Shine bright like a diamond

"Ei, ma... Carrie," sõnas Seth ja tõmbas kätega üle näo. "Kuhu sa nüüd lähed?" uuris mees, paistis, et naine pani end riidesse, et minna välja, kodus polnud vaja öösärki teiste riiete vastu vahetada. "Ma ei mõelnud seda, lihtsalt see tüüp..." ei osanud Joshua enda lauset lõpetada. Tal ei olnud tegelikult ühtki vihjet sellele, et too kirurg midagi üritaks, pigem kõhutunne. Carrie ei olnud mees, ta ei saanud aru, kuidas sellised väiksed asjad võivad olla juba lähenemiskatsed. Ega Seth ka kohe nii selgelt endast märku ei andnud, vaid üritas lihtsalt sõbruneda.

"Välja," vastas Carrie, "jalutama või midagi... sa ei pea mind ootama. Ja ära muretse ma ei lähe Aleci juurde." Naine jalutas tagasi voodi juurde, et öökapisahtlist endale pleier otsida. Nii on palju mõnusam. Ta ei olnudki juba ammu öösiti jalutamas käinud. Siis on kogu linn hoopis teine. "Lihtsalt see tüüp mida? Ma ei ole mõtete lugeja," laiutas Carrie enda käsi, "tead mis... mul oli täna väga lõbus õhtu ja terve see aeg ja suutnud ma ära oodata, millal sinu juurde tulla ja sulle sellest kõigest rääkida - mida ma tegin terve see nädal, keda ma kohtasin ja lihtsalt totraid nalju, mis meil seal juhtusid. Aga ma jõuan koju ja ma jõuan sulle ainult ühest inimesest rääkida ja juba sa arvad ei tea mida. Isegi kui see Alec üritas midagi, siis ma ei ole temast huvitatud. Ma olen rahul sellega, mis mul on ja ma ei taha midagi või kedagi muud. Ma olen õnnelik sinuga, miks sul mind nii raske uskuda on?"

"Ära mine siia jalutama, ma olen kuulnud, et Westside'il on viimasel ajal öösiti mingi kahtlane tegevus käinud," palus Joshua. Polnud vaja, et Carriega midagi juhtuks. "Okei, vabandust, ma tõesti ei tahtnud su tuju ära rikkuda. Saa minust ka aru, sa tuled koju, räägid esimese asjana mingisest edukast kirurgist, samal ajal pean mina just mõtlema, mida teha, et kogu majanduslik pool ei oleks sinu õlul," ütles noormees. "Ma tõesti usun sind, ma lihtsalt võtsin isiklikult," lisas Joshua ja ta ajas end voodist välja. "Palun ära mine välja ilma minuta. Ma võin kutsuda ühe sõbranna Clyde'i valvama, kui sul nii suur soov on, aga ma ei taha, et sinuga midagi juhtuks," rääkis Seth.

"Ma arvan, et ma olen Westside'i kahtlasest tegevusest teadlik, kui mõelda, millises seisus ma talvel sinu leidsin... ja oota... kas ei olnud see mitte hoopis Eastside'il?" lausus Carrie, kuigi sai aru küll, mida Seth mõtles ja noh ei saanud ju pahane olla poisi peale, et ta natuke muretses. "Ma olen sulle öelnud, et sa ei pea meie majandusliku seisu pärast muretsema. Ma tean, et sa näed vaeva ja käid tööl. See on täiesti okei. Pealegi ei ole mul vaja mingit miljonärist abikaasat, vaid inimest, kes suudab koos minuga elada ja mind õnnelikuks teha. See on kõik. Hetkel oled sa sellega väga kenasti hakkama saanud," sõnas Carrie. Seth peab endasse lihtsalt rohkem uskuma, sest praegu tundub, et naine usub temasse rohkem kui ta ise. "Ära võta siis isiklikult. Ma võin sulle enda uutest naistuttavatest ka rääkida, aga vaata, kui sa kellegi vastu liiga palju huvi tunned, siis võtan hoopis mina isiklikult," teatas naine, üritades kogu olukorda naljaks pöörata. "Ma arvan, et Clyde saab magamisega üksinda ka hakkama. Pealegi ei oleks me kaua. Lihtsalt natukene. Öösiti on linn hoopis teine kui päeval. Wilmingtonis meeldis mulle õhtul hilja jooksmas käia," lausus Carrie.

