Lõpp on lähedal

Keaton teadis, et pärast seda, mis ta Kennedyle tegi, ei saanud ta enam kauaks Tree Hilli jääda. Lihtsalt ettevaatuse mõttes oli vaja edasi liikuda, kuna järjekordne kokkupuude politseiga oli viimane, mida mees tahtis. Tree Hill oli mõnda aega olnud suurepärane koht enda varjamiseks, mistõttu oli mehel isegi pisut kahju siit lahkuda. Peale selle leidus nii väikese linnakese kohta siin liigagi palju ilusaid naisi... Mõned päevad enne planeeritud lahkumist sattus Keaton juhuslikult oma vana tuttava ja kunagise äripartneri Brandoniga kokku, mis andis mehele suurepärase mõtte ennast Skorpionide punti sokutada ja sellest suurt isiklikku kasu lõigata. Brandonile ta loomulikult midagi enda lahkumisplaanist ei rääkinud. Kuna nad on ennegi koostööd teinud, õnnestus Keatonil usutavaks jääda ja näiliselt gängi sulanduda. Tema meelest ei osanud Brandon ega tema sabarakud kahtlustadagi, et mehel oli kavas neid ninapidi vedada ja kogu laadungiga kaduda. Selle teeks ta hiljem koos mõne abilisega rahaks ning saaks pikka aega muretut elu nautida.

Ühel juunikuisel ööl oli mees Tree Hillist koos Skorpionidele kuuluva kraamiga lahkumas, kaasas mitu erinevat relva ja veel mõned varastatud asjad, mida tal hiljem vaja minna võib. Probleemideta õnnestus mehel lõpuks Coloradosse välja jõuda, kuigi sõit ei kuulunud just lühikeste hulka. Seal sättis Keaton end ühe ammuse tuttava juures sisse ning tundis end mõnda aega isegi turvaliselt, olles äärmiselt uhke selle vinge käki üle, mis ta Brandonile keeras. Keatoni rõõm ei kestnud mehe kahjuks kuigi kaua, sest vaid mõned tunnid pärast Coloradosse saabumist ilmus kummide vilinal kohale maastur Skorpionide meestega. Tüübid piirasid väikese hurtsiku, kus Keaton end koos kaasosalisega varjas, ümber. Sellele järgnes ka tulevahetus, mille käigus Keatoni semu oma elust ilma jäi. Keaton ise sai haavata ning oli sunnitud laskma tüüpidel end kinni võtta. Siiski lootis ta, et Brandoniga on võimalik kuidagi läbi rääkida. Kui ta isiklikult kohale jõuab.

OT: @yolo

Kui Keaton Tree Hilli ilmus, ei teinud Brandon sellest esiti suurt numbrit. Alustuseks kulus tal natuke aega, et viia kokku nimi ja nägu, ning kui see osa oli korras, ütles ta lihtsalt "okei" ning tegeles oma igapäevatoimetustega edasi. Dempsey ei käinud ju ometi mööda linna laiamas või Skorpionide tegevust segamas, et ta peaks sekkuma. Kui Dempsey oma väikese käkiga hakkama sai, ei pruukinud see politseini jõuda, küll aga jõudis see Brandonini, kes enam pead ei noogutanud - ta võis ju külma kõhuga tapja olla, kui olukord seda nõudis, aga ei vaadanud hästi faktile, et üks mees ei suuda naist saada muul moel kui jõudu tarvitades. See, mis selle konkreetse mehe peas toimub, teda ei huvitanud - ta ise ei läinud kunagi kergema vastupanu teed, vaid rääkis naisi endaga voodisse ja kui need ei tahtnud, jättis järele. Olgu, see selleks. Ja siis juhtus ta Keatoniga kokku. Väga armas, mees tahtis taas koostööd teha. Eelmine kord oli tema jaoks kasudega lõppenud, nii et tal polnud põhjust ära öelda, kuigi tema suhtumine Dempseysse polnud enam nii roosiline kui enne.

