Hiline pärastlõuna kohviku terrassil

"Kõigest kaks ja pool aastat või noh sinna kanti umbes," kehitas Anna õlgu. Chadi on ta selle ajaga kõige paremini tundma õppinud, aga nii mõndagi on ta selgeks saanud ka teiste kohta, eriti mis puudutab Matti ja Milenat. Nooremate Sommersitega ei ole tüdruk nii palju suhelnud. Siin kohal oli Danielal pisikene eelis.
"Ning ma natukene pelgan seda aega, sest ühe titaga ma saaksin hakkama, aga kui neid peaks tulema rohkem, siis ... ma pean sulle juba praegu au andma ... Matt võib vahel juba ise paras laps olla ning peagi tuleb teil ju veel lisa ... kuupäev on muidu juba teada?" tundis näitsik huvi. Juhul kui Daniela jaoks on üheks lapseks Matt, siis Anna kõige vanem ja suurem tita on Chad. Aga loodame, et paar aastat abielu kasvatab ta kiirelt suureks.

"Noh, igatahes pikem aeg, kui mina Sommerseid tundnud olen," lausus Daniela muiates ning võttis laualt lusika, et enda tellitud suppi maitsta. Ei saa ju lasta sellel ometi ära jahtuda. Mmm... tellimusega oli täitsa hästi läinud. "Ma arvan, et Mattist tuleb väga hea isa. Sa oleksid pidanud tema nägu nägema, kui arst kinnitas, et ma rase olen. See ei lähe mul vist kunagi meelest ära," sõnas Dani, kadudes hetkeks mälestustesse. Jätame muidugi mainitama selle osa, et tüdruk ise oli täiesti endast väljas ja arvamusel, et tema elu on küll väga sassi jooksnud. "Ma kardan kõige rohkem seda, kui Matt uuesti näitlema hakkab ja ma üksinda hakkama pean saama. Ta on praegu niigi kõvasti enda tööd vähemaks tõmmanud, aga ta ei saa seda lõpuni teha," tunnistas tüdruk, mida ta kõige enam seoses lapsega pelgab. "Noh, kui ta otsustab õigel ajal tulla, siis peaks novembrikuu teise nädala lõpus tulema," avaldas Dani selle kuupäeva, mida ta korraga ootab ja ka kardab.

"See võib tunduda küll väga pika ajana, aga see ei tähenda, et nad väiksem küsimärk oleksid minu jaoks. Vahel lausa tundub, et mida kauem ma neid aastates tean, sest vähem ma reaalselt tean nende endi kohta," vangutas Anna kergel muigel pead. Loodetavasti Daniela sai ikka aru, mida näitsik mõtles, sest tüdruku enda arvates tema seletus eriti hea polnud. Igastahes paremini ja selgemini oleks seda mõtet saanud küll lahti seletada. "Ta tundub juba selline väga kaitsev isa," noogutas Veronica õrnalt. Ilmselt tuleb ka Chadist hea isa, kunagi kauges tulevikus.
"Aga sa pole siiski üksi. Sul olen näiteks mina, Matti vanemad, kaksikud, Hunter, pisikene Rosie ning mingil määral ka Chad. Sa oled siiski nüüd osakene perekonnast ning Sommersid kipuvad vägagi kokku hoidma," sõnas Anna õrnal naeratusel, püüdes tüdrukut julgustada. "Eks ma püüan siis sel ajal ikka linnas olla ning vajadusel sul kätt hoidma tulla, sest mehed kipuvad sellist asja nähes ära minestama," turtsatas Ronnie endamisi. Loodame, et Matt on tugevama närvikavaga.

"Ma arvan, et ma sain aru, mida sa öelda tahtsid," muigas Daniela, hakates kergelt naerma, sest tüdruku seletus oli tõesti natuke segane, aga siiski sai ta aru, mida Anna öelda tahtis. Seda võib ilmselt kirjeldada ka õppimisega, sest mida rohkem sa õpid, seda rohkem saad sa aru, et on veel nii palju asju, millest sa ei tea midagi. "Ma arvan, et sellel pisikesel ongi ühte kaitsevat isa vaja, sest ma ei tea, kuidas New Yorgis selle meediaga saab olema," lausus tüdruk, kellel oli sellega juba natuke kokkupuuteid. Tree Hillis olemine oli tõeline paradiis, sest siin ei pööratud neile nii palju tähelepanu. "Seda küll. Kuidas ma sain selle unustada," naeratas Dani ning sõi natuke enda suppi, kuulates samal ajal Annat. "See oleks sinust armas, sest ma tõesti ei tea, kuidas Matt sellega hakkama saab," naeris Sandee.

