Let's Say It's A Date

Pärast seda õhtut, kui Connor Raelyni Westside'il pätikamba käest päästnud oli, ei jäänudki noored teineteisele võõraks ning Connor helistas Raelynile juba järgmisel päeval. Nad jäidki üsna tihedalt suhtlema ning lühikese ajaga said nad headeks sõpradeks. Täna oli Connoril üle pika aja vaba päev ja kuna tal ei tulnud midagi targemat mõttesse, otsustas mees jällegi Raelyniga ühendust võtta, kuni tal tuli idee tüdruk välja kutsuda. Esialgu oli mehel plaan Rae kodu juurest peale korjata, aga kuna neiul tuli midagi ette, siis leppisid nad lihtsalt kokku, et kohtuvad lõbustuspargis vaateratta juures. Umbes poole kolme paiku viskaski Connor jaki selga ja võttis kõigepealt suuna siiski lillepoele, kust ta ühe punase roosi ostis. Seejärel hakkas mees lõbustuspargi poole sõitma. Kohale jõudes jättis ta auto mõnesaja meetri kaugusel olevasse parklasse ning seadis sammud siis lõbustuspargi poole. Kuna ilm oli ilus ja päikesepaisteline, oli rahvast palju, ent see ei takistanud Connorit vaateratast leidmast, mille lähedal mees lõpuks seisma jäi. Hetkeks heitis Connor veel pilgu käekellale ning jäi Raelyni ootama.

OT: @rae

Raelyn oli muidugi Connorile pärast Westside'il juhtunut ääretult tänulik. Mine tea, mis võinuks saada, kui mees poleks otsustanud õigel ajal sekkuda. Jutt oli neil kohe esimesel päeval klappima hakanud ning sellest sai alguse tutvus, mida Rae poleks veel mõnda aega tagasi üldse oodanudki. Üldiselt ei leidnud ta meestega eriti häid jututeemasid ja sinna see asi tavaliselt jäigi, kuid Connoriga paistis olevat teistmoodi. Vähemalt sõbratasandil said nad nüüdseks omavahel vägagi kenasti läbi. Hommiku- ja lõunapooliku veetis Raelyn täna stuudios, salvestades uut materjali. Ta võis ju ametlikult oma tegevuses 'pausil' olla, aga see ei tähendanud, et ta oleks muusika unarusse jätnud. Pärast suve on plaanis teha suurem comeback. Kolme ajaks oli tüdruk aga stuudiost tagasi, riided vahetanud ning sättis end lõbustuspargi poole teele. Näitsik kandis seljas musta suvist kleiti, mis oli kaunistatud erinevat värvi lillekestega, jalas olid tal musta värvi baleriinad ning juuksed langesid vabalt õlgadele.Vaateratta juurde jõudis näitsik mõned minutid pärast Connorit. Mehe tundis ta juba kaugelt ära. "Hei, siin sa oledki," tervitas ta meest, kui tolle kõrval seisma jäi.

Kes iganes tol õhtul selle pätikamba käes oleks olnud, poleks Connor teda mitte mingil juhul hätta jätnud. Mees oli õnnelik, et niimoodi Rae'ga kohtus ja sai võimaluse tüdrukut tundma õppida. Neist said küll kiiresti sõbrad, kuid viimasel ajal oli Connor Rae tihti oma mõtetest leidnud ning imestas, miks see nii on. Mitte, et see meest kuidagi häirinud oleks. Õnneks ei pidanud Connor Rae'd kaua ootama, sest varsti märkas ta juba eemalt mustas lillelises kleidis tütarlast. "Hei," sõnas mees naeratades, kui tüdruk tema juurde jõudis. Hetkeks jäi Connor Rae'd isegi vaatama ja ta pidi tunnistama, et neiu näeb tõesti ilus välja. "Sa näed väga ilus välja," ei olnud Connor komplimentidega kitsi ning ulatas Rae'le punase roosi. "Tahad kohe sellele vaaterattale minna või eelistad mõnda teist atraktsiooni?" uuris mees.

Rae unustas end mõneks ajaks Connorile lihtsalt otsa vahtima, oskamata midagi mõistlikku kuuldavale tuua. Tõde oli see, et tüüp nägi hea välja ning oli ka iseloomult justkui ideaalne mees, kellele paljud naised tormi jookseksid. Vähemalt praegu ei arvanud Rae, et tal võiks selle tüübiga kunagi mingit võimalust olla, kuid isegi sõprus oli igal juhul üle näitsiku ootuste. Ei olnud nagu mingit põhjust vingumiseks. Kuulnud mehe komplimenti, ilmus näitsiku huultele kerge naeratus. Alati oli meeldiv vastassoolt komplimente saada. "Aitäh. Ega sina ka mulle millegagi alla ei jää," sõnas Raelyn, võttes mehelt roosi vastu. Veel üks asi, mida ta polnud oodanud, kuid tuju tegi heaks küll. "Kui me siin juba oleme, võiks ju minna," kõlas näitsiku vastus. Saabki kohe esimese asjana tervele linnale pilgu peale heita. Rae polnudki varem veel Tree Hilli lõbustusparki sattunud.