Teade sellest, et nende kraam on kadunud, jõudis Brandonini üsna kiirelt. Väga ebasobival ajal - ta oli trehvanud ühe oma kunagise tuttava baaridaamiga, kellega ka teema oli olnud, ning ta oli naisel just rinnahoidja seljast saanud, kui helises telefon, teisel pool toru üks Skorpionidest, kes teatas talle ärakaranust. Kas siin enam mingit rahu ei saanud? Vabandus, suudlus, särk selga, püstol vööle, pintsak peale, kammiga juustest läbi ja teele, teele, kurekesed. Korraldused olid selged - Dempsey kinni võtta, aga ellu jätta, sest ta tahtis tüübiga ise arved klaarida. Ärgu see lilleke arvaku, et ta pead patsutab ja "pole midagi" ütleb - tõmbad alt, kannata tagajärgi. Siiani oli see põhimõte Skorpionide puhul edukalt töötanud. Auto ootas maja ees, kui ta pintsakuhõlmu kohendades kõrvalistmele istus, ning nad võtsid kohalt. Jälituskonvoi oli juba teel ja raporteeris kohe, kui kohale jõudis. Sellest, et Dempsey bestikas maha lasti, oli Tuckeril täiesti suva, peaasi et Dempsey ise ühes tükis on.

Auto peatus ühe hurtsiku juures tuttava välimusega maasturi kõrval ning Brandon ronis autost välja. "Kus Dempsey on?" küsis mees kohe, kui üks väljas passinud Skorpion tema juurde astus. Saanud vastuseks, et sees, astus Tucker majja. Oli ikka kuradi peldik see koht küll, möönis ta mõttes, kui pilgul mööda tuba liikuda lasi, kinnitades selle siis Dempseyle. This one here is definitely not a happy camper. Dempsey oli ruumis oleva laua taha istuma pandud ja püstolitoru vastu tema kukalt surutud. Kui armas. Täitsa tema stsenaarium. "Sinu pärast peab üks kaunis naine nüüd minu järel ootama, kas tead," mainis Brandon väga familiaarse häälega, näol tema tavapärane pisut irvitav ilme. See siin ei ole ju üldse mingi surmahõnguline olukord - tegelikult tulid nad siia semudena lihtsalt juttu ajama.

SPOILER: Click to show

Pärast seda, kui tema kaasosaline maha lasti, hakkas kõik Keatoni jaoks alla käima, kuna stsenaarium ei kulgenud enam mehe tahtmise järgi. Ta polnud sellega arvestanud, et Skorpionid tema asukoha nii ruttu välja nuhivad. Mehele jäi üldse selgusetuks, kes ta lõpuks reetnud oli. Arvatavasti määrati mingi tüüp tema tegemisi kontrollima, kuid Keatonil jäi see tähelepanuta. Taolisi eksimusi poleks ta tohtinud endale lubada, kuid kahetsemiseks oli juba lootustult hilja, kuna mehe elu sõltus praegu ainult Brandonist. Tasub mehel vaid oma väikest sõrme liigutada ja lõpp Keatoni nutusel elul ongi, sest kõik need irvitavate nägudega tõprad siin ihusid tema peale hammast. Võib-olla lootsid need mehed endamisi, et Brandon osutab neile oma näpuga, millele järgneb au Paul siit ilmast igaveseks kõrvaldada. Aga tema ei tahtnud surra - kohe üldse mitte ei tahtnud.

Istudes niisuguses abitus olekus laua taga, püssitoru kuklasse hingamas, ei julgenud Keaton piuksugi teha - junn oli ikka täiesti jahe. Endamisi kirus ta ennast loomulikult, et oli nii loll olnud ja Brandoni asemel hoopis iseendale keeranud, kuid sellest ei olnud mingit abi loota. Päästa sai teda ainult lubadus Brandonile eluaegseks orjaks hakata või midagi muud sarnast. Kui sedagi... Mees oli sunnitud iseendale tunnistama, et sellest pasast oli välja ujuda väga keeruline. Võib-olla isegi täiesti võimatu. Paul ei liigutanud ennast ka siis, kui Brandon viimaks isiklikult kohale jõudis - mehe häält oli võimatu mitte ära tunda. Küll aga ei kavatsenud ta ise mingit tumma mängida, sest rääkimine oli ainus, mis Dempseyle veel jäänud. "Sorry, mees, keerasin jama kokku. Ma olen valmis tegema ükskõik mida, et oma tegu sulle heastada," pakkus ta üsnagi lootusrikkalt, kuigi hääles kõlas küll pigem matusele omane meeleolu.