"Tore, sest ma tean, et minu seletused ei ole just kõige paremad. Vähemalt need suulised," muigas ka Anna kergelt. Võrreldes tema suuliste seletustega, on tüdruku labori praktikumilehed ning uurimustöö aruanded vägagi korralikud ning põhjaliku arusaadava seletusega. Vähemalt siis on tal aega mõelda ning seada sõnu õigeti ritta. "Sellisel juhul on Matt õige inimene töö jaoks," noogutas neidis õrnalt. Kõige vanem Sommersi vendadest oli tõesti vägagi kaitsev ja eriti veel nende inimeste suhtes, kellest ta hoolib. Tree Hillis seda nii väga pole vaja, aga New Yorkis kindlasti. Dani järgnevate sõnade peale kehitas Veronica kergelt vaid õlgu. "Ma loodan, et sul on mu number olemas. Ning kui vaja, siis helista. I am always here. I am your girl," naeratas Anna kergelt Danielale. Nii pea pole küll näitsikul vaja linnast välja sõita. Kõik need inimesed, keda ta pole juba pea aasta näinud, võtsid nõuks hoopis teda suvel külastada. Eriti veel tüdruku isa. Tema pisitütar hakkab siiski abielluma.

Daniela ei osanud ka ennast alati kõige paremini väljendada ja võibolla just sellepärast sai ta Annast aru. Tüdruku puhul jääb asi rohkem lihtsalt häbelikkuse taha. Õnneks on Matt suutnud tüdrukut kõvasti avatumaks ja julgemaks muuta. Eks oma jälje on jätnud ka New Yorgis elamine. Matt on tõesti väga kaitsev. Tundub, et kuulsus on vähemalt tema südame õigele kohale jätnud. "Nüüd on," muigas tüdruk, kes oli just vanimat Sommersilt selle endale näpanud. Tore, et ta Annaga hästi läbi saab. Nad ei ole küll veel mingid südamesõbrannad, aga aega on veel. "Millega sa ise muidu tegeled. Chad on ülikoolis, aga sina? Ma tean, et sa töötad Galeriis," uuris tüdruk jutujätkuks, suunates jutu tagasi neiule.

Anna puhul ei jäänud kehv eneseväljendamine häbelikkuse taha. Pigem on süüdi tõsiasi, et tüdrukul polnud kunagi palju sõpru ega lähedasi inimesi, kellega rääkida, ning samuti näitsikule on alati meeldinud rohkem tegutseda kui rääkida. Sõnad olid küll vajalikud elus, aga need olid asendatavad.
"Seda on tore kuulda," naeratas Veronica õrnalt, võttes veel paar lonksu teed, asudes seejärel salati kallale. Väiksete ampsudega hakkas see kaduma. Nad polnud tõesti südamesõbrannad ega midagi sellist, ometigi mõistsid Sommersi tüdrukud üksteist hästi ning leidsid kiirelt ühise keele. This could be the start for something new. "Tänu enda isale ma sain seal tõesti tööd, aga kuna ma küsisin ülikoolist kaks aastat ära, siis päris ilma õppimata ma ei saa. Seega vabadel õhtupoolikutel on mu elutoa laud õpikutest lookas ning paar korda semestri jooksul pean sõitma New Orleansi, et mingeid eksameid ja teste teha ning loomulikult laboritöö, mis on küll kõige huvitavam, aga suht raske läbi viia Tree Hillis, kuid mitte päris võimatu," lausus näitsik, sattudes natukene hoogu. Loodetavasti Daniela ei pahanda, kuid enda erialast meeldis Annale rääkida.

"Oota," kallutas näitsik enda pead ühele küljele, "kui vana sa siis oled, kui sa juba kaks aastat ülikoolis käinud oled?" Midagi ei läinud ju kokku, sest Anna oli temaga peaaegu sama vana. Kuidas ta siis juba nii kaua ülikoolis on käinud? Siin oli Danil ilmselgelt midagi kuulmata. "Mida sa seal siis õpid?" uuris tüdruk huviga. Labor viitas ilmselt mingil keemiale, füüsikale või bioloogiale. Vähemalt Daniela silmis. "Sa ei ole mõelnud siis enda ainepunkte mõnda North Carolina ülikooli üle tuua? Oleks palju lähem?" tundis Sandee lihtsalt selle mõtte vastu huvi. Kas Anna on sellele üldse kunagi mõelnud.

