole ma ka nii kindel," rääkis Seth. "Mis mul muud üle jääb," ütles Joshua õrna naeratusega ja jälgis naist. Ta teadis, et seal on igal päeval võimalik eluga hüvasti jätta, aga tuli riskida, sest muidu ju šampust ei joo.

Raha ei tohiks muidugi ameti valimisel see kõige tähtsam olla, aga antud olukorras saab Carrie isegi Sethist aru, kui ta väga püüab. Hetkel ongi naisel lihtsalt raskusi sundida ennast tunnistama, et poisi idee on tegelikult üsna mõistlik. Võib isegi vist öelda, et naine on hetkel natuke isekas, mõeldes ennekõike endale. Tema ei taha üksi olla ja tema ei taha Sethi kaotada kuskil sõjas. Samas on see kõik võibolla tõesti see, mida noormees vajab. "Eks sa ütle siis neile ära, kui sa ise kindel oled ja ära sa minu arvamuse pärast muretse. Mul läheb lihtsalt natuke aega, et endale sinu valikut selgeks teha," naeratas Carrie kergelt, vaadates Sethile otsa.

"Kuidas sa ütled, et ärgu ma sinu arvamuse pärast muretsegu?" uuris noormees, üritades enda otsusele kindlaks jääda, kuigi Carrie kõhklused kandusid üle ka Joshuale. Mees oli kindel, et sõjavägi on see võimalus, mille ta peab ära kasutama, mida muud jääks tal üle? Seal saaks sõltuvusest lõplikult lahti, kuna tarbimine tähendab automaatset ärasaatmist ja kindlasti paraneks ka füüsis ning Seth arvestas sellega, et on oht surma saada, aga üldjuhul on see üsna väike.

"Mul on tunne, et ma ei oska hetkel sellel teemal nii rääkida, et sa minust aru saaksid," lausus Carrie kergelt pead raputades ja naeratades. "Ma mõtlesin lihtsalt seda, et ma saan enam vähem aru, miks sa seda kõike teha tahad ja leian, et see on võibolla tõesti sulle hetkel parim väljund, aga mul lihtsalt läheb natuke aega, et see endale täielikult selgeks teha. Seega pole sul vaja minu pärast muretseda. Ma arvan, et kui see on sinu jaoks see õige asi, siis ma toetan sind," üritas naine ennast selgemalt väljendada, aga ta ei olnud kindel, et ta sellega hakkama sai, sest talle tundus nagu ta lihtsalt korrutaks ennast aina uuesti ja uuesti.

"Noh, ma saan aru, miks sa ei taha, et ma lähen. Seal võib tõenäoliselt nii enam-vähem võib-olla surma saada, aga see on väike võimalus, seega... Me ei tohi sellele lihtsalt mõelda, mõttejõul on tegelikult päris suur mõju," arvas Joshua. Ta vaatas hetkeks öisesse taevasse, mis oli täiesti selge, mõned üksikud tähed olid paista, valgusreostus tegi oma töö, siiski oli ilus vahtida üles ning mõelda, et temaga ei juhtu armees midagi halba.

"Seda nad räägivad jah. Eks ma siis mõtlen, et kõik läheb hästi ja sa tuled sealt tervelt tagasi," lausus Carrie naeratades, vaadates Sethi, kui too taevast uuris. Hetke lihtsalt vaikuses istunud, ajas naine ennast kiigu pealt püsti ning sirutas enda käe Sethi suunas. "Me veel räägime sellest, aga hetkel peaksime võib-olla tagasi minema," pakkus Carrie. Õues oli küll ilus, aga toas on nüüd kindlasti veel mõnusam.

"Ma tulen, ma luban," ütles noormees ning läks Carrie juurde ja kinkis ühe musi naise pealaele. "Lähme jah. Loodetavasti Clyde veel rahulikult magab," lisas Josh ja põimis sõrmed naise omadega ning hakkas tagasi korteri poole jalutama. Ta mõtles ikka veel sõjaväele ja sellele, kas sinna minna või mitte. Surm oli tõenäoline õnnetus sellises kohas.

"Ära anna lubadusi, mida sa ei tea, kas suudad täita," noomis naine õrna naeratusega, kuigi tore on teada, et noormehel on see ikka prioriteediks, et ta tervelt tagasi tuleks. Saanud ühe pehme musi enda pealaele sulges naine hetkeks silmad. See oli armas lõpetus sellele teemale. "Eks see oleneb juba sellest, kui kõvasti sa ta ära suutsid väsitada," teatas Carrie, vaadates Sethile otsa. Nad jalutasid kumbki oma mõtetes mööda pimedat parki, hoides teineteisel käest kinni.

"Ühel või teisel moel täidan ikka," lootis Joshua. "Ja oma sõna ei tohi murda, järelikult ma tulen tervena tagasi," lisas Seth. "Väsitasin. Me oleme käinud väljas, viisin ta ühel päeval korvi ka mängima. Noh, ma pidin teda tõstma, et ta sisse saaks, aga tore oli ikka," seletas Joshua ja oli ise ka üllatunud, kui palju ta põngerjaga tegeles. Paar aastat tagasi oleks ta vastikusega tatiseid pisilapsi jälginud, nüüd olid vaated muudetud Carrie ja Trey, aga ka keskkonna poolt.

Seth tuleb tervelt koju ja jutul lõpp. Mingit muud võimalust ei ole. "Mul on hea meel, et te kaks koos aega veedate ja tundub, et vist läbi ka saate. Kuigi eks Clyde'i teismeeas võib igasugu üllatusi veel tulla," muigas Carrie, kes ei tahtnud sellele ajale mõeldagi. Poiss oli praegu ju väga tore. Isegi vanemate lahutusega on ta siiani väga hästi hakkama saanud. "Eks ma hoian teda edaspidi ise. Siis saad puhata ja oma asju ajada," lausus naine, "aga ma tänan sind terve selle nädala eest."

"Saame küll. Ta on päris lahe tegelane, kuigi mulle tundub, et Oscar räägib ta juuresolekul kerge sarkasmiga meist," mainis Joshua. "Ehh, küll see ka üle elatakse," arvas Seth, jõudes avastusele, et tal endal sai alles teismeiga läbi. Nojah, vanusevahe, mis muud. "Mis asju mul ikka ajada on, helistada ja öelda enda nõustumine ja siis lihtsalt oodata," lisas noormees.