We're Not Gonna Take It

Ühel õhtul, kui Helena Jimenezte juurest koju tuli ja arvuti lahti lõi, nägi ta Skype'is sõnumit Raelynilt, kes tegi ettepaneku koos noortekeskuses muusikat teha. See mõte Helenale loomulikult meeldis, sest ta polnudki juba tüdrukut teab kui kaua näinud. Miks mitte siis midagi koos teha? Helena koolipäev polnud täna õnneks eriti pikk ja nii tegi ta koju jõudes kohe oma kodused ülesanded ära. Umbes poole viie paiku Helena lõpetas ning leidis, et oleks paras aeg noortekeskuse poole liikuma hakata. Ta kandis musti lühikesi pükse ning heledavärvilist varrukateta topi. Kuna ilm kiskus juba üsna jahedaks, pani Helena peale õhukese tumerohelise pluusi. Pannud veel jalga mustad baleriinad, ajas Helena oma Volvo S60 garaažist välja ja võttis suuna siis Westside'ile, kus asus noortekeskus. Sõit ei võtnudki kaua ning Helena jättis auto noortekeskuse ees seisma. Võtnud selga veel kitarri ning kätte joogiveepudeli, suundus Helena noortekeskuse bändiruumi. Ta jõudis täna varakult. Marie võttis kitarri kotist välja ja istus lava servale, asetades enda kõrvale ka joogipudeli. Helena lasi hetkeks oma sõrmedel õrnalt üle kitarrikeelte libiseda ning hakkas siis vaikselt ühte meloodiat mängima, lisades sellele lõpuks ka oma hääle.

Outfit

OT: @rae

Rae'l oli viimaste kuude jooksul kirjutanud päris mitu uut laulu, mis vajasid veel lihvimist. See oli üks põhjus, miks ta otsustas Helena endaga koos noortekeskusesse harjutama kutsuda. Loomulikult polnud nad pikka aega ka üksteist näinud ning väike taaskohtumine üle 'saja aasta' ei teeks üldse paha. Kusjuures oli täna esimene päev, mil Raelyn julges taas oma nägu Westside'ile näidata. Küllap tuli kasuks fakt, et täna sõitis ta autoga. Kuna nad ei olnud päris täpset kellaaega paika pannud - pigem oli see ajavahemik -, jõudis Raelyn noortekeskusesse kuskil pool tundi hiljem kui Helena, aga loodetavasti jaksas teine oodata küll. Kuna täna just kõrvetavkuuma päikest näha polnud, oli Rae riietatud tavalistesse teksapükstesse ja T-särki, jalas kandis ta mugavaid tenniseid. Sisenenud bändiruumi, märkas tüdruk kohe ka Helenat, kes just ühe lauluga lõpetanud oli. "Tervitus! Ega ma väga hilja ei jõudnud?" küsis Rae ning võttis kitarrikoti õlalt. "Muide, see laul, mille lõppu ma natuke kuulsin, kõlas vingelt," lisas ta.

Ka Helena oli vahepeal oma uute laulude kallal kõvasti tööd teinud ning nüüdseks oligi jäänud vaid viisistamise vaev, mis oli ühtlasi ka kõige raskem. Ehk aitabki noortekeskuses harjutamine mõtteid koguda? Selleks ajaks, kui Raelyn noortekeskusesse jõudis, oli Helena jõudnud päris mitu laulu laulda ning kõige uuematki veidi jälle täiendada. Ta alustaski oma lauludest, kuna oli bändiruumis üksi ning nägi, et see on suurepärane võimalus aega parajaks teha. Kuna näitsik oli muusikale nii keskendunud, kadus tema ajataju seniks, kuni ta Rae'd end kõnetamas kuulis. "Hei!" vastas Marie rõõmsalt tüdruku tervitusele ning heitis siis pilgu kellale. Veerand kuus. "Ei, sa jõudsid täitsa õigel ajal. Pigem jõudsin mina natuke vara ja olin sunnitud aega parajaks tegema, kuigi vahepeal läks see ajataju mul küll kaduma," lisas näitsik ning lonksas oma pudelist vett, ulatades seejärel joogipudelit ka Rae'le. "Arvad?" küsis neidis, kui kuulis Rae kommentaari oma laulu kohta.