"Carrie," sõnas Seth jõuetult, kui talle jäi mulje, et naine lähebki nüüd üksinda välja. Josh tundis veel rohkem süüd, kui Carrie ütles, et ta vajab kedagi, kes teda õnnelikuks teeks, ometi oli suutnud mees just vastupidist teha. Praegu vähemalt. "Okei, ma panen end riidesse," ütles mees ja tõmas selga mugavad hallid dressipüksid, ühe valge T-särgi ja selle peale musta valge kirjaga kapuutsiga pusa. "Lähme," sõnas mees ja võttis veel mobiili, mille ta taskusse pani. Kui kellelgi on teda vaja, saab kätte, kuigi Josh oli kindel, et keegi nii hilja ei helista.

Carrie astus vaikselt toast välja, jalutades mööda pisikest koridori esiku poole. Ta tegi väikese peatuse Clyde'i toa juures ning piilus sealt sisse. Poiss magas üsna sügavalt. Ju ta oli ikka päeval kõvasti enda energiat kulutanud. Sulgenud vaikselt ukse, jalutas Carrie esikusse, kus endale tavalised botased jalga tõmbas. Haaranud pisikesest kausikesest korterivõtmed, astus ta trepikotta, oodates Sethi järele.

Seth tõmbas ketsid jalga ja väljus korterist. "Räägi nüüd mulle enda nädalast," palus Joshua. Seda Carrie ju tahtis teha ja Seth oli tõuganud naise esimesel korral lihtsalt külmalt eemale. Mees võttis naise käest võtme ja keeras ukse lukku, kuna oli sellele lähemal, seejärel andis ta võtme tagasi, naisel oli vist lukuga tasku ka, kus võti püsiks kindlalt sees.

Carrie pistis võtme endale taskusse ning jalutas mööda treppe alla. Ta hakkas rääkima alles siis, kui nad juba väljas värske õhu käes olid. Vaadanud ühele ja teisele poole, hakkas naine pargi suunas jalutama, võttes Sethi endale käevangu. Pärast koolitulistamist ei olnud Carrie enam järginud talle ettenähtud reeglit, et ta ei tohi poisiga siiski väga avalikult käia, sest tema on koolitöötaja ja Seth õpilane. Kedagi ei paistanud see väga häirivat ka. "Esiteks, mis oli väga lahe, oli see, et ma kohtasin seal täiesti juhuslikult enda ülikooli aegset sõbrannat. Ta õppis koos minuga, aga võttis siis aasta vabaks, et last kasvatada ja pärast seda ma teda enam näinud ei ole. Väga lahe oli temaga rääkida. Ta ütles, et ta jääb linna veel kuni reedeni. Seega võibolla võime enda korterisse külalist oodata," seletas naine lõbusalt. "Ma rääkisin ühe hästi vana kooliarstiga ka, kes oli juba üle neljakümne aasta ühes kohas töötanud. Tal peab ikka tõsine pühendumus olema," jätkas naine, andes Sethile kilde siit ja sealt. "Aga muidu põhimõtteliselt esimesel päeval me tutvusime ja õhtul olid esimesed loengud ja tutvustavad värgid. Edasistel päevadel õppisin kuulihaavadega tegelema, mis on muideks paras nikerdamine. Kuna meie seas olid ka mõned õpetajad, siis tegime igasugused varjumised ja värgid ka läbi. See oli tegelikult koolituse kõige lõbusam osa, kuigi ma tean, et see on tõsine teema ja kõik, aga no seal juhtus igasugseid äpardusi. Me lõhkusime isegi ühe ukse ära... täiesti kogemata," teatas Carrie.

Seth järgnes naisele ja hiljem oli ta naise käevangus nagu kord ja kohus. Joshua ei hoolinud sellest reeglist, pealegi oli ta lõpuklassis, mis talle ikka enam ütlema hakatakse. Okei, koolis sai ta vahepeal ikka väga omapäraste märkuste osaliseks, aga piisas kurja näo tegemisest ja tõmblejad lasid jalga, argpüksid sellised. "Nelikümmend aastat ühes kohas? Ma ei suudaks seda teha," ütles Josh peale vadinat. "Lammutasite ukse ära? Tublid olete," turtsatas noormees, kelle tuju oli oluliselt paranenud, kuigi see Alec häiris teda siiani.

"Mina ka mitte. Ma sagin kogu aeg ühest kohast teise. Kuigi kui ma nüüd mõtlen, siis mulle meeldis Wilmingtonis töötada rehabilitatsiooni alal, aga siis mulle pakuti kooliarsti kohta ja ma mõtlesin, et miks mitte seda proovida. Nüüd ma mõtlen, et võibolla ei oleks pidanud seda ikka vastu võtma, aga siis ei oleks ma sinuga enam kohtunud," muigas naine, vaadates Sethile otsa. "Kahju, et siin kohalikus haiglas sellist osakonda ei ole või ravihaiglat," sõnas Carrie mõtalikult. Ju siis ei ole siin selleks vajadust olnud. Kõik saadetakse Wilmingtoni. Tore, et Seth natuke vabamaks muutus. Naise arvates ei olnud tal millegi peale üldse pahane olla. "Ma tean. Õnneks ei olnud mina see peasüüdlane," muigas Carrie.

