Shine bright like a diamond

"Nii et need ülikoolid siis jäävad valikust välja? Aga ikkagi sa oleksid võinud mulle öelda," lausus naine kergelt löödud häälel, et noormees talle sellist asja usaldanud ei olnud. Isegi kui ta ei kavatsenud sinna õppima minna. "Projekt? Katseaeg? Mida sa keerutad nüüd. Räägi ära, mis sul plaanis on," ei tahtnud Carrie enam kauem oodata. Mida rohkem Seth rääkis, seda veidram mulje naisel selle töö või õppimise kohta tekkis. See lihtsalt kõlas kahtlaselt.

"Ma lihtsalt olin kindel, et ei lähe sinna, mõtlesin, et pole mõtet rääkidagi," kehitas noormees õlgu. Asi oli selles, et ta ei pidanud seda sissesaamist mitte millekski, kuna ülikoolid olid mitte just kõige populaarsemad enda haridustaseme tõttu. "Armee," sõnas Joshua ära. Niipea, kui ta kuulis, et suvel võetakse vastu mõned noored, kes on huvitatud karjäärist militaaralal, aga varem on takistuseks olnud mõni võõrutusravi, saavad nüüd katseajaga treeningusse ja kui kõik sujub, on nad täieõiguslikud liikmed.

"Sa oleksid võinud mulle ikkagi öelda. Mind oleks see huvitanud," lausus Carrie, astudes kividega kaetud teerajalt kõrvale muru sisse, võttes suuna mänguväljakule. Seal on ju kiigud ja mida veel peale keskööd väljas teha, kui mitte kiikuda. Kuulnud Sethi nappi vastust, jäi naine paigale seisma, tõstes enda silmad noormehele. "Sa tahad sõjaväkke minna? Sa tahad sõtta minna? Miks? Kust sul selline idee tuli?" oli naine parajas hämmingus. Miks peaks nii noor poiss nagu Seth tahtma minna sõjaväkke, et enda riiki kaitsta ja kui vaja, siis enda riigi eest ka surra? Carrie oli mõtelnud paljude erinavate suundade peale, aga armee... see oli midagi ootamatut.

Seth arvaski, et Carriele idee ei meeldi ja Josh valatakse küsimustelaviini alla. "Kust ma alustan... Paarvaastat sõjaväes aitas mul ehk välja nuputada, mida ma elult tahan. Samas saaksin ma normaalset palka juba alguses, et sind ka toetada. Mul füüsist on, sitkust ka, küll ma seal hakkama saaksin. Pealegi võin ma olla vaid mõne kuu päris sõjas, aga isegi reservis saab palju ära teha," seletas mees. Ta arvas, et armee oleks hea koht just nüüd, kuna ta oli enda eluga sellises kohas, kus ta ei osanud muud ette võtta.

"Selleks on muid mooduseid ka, kuidas välja mõelda, mida sa teha tahad," sõnas Carrie, kuigi ta teadis, et see küll Sethi ümber mõtlema ei pane. "Ma ütlesin, et raha ei ole meile probleemiks. Me saame hakkame," väitis naine, "pealegi kas sa kuuled ka ennast - vaid mõni kuu sõjas. Selle mõne kuuga võib palju juhtuda." Ta hakkas külle uuesti liikuma, aga tema pea oli mõtteid täis. See oli ikka paras pomm. Kuna Seth üldse kavatses talle sellest mõttest rääkida? "Kus sul see oleks muidu ja kui kaua ja kuna sa üldse alustada kavatsed?" tulid uued küsimused, sest vaevalt oli Carrie ühe küsimuse esitanud, kui teine kohe asemele tuli. Nii järsku oli ikka päris palju, mida seedida.

"Ja mina ütlesin, et kutsu mind seksistlikus seaks, kui tahad, aga minu arust on mehe kohustus ka raha teenida ja pere üleval pidada," lausus Seth. Talle valmistas pidevalt meelehärmi see, et Carrie pidi nüüd ainult iseendale lootma, kuna Sethipoolne panus nende materiaalsesse osasse oli kordades väiksem kui Oscari oma. "Augustis peaksin minema, esimesed kümme nädalat oleksid USA-s. Siis oleks kas nädalat pausi ja 14-20 nädalat kas osaliselt või tervelt kuskil sõjas, asukohti ei öelda veel," selgitas Seth. Tal oli ka see võimalus, et äkki on reservis.

"Seth, sa ei saa enda vastu nii karm olla," lausus Carrie, "sul ei ole mingit kohustust meid üleval pidada. Me ei ole abielus ja Clyde ei ole otseselt sinu poeg. Pealegi tänu sinule on meil üldse see korter. Sa oled panustanud meie elusse ka lihtsalt enda ajaga. Mõtle, kui tihti oled sa Clyde'i eest hoolitsenud või süüa teinud või koristanud või ükskõik mida. See kõik loeb ja on palju olulisem kui raha." Ta naeratas noormehele, jäädes tema ette seisma. Põiminud enda käed ümber Sethi, vaatas Carrie talle lihtsalt otsa. "Kas sõjaväelastest on siis nii palju puudus, et teid nii kiiresti kuskile... saadetakse?" küsis naine, arvutades samal ajal peas, et Seth võib olla sõjas neli kuud kuni lausa pool aastat. See on pikk aeg. Mitte, et Carrie ei usuks poissi, aga võike hirm tuli selle üle küll, et selline raske ja stresseirohke amet ei pruugi talle sobida. "Ja kuna sa ära pead ütlema või oled sa seda juba teinud?" ei oleks naine ausalt öeldes üllatunud, kui Sethil kõik juba ära oleks korraldatud.