Tükk tegemist oli sellega küll, et Helena tähelepanu püüda, aga hakkama ta sellega lõpuks sai. Rae ise oli samasugune, kui kedagi parajasti lähedal polnud. Ta võis tundideks omasse mulli kaduda ning kogu ülejäänud maailma täielikult ära unustada. "Ma üritasin küll võimalikult kiiresti teha, kuid läks ikka nii nagu tavaliselt," muigas Rae. "Aga mul on hea meel, et sa üldse tulla said. Oled ka ju meil viimastel aegadel järjest nõutumaks isikuks muutunud," jätkas tüdruk, pidades silmas Helena tähelendu ja kõike sellega kaasnevat. Muidugi polnud olukord (õnneks) veel nii hull nagu kunagi temal endal, mistõttu Rae koguni endale mõneks ajaks uue kodulinna pidi otsima. "Ei arva," vastas Raelyn, huultele tekkimas järjekordne muie. "Ma tean," lisas ta mõne hetke pärast, et Helenal ei jõuaks vale mulje tekkida. Tavaliselt oli nii, et kui juba Rae ütles, et miski on hea, siis asi seda ka oli, kuid päris alati see väide muidugi ei kehti, sest inimeste maitsed on liiga erinevad.

Ega Helena nii ära ka ei kao, et temaga võimatu kontakti on saada, kui ta muusikaga tegeleb. Tal on lihtsalt pikad juhtmed, kui ühele asjale nii keskendunud on. "Ei ole hullu, vähemalt ei jätnud sa tulemata," sõnas Helena lõbusalt. "Kuule, ma võin ju nõutud olla, aga praegu on mul ikka vähe rahulikum aeg. Kaheksateistkümnenda paiku olen jälle busy bee, sest ma hakkan oma esimest muusikavideot tegema ja järgmisel päeval vaja veel Daniela õe pulma jõuda," rääkis Helena oma plaanidest. Nii nädalake sinna ju veel oligi. Aeg ikka lendab. "Ha! You got me," turtsatas Helena naerma, kui Rae vastust kuulis. "Mul on hea meel, et sulle meeldib, kuigi minu arust peaks viisi kallal veel kõvasti tööd tegema," lausus näitsik. Sellega tegeleb muidugi hiljem, sest praegu oli Helena Rae'ga harjutama tulnud. "Mis sa arvad, kui läheks pärast veel Shootersisse ka?" küsis Helena. Saaks maha istuda ja üle pika aja rääkida ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. Seda muidugi pärast proovi. "Ja mida me siis esimesena laulame?" oli kohe järgmine küsimus.

"Natuke feil oleks vist tulemata jätta, kui ma ise su siia kutsusin," arvas Rae. Ega Helena polnud ainus, kellel pikad juhtmed olid. Ka Rae'il läks ilmatuma kaua aega, et end millekski valmis sättida või eelmiselt parajasti pooleli olevalt tegevuselt millelegi muule üle minna. "Mul on ka õnneks veel rahulik aeg, aga sügisest hakkab kõik enam-vähem vanamoodi jälle pihta," ütles Raelyn. Isegi kui ta oli praeguse olukorraga rahul, ei tähendanud, et Rae üldse sügisele ei mõtleks. "Muidugi. Alati saab veel paremini," sõnas Rae, kui Helena ütles, et viisi kallal oleks vaja veel vaeva näha. "Võime minna küll," ei olnud neidisel selle mõtte vastu midagi. Ta ei olnudki Shootersisse veel kordagi sattunud. "Midagi Kelly Clarksonilt? Näiteks "Stronger" äkki?" pakkus Rae. Tegelikult oli laule, mis talle meeldisid, ikka tohutult palju. Kõiki neid ei jõuaks kohe kuidagi laulda.

"Siis ma oleks jah jäänud mõtlema, miks sa mu üldse kutsusid. Ilmselt oleks ma arvanud, et sa olid tol hetkel purjus," muigas Helena. Solvunud neiu poleks, sest see olukord ise oleks juba niivõrd jabur olnud. Kutsub ja siis ise ei näita nägugi. Naljatilk. Õnneks Rae ikkagi tulemata ei jätnud. "Sellest rääkides," alustas Marie. "Ma veel lähen sellel suvel L.A-sse mingiks ajaks, et oma EP kallal tööd teha ja ma ei välista seda, et ma sügisel ka sinna veel satun," rääkis näitsik. Äkki satuvad nad Raelyniga ka siis veel kokku, kui tüdruk ise ka L.A-s on. Tundub, et ees on üks kõva reisimine, aga selline see tulevase popstaari elu juba on. Tuleb harjuma hakata, mitte vinguda. Hea, et see Shootersisse minek kõne alla tuli. Kindlasti tuleb üks vinge õhtu. "I can totally relate to that song right now," muigas Helena, kui Rae pakkus, mida laulda võiks. "Laulame siis seda," arvas neiu ning ajas end lava äärelt püsti. Siis ronis tüdruk üldse lavale, asetas kitarri rihmapidi üle enda õla ja võttis veepudeligi lähemale. Seejärel lülitas ta mikrofoni sisse ning olles veendunud, et see töötab, vaatas Helena Rae poole. "Valmis?" küsis ta tüdrukult.