Sorry, mees? Brandon võttis ühe tooli, mis justkui teda oodanud oleks, pööras selle seljatoe Keatoni poole ja istus nii, toetades enda käsivarred tooli seljatoele. Where's your tough shit act now? Oled kõva mees, vägistad ja keerad sitta, aga kui on aeg seina ääres seista ja oma tegusid tunnistada, siis on pilk maas ja hääl hädine. "Ma loodan, et sinu motiiv oli saadud raha UNICEFile annetada," sõnas mees kerge muige saatel. Keeras jama kokku? Oi, kui see jama oleks edukalt läbi viidud... Sest otse loomulikult oli Keatoni eesmärgiks klaperjaht mööda Ameerikat, tema pea eest väljas suured summad, au ja hiilgus. "Sest kui see oli midagi muud, siis valisid sa küll vale kassi, kelle liivakasti pissida." Mehe hääl oli sõbralik, kuid tema rabavad sinised silmad väljendasid küll kõike muud peale sõbralikkuse - külmust, viha, isegi verejanu. Kindlam oli keerulises olukorras tola mängida, sest see jättis temast tavaliselt rahuliku ja enesekindla mulje - isegi kui olukord jäi ridade vahele "sul on relv, mul ei ole". "Ja mis sul mulle pakkuda on?" küsis Tucker.

Loogiline ju, et Keaton kõlas hädiselt, kuna see siin polnud koht, kus ta saaks iseloomu näidata. Oli ta ju siiski ümber piiratud relvastatud tüüpide poolt ning iga vähegi vale sõna või liigutus saadaks mehe ilma pikema naljata teise ilma. Brandoni hääles kõlav ülbus polnud Keatonile kaugeltki mitte meelepärane, kuid praegu tuli tal see ära kannatada. Kuna ta teadis, et eitamine teeks asja veel hullemaks, ei hakanud mees rohkem valesid välja mõtlema, vaid otsustas kõik üles tunnistada. "Ei, see raha polnud mõeldud UNICEFile ega millelegi muule taolisele, vaid minu enda isikliku heaolu tarbeks. Ma tunnistan, et oleksin kogu täiega kadunud, kui su mehed poleks mind kätte saanud, aga kuna nad seda tegid, tuleb mul oma tegu kahetseda," teatas Paul, pilk suunatud sel korral Brandonile, et mitte liiga tossike välja paista. "Musta tööd teha, äripartnereid hankida, sinu seljatagust valvata - kõike," tõi mees kuuldavale vastuse, mis tema enda jaoks kõlas küll totralt, kuid mingi väike lootus siiski jäi, et Brandon jätab ta ellu, kui Keaton ennast niimoodi alandab ja end tema teenistusse pakub. Suurem osa temast siiski arvas, et ka sellest jääks väheks. Kõike seda, mida Keaton "pakkus", saavad Skorpionide pealikule võimaldada teisedki tüübid, kes täna bossiga koos siin passivad. Ja kindlasti oli neid mujal veelgi.

Ja selles osas oli Brandonil jumala õigus - tal oli küllalt inimesi, kes tema ümber lipitseksid. Veel ühte moosinägu ta küll ei vajanud. Kui Keaton oma ausa ülestunnistusega alustas, nõjatus Brandon ettepoole, näol ilme, mis väitis, et teda päriselt ka huvitab, mis mehel enda kaitseks öelda on, ja ta on valmis oma otsuse, mis teel siia tehtud sai, ümber mõtlema. "Ja siis sa mõtlesid, et põgened Mehhikosse või Euroopasse?" pakkus mees abivalmilt. Kõige kindlam on sellises olukorras põgeneda mõne muu rühmituse mõjualasse, sest igaüks kaitses oma territooriumi kiivalt ja sissetungijaid rivaalrühmituste näol ei sallitud. Samas jäi õhku küsimus, miks Keaton kohe üle piiri ei kihutanud, vaid Kesk-Ameerikasse läks, mängides käest oma ainsa trumbi, ajalise edumaa. Kuulnud, mida Dempsey välja pakkus, hakkas Brandon naerma. "Minu seljatagust valvata?" kordas ta, kui oli end pisut kogunud. "Pärast seda oleksid sa madalam kui muru. Ära mind nüüd nii lolliks ka pea." Oleks. Tal olid olemas lakeid, kes "tema seljatagust valvasid", kuigi ta sai sellega üldjuhul ka ise suurepäraselt hakkama - tähelepanu vähene äratamine ja oskus end kaitsta ajasid asja enamasti ära. "Ütle mulle - kas ma näen prügivedaja moodi välja?" küsis Tucker Dempseyt silmitsedes.