Seth kuulas Carrie ära ja mõtles, kas ta peaks nüüd usaldama end või kuulama Carriet. Raske otsus. "Ma ei tea, aga augustis oleks treening," vastas Josh ainsa infokillu, mis tal õnnestus kätte saada. "Ma ei ole veel öelnud, nädala pärast oleks tähtaeg," lausus noormees. "Ma siis ei lähe sinna?" küsis Josh, vaadates Carrie silmi, oodates nendest vastust. Ta ei julgenud enam iseend usaldada, mehele tundus, et ta äraminek tähendaks ka seda, et ta ei näeks mitu kuud Carriet, siiski tihemini, kui minnes läänerannikule õppima.

Augustini on muidugi veel üksjagu aega. "Ma ei tea," vastas Carrie, "ma ei taha sind tagasi hoida, kui see on tõesti midagi, mida sa teha tahad... aga selle treeningu suudaksin ma veel ära kannatada, aga sõda... mõtle kui sinuga midagi juhtub." Naine raputas aeglaselt enda pead ning kallistas poissi tugevalt, kinkides talle ka ühe suudluse. "Sa ütlesid, et sul on veel nädal aega mõtlemiseks. Las ma seedin seda natuke ja... sina proovi selle projekti kohta rohkem asju välja uurida ja mõtle, kes see ikka on see, mida sa teha tahad," soovitas Carrie. Kui Seth otsustab mineku kasuks, tuleb muidugi ka Clyde'ile asi selgeks teha. Eriti kui tüüp lähebki sõtta.

"Ma tean, ma olen sellele mõelnud," noogutas Seth. Surm surmaks, hullem on see, kui ta jääb eluks ajaks lihtsalt vegeteerima. Treyga ei olnud ta seda teemat veel arutanud, tegelikult oligi vaja vennaga ka üle mitme nädala kokku saada. "Saan aru," noogutas Joshua, saades aru, et Carrie ideed eriti ei pooldanud. Ometi tundis poiss, et see oleks miski, mis tapaks mitu probleemi korraga, seega lõppkokkuvõttes ikkagi hea idee. Nojah, alati oli oht surra, aga ei saanud selle taha jääda istuma.

"Ja kas see ei hirmuta sind siis?" küsis Carrie, tahtes teada, mis toimub Sethi peas. "Kuidas sa üldse selle projekti leidsid?" kerkis naisele uus küsimus pähe. Kõige loogilisem oleks, et ta leidis selle lihtsalt netis surfates. Muidugi ei saa maha matta ka võimalust, et koolis karjääriplaneerimsie juures tuli see jutuks. Carrie lasi poisist lahti, hakates vaikselt edasi jalutama. Tundus, et enam tema peas muud ei olegi, kui see projekt. Muidugi on tore, et sellise minevikuga noormeestele ka võimalus anti, aga see võimalik sõda treeningu lõpus oli justkui punane hüüumärk naise peas.

"Eks natuke ikka," lausus noormees, "aga mitte nii palju, et ma sellest ideest loobuksin. Ma ei tea, ma peaks vist Treyga ka rääkima." Oligi vaja talle ja Ravenile külla minna. "Raamatukogust sain flaieri," ütles noormees. Ta hoidis Carrie käsi ja lootis, et jõuab nädalaga otsuse langetatud, mitte ei tee viimasel päeval seda umbropsu. "Mis sa ausalt arvad sellest?" küsis Joshua.

"Eks seda muidugi," noogutas naine, kuigi kui Seth kooli ära lõpetab, ei ole Trey enam seaduslikult tema järelvalvaja. Poisil on siis täiesti vaba käed teha, mida tahab. Raamatukogus jägati selliseid flaiereid. Soovitati õpilastel sõjaväkke minna. Eks see oli kunagi ju au asi ja ole seda vist siiani, aga kõik see tundub Carrie jaoks lihtsalt nii õudne. "Ausalt arvan ma, et sa ei peaks enda eluga riskima kuskil riigis, mis ei ole isegi su kodumaa. Mul ei oleks midagi selle vastu, et sa seal treeningus käiksid, aga ma kardan selle sõja pärast," tunnistas Carrie.

Seth vaikis pisut, mõeldes, mida ta üldse tahaks teha. Reisida, maailma näha, jõuda sellest samast august, kus ta oli varem, augu all pidas ta silmas väikelinna, kuhugi kaugemale. Joshua sai aru, et ta tahtis ka Tree Hillist suuremasse kohta minna, seda koos Carriega. Küsimus oli selles, kas naine tahtis temaga kaasa minna? "Mida sa mõtled selle kodumaa all?" uuris Seth, saamata Carrie mõttelennust aru.

"Ma pean silmas seda, et kõik Ameerika sõdurid viiakse kuskile Iraaki, Iraani, Afganistani või kuhu iganes pärapõrgusse ja mille eest nad seal võitlevad? Kohe kindlasti mitte Ameerika. Kõik see sõda seal on üks mõttetu nafta üle kaklemine ja noored mehed peavad seal enda eludega riskima. See on lihtsalt lollus. Miks sa peaksid tahtma sinna minna?" seletas naine asja lahti, vaadates Sethile nüüd küsivalt otsa. Ta lihtsalt ei näinud selles mõttet. Jah, ta võis olla üks naiivne naine, kes lootis kunagi näha maailma rahus ja vaikuses, kuigi ta teadis, et seda ei juhtu. Miks oli vaja üldse sõdida? "Ma lihtsalt ei taha, et sa läheksid kuskile sõjaväkke sellepärast, et sul muud teha ei ole. Kui sa sinna tõesti minna tahad, siis palun anna mulle mõni selgitus, mis mulle teataks, et see on tõesti miski, mida sa teha tahad," hingas naine sügavalt välja.