"19," lausus Anna vaikselt. Jahm, teda peetakse pere geeniuseks, kuna tüdruk lõpetab põhimõtteliselt siis ülikooli, kui teised alles jõuavad keskkooli lõppu. "Mul oli väga tore vanem vend, kes õpetas mind lugema ja arvutama nelja-aastaselt ning kui tuli aeg minna kooli, siis sain kaks aastat vahele jätta ning kohe kõrgemat liigat minna avastama," lisas neidis, võttes seejärel lonksu teed. Ei olnud just lihtne minna ülikooli kaks aastat varem, olles 16-aastane. Aga samas olid seal ka omad plussid.
"Molekulaarbioloogiat ning biokeemiat," vastas Veronica kiirelt ja konkreetselt. Molekulaarbioloogia oli tüdrukul küll põhiaineks, aga tema lõputöö on rohkem seotud biokeemiaga ning kuna tegu on ühe pika uurimistööga, siis sellepärast võttiski ta kaks aastat vabaks, et saaks selle valmis.
"Olen ning ilmselt kui ma järgmine aasta tagasi lähen, viimased kursused läbin ja enda lõputöö ära kaitsen, siis magistri toon üle North Carolina ülikooli. Sest ilmselt pärast suve jään ma siia pikemaks ajaks elama," kehitas Anna õrnalt õlgu. Ega tal muud eriti üle ei jää. Vaevalt ta palub Chadil New Orleansi kolida.

"Vau. Sa oled mu tutvusringkonnas esimene, kes millegi sellisega hakkama on saanud. Oli raske ka nii noorelt ülikooli minna?" uuris Daniela, kes ilmselt ei lähegi ülikooli, kui ta just muusikaga ei põru. Samas eks tagavara plaanina võiks ju midagi olla, aga näitsik isegi ei uurinud ühtegi ülikooli. Eks tal ole aega veel sellele mõelda. "Ja kes sinust siis tulevikus saama peaks? Tahad laboris töötada?" tundis näitsik huvi, sest viimasel ajal muust ei räägitudki, kui edasi õppimisest ja sellest, kelleks sa saada tahad. Iga kevad sama jama. "See on kindlasti miski, mis Chadile meeldiks," muigas näitsik.

"Ega see just väga lihtne polnud, aga mingil määral austati mind nagu rohkem ning pärast mõnda kuud unustati sootuks ära," kehitas Anna kergelt õlgu. Loomulikult selle pisikese kommentaari peale, et tüdruk olevat esimene Daniela tutvusringkonnas, kes millegi sellisega hakkama sai, pani ta muigama küll.
"Minu töö on põhiliselt laboris küll, aga mingil määral ma saan valida seda, mille kallal otseselt töötada. Aga momendil ma arvan, et minust saab geneetika vallas töötav noorteadlane, ilmselt üks nooremaid, kes saab doktorikraadi, aga sinna on veel oma viis aastat aega ning kes teab, kas ma üldse viitsingi nii palju ja kaua pingutada," hakkas ta kergelt naerma. Ülikool polnud iseenesest keskkoolist väga palju raskem, aga ta nõudis rohkem ise tegutsemist ja õppimist. Keskkoolis veel sunniti mingil määral tagant, aga ülikoolis vastutad sa kõige eest ise.
"Tõsi. Ning vaevalt hakkan ma teda veenma, et ta tuleks New Orleansi elama ja õppima. Teda hoiab siin rohkem kinni, kui mind Louisianas," noogutas Veronica õrnalt. Tüdrukule meeldis Tree Hill. See oli väikene, aga samas parajalt suur ning igav siin juba ei hakanud.

"Kuidas sa siis juba nii noorelt teadsid, millega tegeleda tahad? Paljud minuga koos lõpetajad ei tea siiani veel, millega nad tegeleda tahavad tulevikus," sõnas Daniela, olles tüdruku jutu ilusti ära kuulanud. Samas eks ta ise teadis ka juba, millega tahab tegeleda, aga kuueteist aastaselt ta selles küll juba kindel ei olnud. "Mulle on alati mulje jäänud, et teadlaste töö on igav, sest nad istuvad kogu päeva lihtsalt laboris ja teevad katseid," hakkas Dani naerma. Ta lihtsalt ei jaganud seda asja. Juba keskkoolis ei meeldinud talle laboritöö. Polnud väga tema teema. "Seda küll," nõustus tüdruk Annaga. Nemad Mattiga küll plaanivad New Yorki jääda, aga Tree Hilli kavatsevas nad tihti külastada.