"Aga kui sa oleksid Tree Hilli kolinud, oleksime me ikkagi kohtunud," arvas Joshua. Ta peatus, et Carrie huultele üks suudlus vajutada ja kõndis edasi. "Ja-jah, räägi-räägi," lausus Seth muigega. "Ja mina ei ole ikka veel sada protsenti kindel, kuhu kooli ma lähen," ütles noormees ja jäi mõtlema. Ta ei tahtnud kohe kindlasti autosid elu lõpuni parandada, samas pakkus talle huvi söögitegemine. Kutsekooli kokaks? Ka üks võimalus. Seda otsust oli raske teha, kuna otsustas suure hulga tulevikust.

See suudlus oli noormehest väga armas. Eriti kui arvestada, et nad just natuke aega tagasi ühele tülile üsna lähedal olid. Carrie vaatas Sethile kulme kergitades otsa ning naeris kergelt tema sõnade üle. Kas ta näeb tõesti selline välja, kes läheks võõrasse kohta ja lõhuks seal uksi? Vaevalt. "Kas sul siis tõesti ei ole midagi, mis sulle rohkem meeldiks?" küsis naine, kes ei tahtnud seda väga uskuda. "Ma ei tahaks küll sulle survet avaldada, aga varsti on see kandideerimisaeg otsas kah. Siis pead järgmist aastat ootama. Kuigi ei saa öelda, et aasta enese leidmiseks just halb oleks," sõnas naine ja võttis Sethi käest kinni, joostes koos temaga üle tee, et öisesse parki minna. Nad nägid hetkel välja justkui teismelised, kes on vanemate teadmata välja hiilinud, et natuke aega koos olla.

"Ma ei tea... Kui ma lähen midagi õppima, pean ma seda otsust ikka väga kaaluma," ütles mees. "Ma sain mõnda ülikooli ikka sisse ka, kuigi mu paus võõrutusravi pärast ehmatas vist paljud ära," rääkis mees. Kahjuks sai ta sisse ülikoolidesse, mis asusid USA teises otsas, mis oleks tähendanud seda, et ta ei oleks Carriet pool aastat näinud. Tegelikult oli mehel ka kolmas variant, mida ta üsna pikalt juba kaalus, aga ei olnud naisele seda poole sõnagagi maininud. "Ma mõtlesin, kuidas ma saaksin tegelikult teha midagi, mis mulle meeldiks ja seal teeniks juba alguses normaalselt," alustas Joshua pargis ja vaatas, kuidas Carrie reageerib.

"Muidugi oleks hea teada, mida sa teha tahad, aga samas on võimalik alati ka uuesti valida. Kui sulle miski ikka ei meeldi, siis lihtsalt loobud ja proovid midagi uut. Aega sul ju on. Sa oled veel nii noor," lausus Carrie, sest tegelikult on ju võimalik ümber otsustada või uuesti alustada. Samas eks muidugi mõned inimesed ütlevad, et see on aja raiskamine. "Miks sa mulle midagi ei öelnud?!" ütles naine korraga imestunud ja palju valjemal häälel, kui ta mõtles. "Ma oleksin sulle kohe tordi või midagi teinud. Kuhu sa siis sisse said?" tahtis Carrie teada, olles nüüd ikka väga uudishimulik. Samas mõtles ta erinevaid variante, miks Seth talle sellest varem ei rääkinud. "Okeei," noogutas Carrie, õhutades noormeest enda häälega edasi rääkima, "mida sa siis teha kavatsed? Nii kaua kui see on legaalne ja sulle meeldib on kõik okei."

"Seda küll," nõustus Seth. "Ahh, need asuvad USA läänerannikul ja ega nad suuremat asja ülikoolid ei ole," lõi mees käega. Polnud mõtet minna esiteks nii kaugele ja teiseks veel kehva ülikooli ka. "Noh, on üks projekt. Tavaliselt sinna minusuguseid inimesi ei võeta, aga nüüd mõned võetakse ja esimesed paar kuud on justkui katseaeg, hiljem oleme ametlikult sees," ei tahtnud Seth veel välja öelda, mis tal plaanis on. Lihtsam oli seda varjata, sest ta ei tahtnud Carrie reaktsiooni näha.