Kui ta juba rääkima hakkas, siis mis nüüd ikka muud üle jäi, kuid kõiki oma endisi plaane Keaton siiski avalikuks teha ei kavatsenud. Ta valmistaks sellega iseendale meelehärmi, kui mõtleks, mis kõik võinuks teda ees oodata, aga millest ühe väikese valearvestuse tõttu igaveseks ilma jäi. "Mis vahet sellel enam on, kuhu ma oleksin läinud? Ma olen nüüd siin ega saa enam kuskile joosta," puikles mees vastamisest kõrvale. Esialgne plaan oli küll Euroopasse kaduda, kuid ta ei osanud oodata, et Skorpionide omad nii kiiresti jaole saavad. Natuke rohkem läbimõtlemist oleks kasuks tulnud. "Liitlasi pole kunagi liiga palju," seletas Keaton, jätkates üritust Brandonile ikkagi auk pähe rääkida ja enda nahk päästa. Ta tundis Brandonit piisavalt hästi, et aru saada, millal omab tüüp kindlalt plaani tappa ja millal on lootusi läbirääkimisteks. Mehe viimane küsimus kõlas jällegi mõnitavalt, aga Keatonil ei olnud mingit võimalust plõksima hakata. "Sellele puudub ühene vastus. Mis ühe jaoks prügi, võib kellelegi teisele hoopis kuld olla," vastas Paul.

Selles oli Dempseyl õigus - ta ei saanud enam kuhugi joosta ja ei jookse ka. Veel vähem hakkab mees tema ülesandeid täites jooksma. Ta ei usaldanud Dempseyt enam - kui enne usaldas natukegi, siis nüüd oli tüüp suutnud mulli lõhkuda. "Kõigepealt keerad sa mulle sitta ja siis loodad, et ma sind veel usaldan? Arvad, et "ups, ma enam ei tee" on piisav?" küsis Brandon uskumatul häälel. Miks ta üldse siin veel õhku raiskas? Muidugi, sest ta mängib oma saagiga, enne kui sellel selgroo murrab... või hetkeolukorras aju purustab. Või vaatab tegelikult, midagi piinarikast oleks parem, kiire minek oleks sellele idioodile liialt vastutulek. "Ja kumb sina oled, prügi või kuld?" jätkas Brandon oma mõistukõnet. Ta täiesti ootas, millal Keaton libastub ja talle põhjuse annab enda haledale elule joone alla tõmmata.

See oleks ilmselt ka kõige suuremale lollpeale selge, et Brandon ei saa Keatonit enam endisel viisil usaldada, sest korra ta juba tõmbas mehe usaldusele kriipsu peale. Aga ta on ju ometi väärt teist võimalust? "Mida muud ma öelda saaksingi? Küll sa aja jooksul näeksid, et mul on tõsi taga. Saad ju isegi aru, missuguses supis ma olen. Mul ei ole mingit muud valikut peale selle, et sinu ustavaks teenriks hakata," rääkis Dempsey, varjates hoolega vastumeelsust, mida see mõte temas esile kutsus. Mees ei kavatsenud ikka veel lõpetada ning leppida teadmisega, et suure tõenäosusega Brandon teda ellu ei jätta. Kuni ta veel hingas, pidi lõpuni viimasest lootusest kramplikult kinni hoidma. "Midagi vahepealset," arvas Keaton. Kuld oleks Brandoni silmis kindlasti sulaselge liialdus, kuid päris prügiks ka ennast nimetada ei taha.

