We're Not Gonna Take It

"Mul poleks midagi selle vastu, et nendega kunagi kohtuda," sõnas Rae. Päris suureks fänniks ta ennast küll pidada ei saanud, kuid Rae'l polnudki mingeid kindlaid iidoleid. Võib-olla ainult eeskujud, kes on teda mingil määral musikaalselt mõjutanud. Kuulsuste seas oli Rae'l palju tuttavaid, kuid igapäevaselt ta nendega läbi ei käinud. Põhiliselt kohtuti ikka sellistel pidulikematel sündmustel punasel vaibal. "Ma võin vabalt alustada," vastas Raelyn.

"Selena käib siin vahepeal ja kui meil on õnne, võime temaga järgmine kord kohtuda küll, kui proovi tuleme tegema," rääkis Helena. Seda ta ei teadnud, mida tüdruk praegu teeb, aga võib-olla läheb järgmine kord õnneks... või oli teine võimalus lihtsalt see, et ta helistab Selenale ja küsib, mis ta teeb, saaks ehk välja minna. Kuulnud, et Rae on nõus alustama, Helena noogutas. Varsti liitus Raelyniga ka neiu ise ja hakkas Taylor Swifti laulu samal ajal laulma. Väga kihvt mashup tuli. Siis tegid tüdrukud veel mõned laulud ja lõpuks otsustati oma kodinad kokku korjata ning noortekeskusest minema tõmmata. Varsti peatusid mõlema tüdruku autod Shootersi juures ja Helena leidis koha baarileti ääres, tellides endale ühe alkoholivaba koksi. Ei saanud juua, kui tüdruk roolis oli. "Me ei saanudki väga rääkida seal noortekeskuses, aga las ma arvan... sul on kindlasti mulle palju rääkida," pöördus Helena Raelyni poole.

"Ma loodan," sõnas Rae, kui Helena rääkis, et Selena vahepeal sealsamas käib. Sel juhul saaks Rae teda vähemalt korragi näost näkku näha. Kui nad ühel hetkel oma lauludega siin lõpetasid, otsustati varasema plaani kohaselt Shootersisse minna. Sõit sinna polnud just pikk, mistõttu said tüdrukud peagi joogiklaasi taga aja maha võtta. Ka Rae võttis endale alkoholivaba kokteili, kuna teatavasti tema alkoholi eriti ei tarvitanud. Mõnel pidulikul sündmusel võis ehk klaasikese võtta, aga mitte midagi rohkemat. "On, aga mul läheks selleks ilmselt terve päev, et sulle kõik ära rääkida," lausus Raelyn ning võttis oma kokteilist väikese lonksu.

Jah, väiksed koksid, natuke juttu, ehk isegi väike piljard ja siis võib selle toreda õhtu lõppenuks lugeda. Helena tõstis oma joogiklaasi huultele ning lonksas samuti külma jooki. Mõnus värskendus sellele, mis tüdrukud noortekeskuses tegid. Nad kütsid seal ikka päris korralikult, nii et plaan TRICis esineda ei tohiks ka vett vedama minna. "Ma peaksin vist sama ütlema," muigas Helena Rae sõnu kuuldes. "Aga tee sina vähemalt ots lahti seekord. Ma kuulan."

Ega kaua nad tõesti vast täna väljas ei ole. Küll mõni järgmine kord lähevad uuesti ja teevad veel midagi lõbusat. Ehk ongi järgmine kord siis, kui nad TRICi jaoks harjutama hakkavad. Raske oli otsustada, millest alustada, aga välja ta selle lõpuks mõtles. Pealegi oli Rae'l hädasti sõbranna nõua tarvis. "Noh, on üks tüüp, kes mulle huvi pakub... Mina nähtavasti ka talle, kuid ma ei tea ikkagi, mida teha. Mul on alati meeste suhtes teatud eelarvamused olnud. Äkki ta polegi nii suurepärane, nagu näitab ennast olevat."

Noortekeskuses läks aeg lihtsalt kiiresti ja tore oli üle pika aja jälle kellegagi koos muusikat teha. Nüüd kavatseski Helena välja uurida, millal saaks esineda, kui üldse saab. Tore ju oleks, kui ikka saaks. Kuulnud, et Rae rääkis mingist kutist, kaardusid Helena huuled naeratuseks ning temas tekkis mingisugune väike uudishimu. "Oh sa poiss!" hüüatas tüdruk. "Kes ta on? Kuidas te kohtusite? Oh, räägi mulle temast," vuristas Helena. Tahtis temagi teada, kes siis Rae'le silma on jäänud.

Rae juba aimas, kuidas Helena uudisele reageerib. Tema oleks vastupidises olukorras ilmselt sama teinud. Naised ju siiski. Kõik sellised teemad vajavavad põhjalikku läbiarutamist ning analüüsi. "Tema nimi on Connor, töötab haiglas füsioterapeudina. Kohtusime, kui olin teel autoremonditöökotta oma autole järele, kuid mingid tüübid mind hämaral kõrvaltänaval tülitama tulid. Connor päästis mind nende käest. Oleme juba koos väljas ka käinud, aga ma ei tea ikkagi, mida sellest arvata. Mul on tarvis aega, et kõike seedida," rääkis tüdruk.