"Sa tead, et ma ei tarvita alkoholi. Ega ka mitte mingit muud rämpsu," lausus Rae. "Kui keegi mulle just mingit jama söögi-joogi sisse ei sega, ei tohiks küll selliseid situatsioone ette tulla," lisas ta. Raelyn oli lihtsalt korralikkuse musternäidis. Mõne arust on taolised inimesed igavad, kuid tüdruk on rahul sellega, kes ta on. "Siis võime ehk millalgi seal kokku ka juhtuda, kuigi ma üritan mõnikord ikka Tree Hilli ka sattuda. Ainult et põhirõhk läheb siiski muusikale, kui ma tahan, et minu karjäärist üldse veel kunagi asja saaks." Rae'l läks natuke aega, et kitarr kotist välja võtta, see kaela riputada ning samuti lavale ronida. Teine mikker tuli ka loomulikult üle kontrollida. Kui see tehtud, tšikk noogutas, mis tähendas, et ta oli valmis alustama.

"Kes peaks tahtma sulle midagi söögi sisse segada?" küsis Helena. Võib-olla mõni kade konkurent, kui sedagi. Mis alkoholi puutus, siis ka Helena seda palju ei joonud. Kui, siis natuke ning seegi oli tavaliselt pidudel või sünnipäevadel klaasike šampust või veini. Tegelikult jõi ta harva. "Mina ka lõbu pärast Los Angeleses pole. Ikka muusika," lausus näitsik. Küll neid vaatamisväärsusi ja muid asju saab vabal ajal ka külastada, kui seda vaba aega muidugi tekib. Saanud aru, et Rae on ka valmis alustama, tegi Helena ikkagi otsa lahti. Refrääni ajal tegi neiu ka mõned liigutused juurde ning lasi oma pikkadel tumedatel juustel lehvida. Täitsa lahe oli. "Me võiks päriselt ka mingi show teha," tuli Helenal mõte. "Kui mitte L.A-s, siis siinsamas TRICis kas või."

"Kes teab. Inimesi on ju igasuguseid," muigas Rae. Loomulikult mõtles ta seda naljaga. Rae ei teadnud isiklikult kedagi, kellele ta närvidele võis käia, kuid eks neid kusagil ikka oli. Kõikidele pole võimalik meeldida. "Aga lõbutsema peaks ka, nagu mu õde ikka vahel meelde tuletama kipub," arvas näitsik. Tema ise oli just selline, kes käis väljas minimaalselt, kui asi ei puudutanud tööd. Varsti saigi see laul neil lõpetatud ning võis võtta järgmise. "Miks ka mitte. Aga enne peaks muidugi kõva ettevalmistuse tegema," arvas Rae. Esinemise vastu ei olnud temal küll midagi. Ta oligi ennast juba liiga kaua avalikkuse eest peitnud.

"Ja eriti veel ööklubides, kus sa oma jooki hetkekski üksi ei saa jätta," lisas Helena. Kes peaks tahtma Rae'le halba soovida? Muidugi võis ju neid kadedaid inimesi olla, aga vaevalt kohe asi nii hull oleks... ja haterid - need kirusid niikuinii omaette. "Kuidas tal läheb üldse?" uuris Helena. Tema oli kuulnud, et Jocelyn viibib praegu mingisuguses kinnises asutuses. "Seda muidugi. Meil on vaja veel TRICi omanikuga ka rääkida ja üldse kogu see asi paika panna. Rohkem proove veel eelnevalt teha," nõustus Helena. Niipea seda siis ikkagi teha ei saa, sest Helenal on eksamid tulekul ja üldse on vaja see keskkool kuidagi ära lõpetada. "Aga võtaks siis järgmise laulu?" arvas neidis ja vaatas küsivalt Rae poole. "Kas sa oled varem mashupe teinud?" küsis ta kohe järgmise küsimuse. Praegu tuli Helenal lihtsalt üks hea mashupi idee.