Brandon sai väga hästi aru, millises supis Keaton on - ta ise oli selle supi serveerimise juures kaasa rääkinud. Keatoni sõnade peale lubas mees endale kerge naeruturtsatuse. "Ma ei tea, mis illusioon sulle minust jäänud on," lausus ta, kerge naeratus endiselt näol, "aga mina ei ole üks nendest põhikooliõpetajatest, kelle usalduse petmisel seda sammhaaval taastada saab. Sa teadsid, millega riskid. See ei ole lapsepõlv, see on džungel." Tugevam jääb ellu ja libastujad süüakse ära. Rääkides püüdis Tucker otsustada, mida Keatoniga ette võtta, sest viise, kuidas kellegi elu väga valulikult lõpetada, oli päris mitu. Kohe eriti on Dempsey sellise lõpu ära teeninud, sest paistab ikka olevat arvamusel, et ta on mingi lollpea, kes päriselt ka hoolimata kõigest, mis on olnud, laseb mingil ärakaranud lurjusel uuesti kohta soojendama hakata, uskudes sinisilmselt, et Dempsey enam kunagi oma äsjast tegu ei korda. Ha. Kui ta kõigile pättidele teise võimaluse annaks, vedeleks ta juba ammu kuskil rentslis, silmad tühjad.

Mida rohkem ta rääkis, seda hullemaks läks. Kui varasemalt oli Keaton arvamusel, et ta suudab ehk veel midagigi päästa, siis iga Brandoni järgnev lause muutis tema puhalt pääsemist ebatõenäolisemaks. Numbrid nähtamatul skaalal tiksusid järjest kiiremini nullile lähemale. "No hästi. Kui sa ei usu mind, siis ära usu," otsustas Dempsey selle koha peal alla anda, kuigi teadis, et seegi mingit leebumist kaasa ei too. "Aga mida sa siis minuga nüüd peale hakkad? Tapad ära?" tõi Keaton kuuldavale uue küsimuse, mis tema peas juba tükk aega oli keerelnud. Oma surmast rääkimine ei tulnud küll kergelt, aga ta lihtsalt pidi teadma, mis Brandonil plaanis on. Kui too muidugi vastama soostub. "Võta teatavaks see, et minust on elusana rohkem kasu kui surnuna," jätkas ta. "Mitte et sa üksi oleksid selle jaoks piisavalt mees, et mind kõrvaldada. Ilma oma kõrilõikajate kambata oled sama kasutu nagu relv ilma kuulideta." Dempsey ei teadnud praegu ise ka, kust ta selle julguse võttis, et midagi niisugust öelda.

That's right, Dorothy. Kuigi Dempsey võis end ju prügi ja kulla vahepealseks pidada, nägi Brandon temas ainult prügi, mis tuleb ära koristada. Eks ta siis on selle hetke prügivedaja. Järgmine kord ta selliste pasapeetritega pikemat dialoogi maha pidama ei hakka. Tema järel oodatakse ikkagi. Aga Dempseyl oli veel üht-teist öelda. Jaa-jaah, seda juttu kuuleb ta ülepäeva. Ja see polnud veel kõik. Ah et ta üksi pole selleks piisavalt mees? Sinised silmad Keatonile kinnitatud, tõmbas Brandon oma püstoli välja ja vedas kelgu tagasi, et püstolitoru seejärel Keatonile suunata. "Ups," ütles ta, enne kui päästikule vajutas. Ruumis kõlas lask ning hetkeks jõudis Brandon näha, kuidas Dempsey koljusse puuriv kuul mehe otsaette punase augu tegi, enne kui tüübi pea lauale vajus. Ajanud end toolilt püsti, lükkas Tucker selle jalaga ümber ning heitis pilgu Keatoni surnukehale, mille pea alt verd lauale voolas. "Dead men tell no tales," mainis ta eikellelegi, enne kui relva taas vöö vahele pani. "Koristage see ära," andis mees laibale viibates käsu ning kõndis majast välja, et autosse istuda. Nende kraam oli juba leitud ja kindlates kätes. Prügi on välja viidud, nüüd on aega kauni naisega hullata. Nothing like sex after a murder.

OT: lõpp