Kui Rae Connorile otsa jäi vaatama, oli ka mehe pilk justkui neiu pruunidele silmadele naelutatud. Mees polnud varem märganudki, kui sügavad need olla võivad, ja see tundus hetkel niivõrd lummav. Imeline. Muidugi oli mehel naisi jalaga segada, kuid tema ise polnud suurem asi naistemees. Tegelikult tal nendega eriti ei vedanudki, sest kõik eelnevad suhted on nässu läinud. Vaadanud tükk aega Rae'le otsa, turtsatas Connor lõpuks naerma. "Vabandust," sõnas mees kerge muige saatel. "Seda on hea kuulda," lausus Connor Rae vastust kuuldes. Nii et kõigepealt siis vaateratas. Okei. "Aga lähme ostame siis piletid," lisas mees ning hakkas kassa juurde minema, viibates ka Raelynile, et too temaga tuleks. "Nii et kõrgust sa ei karda?" küsis mees lõbusa muigega ning viis oma silmad uuesti Rae'le.

Rae ei osanud enam midagi öelda, kui nägi, et ka Connor oli teda vahtima jäänud. Eks kohmetus tegi neidisega oma töö. Pealegi polnud ta enam ammu sarnases olukorras viibinud, sest kohe pärast muusika tulekut kaotas kõik muu pikaks ajaks tähtsuse, kui perekond välja arvata. Rae ei käinud enam kohtingutel ega tundnud ka nende järele erilist igatsust. Tänast päeva ei võtnud tüdruk kohtinguna, sest nad Connoriga olid lihtsalt sõbrad. Vist. "Ma usun, et vabandus on siin küll üleliigne," hakkas Rae korraks naerma, kuid muutus peagi taas tõsisemaks. Kui mees tegi ettepaneku piletid ära osta, jalutatigi koos kassa juurde, mis oli neile üsna lähedal. "Kuni ma kuskilt alla kukkunud veel pole, siis ilmselt mitte," lausus näitsik vastuseks. Ühe suurema esinemise ajal lennutati tüdruk trosside küljes rippudes lavale, mis oli Rae arvates võimas. Hirm oli küll viimane, mida ta tol hetkel tundis. Ja kõikvõimalikke õhulende on ta ennegi piisavalt palju teinud.

See väike kohmetushetk tegi Connorile pigem nalja ning mees ei teadnudki, miks ta vabandas. Tavaliselt ta niimoodi ikka ei kohmetu, kui mõne tüdrukuga väljas on. Igatahes ei kahetsenud mees seda, et ta Rae endaga välja oli kutsunud. "Ma ei teagi, miks ma vabandasin, aga...ah, unusta ära," sõnas mees naerdes ning ostis piletid. "Kuidas suhkruvatiga oleks?" esitas ta Rae'le küsimuse, kui nägi, et eemal müüakse suhkruvatti. Kui tüdruk praegu ei taha, võib ju hiljem veel tagasi minna. Peaasi, et Rae'l tore oleks. "Vägev. Sa oled esimene tüdruk minu tutvusringkonnast, kes ei karda kõrgust," oli Connor kergelt üllatunud, kuid samas ka vaimustatud. Nii et selle neiuga siin võib hiljem veel benji hüppeidki teha.

Rae arvates oli see pisike kohmetus isegi päris armas, kuigi ta ei hakanud seda hetkel mainima. "Juba unustatud," lausus näitsik muige saatel. Okei, tegelikult ta seda vist niipea veel ära ei unusta. "Võiks ju võtta. Praeguse sõidu lõpuni peaks veel piisavalt palju aega olema," vastas Rae, kui oli korraks pilgu vaaterattale heitnud, mis alles mõni hetk tagasi liikuma hakkas. Kuulnud, mida Connor kõrgusekartuse kohta rääkis, turtsatas Raelyn naerma. "Mina tean küll rohkem selliseid, aga kui sa seda väidad, tuleb mul sind ilmselt uskuda," kommenteeris näitsik.

Rae sõnade peale hakkas Connor naerma. Muidugi ütles näitsik seda liialdusega...täpselt nagu Connor ise. Hetkeks vaatas mees ka ise vaateratta poole ning turtsatas. "Tundub, et meil on aega veel maa ja ilm," kommenteeris mees ning võttis Rae käe enda pihku. Loodame, et näitsikul midagi selle vastu ei ole. "Ja mis sa teed? Turnid ise ka esinemiste ajal trosside otsas?" küsis Connor lõbusa muige saatel. Mine neid lauljaid tea. Noored jalutasid edasi, kuni jõutigi suhkruvatileti juurde. "Noh, vali millist värvi tahad," sõnas mees. Ise tahtis ta ilmelt valget suhkruvatti, kuigi saada oli veel roosasid, rohelisi ja sinist.