"Mulle ei meeldi eriti ööklubides käia, aga vahel ikka juhtub, et satun sinna. Mitte et ma seal midagi jooma kipuks," sõnas Rae. Ta ei olnud just täiesti karsklane, aga jõi siis, kui oli midagi väga suurt tähistada. Ja sellelgi juhul piirdus ta enamasti klaasi šampuse või veiniga. Kui Helena temalt Jocelyni kohta küsis, üritas Raelyn võimalikult vähe oma murelikkust välja näidata. "Tal läheb juba paremini. Ma loodan, et sügisest on Jocelyn valmis juba kooli tagasi minema," vastas näitsik. Ainult et klassi kordamisest ei õnnestu tal kuidagi pääseda. "Kindlasti. Enne suve lõppu võiks selle ära teha," arvas Rae. Sügisel läheks tal endal väga kiireks. "Aga muidugi. Milline mõte sul on?" uuris näitsik.

"Oli aeg, kui mina ka rohkem klubides käisin, aga ju ma kasvasin suureks, sest enam väga ei tõmba," lausus Helena. "Vahepeal, kui TRICis mõni hea bänd on, saab seda ainult kuulamas käidud." See tuletaski meelde, et ammu pole seal juba mingit head kontserti olnud. Võiks olla, saaks jälle kuulama minna. Samas meeldis Helenale see mõte, mille peale nad Rae'ga just tulnud olid - esineks ise ka. "Küll saab kõik korda," jäi Helena positiivseks. Ta oli samuti arvanud, et võib pärast seda koolis juhtunut psühholoogi vajada, kuid siiani on ta veel suutnud ilma hakkama saada. Need piinavad unenäod olid ka järjest harvemaks jäänud ja see aitas eluga edasi minna. "Juuli keskpaik-august sobiks hästi," arvas Helena. Siis peaks ta Tree Hillis olema, kuigi mingi aeg suvel on ta ka Los Angeleses. Õnneks mitte kauaks. Kui ta läheb kauemaks, siis ilmselt kunagi sügisel. "Mis sa arvad, kui paneks kokku Demi Lovato laulu "Heart Attack" ja Taylor Swifti "I Knew You Were Trouble"?" rääkis Helena oma ideest. Tema arust sobisid need kaks laulu nii hästi kokku ja mashup tuleks väga lahe. Pealegi peaks Rae mõlemat laulu teadma, sest neid lasti ka igalt poolt.

"Mind pole need kunagi tõmmanud ja ilmselt ei hakkagi," arvas Rae. Enamasti lasti seal ju sellist muusikat, mis polnud üldse tema maitse järgi. "VersaEmerge on minu arust päris hea," kommenteeris Rae, kui Helena häid bände mainis. Ega neid sellises väikeses linnas nagu Tree Hill ülearu palju ei olnud. "Ma loodan. Vastasel juhul pean ilmselt oma sügisesed plaanid vähemalt mõneks ajaks edasi lükkama." Raelyn ei tahtnud ringi reisima hakata, kui tema õde samal ajal end hästi ei tunne. Ta ei suudaks niimoodi oma eesmärkidele keskenduda. "Mulle sobib, sest ega mul tänavusel suvel nagunii muid tähtsaid plaane ei ole," sõnas näitsik. Seda ei tea aga keegi, kus ta järgmise aasta suvel samal ajal viibib. Muidugi teadis Rae mõlema laulu sõnu peast ja oskas neid ka mängida. Poleks üldse mingi probleem. "Teeme ära," võttis Raelyn Helena ettepaneku vastu.

"VersaEmerge on päris hea jah," nõustus Helena. "Ja mul on selles bändis isegi tutvusi." Vähemalt ühega bändi liikmetest on neiu kuidagi sõbruneda suutnud ja see tšikk on vinge. Tegelikult oli selle sõpruse algus ka omamoodi huvitav, sest Selenaga kohtus Helena oma eksi kaudu. Siis oli Helena veel Coliniga koos ja ta oli Selena peale alguses armukade, kuid pärast Helena vabandas ja nii see sõprus alguse saigi. "Olgu, aga kes meist siis Demi osaga alustab?" küsis Helena. Parem siis juba ära ka jagada, kuigi Helenal oli üsna ükskõik sellest, kas ta laulab ise "Heart Attacki" sõnu ja siis liitub temaga Rae või vastupidi.