Jah, täiesti tüüpiline reaktsioon. Tüdrukud nagu tüdrukud ikka, muidugi peab poistest ka rääkima. Neidis kuulas Rae'd ja lonksas vahepeal ka oma külma jooki. "Ma tean seda kutti," teatas Helena. "Ta on Daniela õe töökaaslane... ja ta on kuum." Raelynil ilmselt vedas, kui ta Connorit kohtas. Helena muidugi ei teadnud, et mees veel vallaline oli, kuigi ta oli neid korra näinud koos Staciaga ja see jäi ka ainsaks korraks, kui Helena neid kahte koos nägi. "Kas ta on nagu... sind suudelnud ka?" küsis Helena, kulmud veidi kerkimas.

Rae heitis Helenale üllatunud pilgu, kui tüdruk väitis, et teab Connorit. Nojah, Tree Hilli suguses väikelinnas teavadki paljud inimesed üksteist. "Kuum on ta tõepoolest," pidi Rae nõustuma. Kusjuures juhtus seda äärmiselt harva, et Raelyn kedagi kuumaks nimetas. Ja üldiselt oli tal hea maitse. Kuulnud Helena küsimust, hakkas tüdruk naerma ning raputas pead. "Ei ole. Ma isegi ei tea, kas tahan seda." Raelyni arvates oli ikka veel liiga vara. Selles mõttes oli ta paras pidur.

Helena hakkas naerma, kui Rae üllatunud nägu nägi. "Oleks sa praegu oma nägu näinud," muigas tšikk. Inimeste üllatunud näoilmed on alati nii naljakad. "Miks mitte?" küsis Helena Rae vastust kuuldes, kuid otsustas hetk hiljem juba enda kogemustest ka rääkida. "Mul on vist stalker," teatas tüdruk, kui oli juba oma joogi poole peale joonud.

"Oleks tahtnud näha küll," tunnistas Rae. Mõni paparatso oleks sellest ilmselt väga hea pildi saanud, aga õnneks või kahjuks neid siin ei olnud. "Esiteks on selleks veel liiga vara ja teiseks ei taha ma meie sõprust ära rikkuda, kui meie vahel midagi välja ei tule," vastas Raelyn. Rüübanud korraks oma jooki, suunas näitsik pilgu tagasi Helenale. "Seleta täpsemalt," palus ta. Tree Hillis ja stalkerid? Ei kõla üldse hästi.

"Sõprusest rääkides," lausus Helena. "Ma leppisin haiglas Coliniga ära. See ei ole nagu... ma oleksin jälle temaga või midagi. Me oleme sõbrad." Samas oli see sõprus keeruline, sest Helena ei ole Colinile andestanud seda, mis mees talle tegi. Tüdruk polnud kindel, kas ta üldse kunagi suudab talle selle andestada. Sellest oli valus mõelda ja veel valusam oli seda meenutada, kui mees Helena sünnipäeva ära rikkus. Aga mis tehtud, see tehtud, mitte miski ei saa seda enam muuta. "Aga stalker... minu vastasmajja kolis üks kutt, kes hommikuti minuga sama rada jookseb ja muidu ka igale poole satub, kus mina olen. See on nii creepy," rääkis Helena.

"See on ju hea, et te nüüd normaalselt suhelda saate," arvas Rae. Eksiga polnud just kerge edaspidi sõpradeks jääda, kuigi Rae'l pole veel ühtegi eksi olnud. Siiski teab ta suhetest piisavalt palju. Ka teiste inimeste kogemustest õpib palju. "Sa tead, kes ta selline on ja mida tahab?" küsis Raelyn edasi. Tüdruk ei teagi, mida ta ise oleks sarnases olukorras teinud. Hirm oleks kindlasti peale tulnud. Joonud oma joogi lõpuni, asetas näitsik tühja klaasi lauale.

"Selles mõttes küll, aga see heidaks meie sõprusele justkui tumeda varju, et ma ei tea, kas olen üldse võimeline talle andestama selle, mis ta tegi," tunnistas Helena. Ta siiani ei teadnud, mida teha. Võimalik, et ta vajas lihtsalt aega. Kuradi eksid, nendega on alati raske sõber olla... kuid mitte võimatu. "Minu teada peaks ta mu uus naaber olema. Keegi Christian," seletas Helena, kuni talle meenus, et viimane kord sai ta noormehega isegi jutu peale. "Viimati tegi ta mulle ettepaneku koos jooksmas käima hakata," lausus tüdruk ning lonksas veel oma jooki, mis vaikselt põhja peale hakkas jõudma.

"Sul on lihtsalt aega vaja," arvas Rae. Aja möödudes peaks kõik palju kergemaks minema. Äkki suudab Helena tüübile siiski kunagi andestada, kuigi Rae tema asemel ilmselt ei suudaks. Raelyn on üldiselt pika vihaga ega andesta kergesti, kui keegi talle pettumuse valmistab. "Ja mida sa sellest ettepanekust arvad?" päris Rae. Kui tüüp oli naaber, siis on ka võimalus, et need kokkusaamised olid juhuslikud.