"Loomulikult. Mul ei ole täna õnneks enam kuskile kiiret ka," lausus Rae. Pärast lõbustusparki läheb ta ilmselt koju ja viskab pikali. Selle vastu polnud Rae'il midagi, et Connor tema käe pihku võttis, kuigi kõik see tuli natuke liiga ruttu. Ta polnud ikka veel päris kindel, kas tahaks Connoriga olla lihtsalt sõber või midagi rohkemat. "Mõned korrad on sedagi ette tulnud. Alguses tundus pisut hirmutav, kuid harjus ära. Mulle meeldiks, kui sina ka kunagi seda näeksid," sõnas näitsik. Muidugi sai enne suurele lavale minekut palju proove tehtud, et kõik esinemise ajal ideaalselt välja kukuks. "Mina võtaks rohelise," arvas Rae.

"Aga sa ei tahaks veel pärast kuskile sööma minna või midagi?" tuli Connorile mõte, kui kuulis, et Rae'l pole täna enam kuskile kiiret. Mees eeldas, et siis on neiul õhtu ka vaba ning seega ei peagi vaid selle lõbustuspargiga piirduma. "Tõesti?" küsis Connor naeratades, kui Rae teatas, et tahab meest enda esinemist vaatamas näha. "Eks sa hangi mulle tasuta pilet," lisas tüüp muiates. Mitte, et tal endal poleks raha piletite jaoks. Milleks kulutada, kui saab tutvustega? Muidugi talle meeldiks tüdrukut esinemas näha. Lõpuks lasi Connor Rae käest lahti ja ostis suhkruvatid ära. Rae'le ulatas mees rohelise, nagu neiu soovis, ja võttis ise valge.

"Sööma võiks muidugi minna," vastas Rae. Praegusel hetkel ei saanud öelda, et tema kõht oleks tühi, kuid hiljem võib juhtuda küll. Tema poleks ka siis hädaldama hakanud, kui nad täna ainult lõbustuspargiga piirduksid, kuid pärast kuskile edasi minna tundus palju parem mõte. "Jah, miks ka mitte. Mingit lavanärvi pole mul enam ammu," tunnistas Rae. Alguses oli publiku ees esinemine tundunud hirmutav, kuid sellega harjus üllatavalt kiiresti. "Pole probleemi," sõnas Rae naeratades. Ta võiks mehele eluaegse tasuta pileti ka organiseerida, kui vaja. Saanud oma suhkruvati kätte, hakkas näitsik seda sööma.

"Siis valid sina pärast koha," lausus Connor. Kuna Rae mainis, et ta on juba mõnda aega Tree Hillis elanud, ei tohiks söögikoha valimine talle erilisi raskusi valmistada. Võib-olla ta teabki mõnda kohta, kus Connor veel käinud ei ole? "Nii et sa tunned end laval kui kala vees?" küsis mees. Rae tundus muidu küll selline tagasihoidlik neiu, aga võib-olla ongi ta laval teistsugune. Nüüd jääb Connor igatahes piletit ootama, kuigi ei teagi, kas selline asi nagu eluaegne tasuta pilet üldse eksisteerib.

"Küll ma midagi välja mõtlen," oli Rae kindel. Mõned Eastside'il asuvad söögikohad olid talle vägagi meeldima hakanud ja seal võiks õhtustadaküll. "Jah, mulle meeldib laval olla," vastas Rae mehe küsimusele. Kui ta seda kardaks, läheks küll elu väga raskeks. Rae'ile aga meeldis see tunne, et see suur rahvahulk, kes tema kontserdil käis, tuli just teda kuulama. Artisti jaoks on see ju kompliment - tema muusika pakub inimestele huvi. Ja mis eluaegsesse piletisse puutub, siis sõna otseses mõttes sellist asja polegi, kuid Raelyn võib iga kell nimetada mõne inimese, kes lihtsalt ilma mingi rahata kontserdile pääseb.

"Eks ma jään ootama," sõnas Connor ning pilgutas Raele silma. Eastside'il oli tõesti palju mõnusaid söögikohti, aga Connorile meeldisid mõned kohad ka Westside'il. Sinna jäid pigem väiksemad ja hubasemad kohad, kuid toit oli hea. "Kusjuures ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas saavad lauljad ja näitlejad ja kõiksugused erinevad artistid end laval nii paljude inimeste ees hästi tunda. Miks sulle see meeldib?" tundis mees huvi. Eks publiku hulgas meeldis tallegi olla, aga nii palju oli neid inimesi, kes ei taha suurele rahvahulgale esineda. Tundub, et artistides oli lihtsalt nii palju edevust, et nad suudaksid end laval hästi tunda.