Knocky-knock

"Üritad?" noris Helena, lisades juurde väikse kulmukortsutusegi. Samas seda ei peaks Alejandro ehk kartma, et Helenal varsti tema jaoks aega võib-olla polegi. Ta polnud selline, kes kuulsaks saades kallid inimesed üldse ära unustab. Nii et kui tulebki ehk kiirem aeg, annab Helena endast parima, et ka oma inimeste jaoks aega leida. "Ja kannatust ikka jagus?" tundis Helena huvi. Mõni on ju veel selline, kellele oma sada korda peab ühte asja seletama, enne kui ta aru saab. Oleneb muidugi seletajast ka. "Pole hullu," sõnas näitsik, kui Alejandro vabandama kukkus. "Ma võin sinuga jällegi actionit vaadata." Action on põnev ka ja pinget jätkub kuni filmi lõpuni. Täitsa sobib juba siis vaatamiseks, kui nad tagasi jõuavad selle paduvihmaga. "Uiuiui, vaene Alejandrokene saab ka märjaks," hakkas Helena jälle norima ning puhkes siis naerma. "Siin tahaks küll öelda, et karma is a bitch, aga ma ei tea, kas seda on kõige õigem praegu öelda.," lisas ta. Tõsi oli, et kõik öeldu nüüd tagasi tuli, aga ometigi tuli see Alejandrole ka, sest mõlemad noored olid läbimärjad. "No muidugi, ma aimasin kohe, et see on müüt," sõnas näitsik. Mehed on ju samuti inimesed ja neil on samamoodi tunded, loomulikult on normaalne, et nemad ka nutavad. "Aga onju sulle meeldivad kiired autod?" pakkus Helena järgmiseks, kui nad natuke maad edasi olid läinud. Varsti võttis näitsik jalast ka oma baleriinad ning hoidis neid lihtsalt näpu otsas, jalutades paljajalu mööda märga teed Alejandro kõrval edasi, kuni nad peaaegu kohal olid. Seal märkas Helena ühte suuremat porilompi ning hüppas sisse nii, et veepritsmed lendasid, hakates seejärel naerma. That was fun.

"Ma tean, et üritamine kõlab nagu luhtunud katse, kuid mulle meeldib millegipärast seda sõna kasutada," selgitas Alejandro. "Eks ta raske oli, kuid ma andsin endast parema. Üks blondiin sai paari kuuga tunduvalt targemaks," lausus Alejandro muige saatel. Ta ei olnud inimene, kes väga kergesti endast välja läheks, vaid suutis kannatlikkuse säilitada. Enamasti. Kuulnud, et lahkuminek endisest poiss-sõbrast Helenat nii väga ei häirinudki, oli Ale pisut imestunud. Tavaliselt põevad naised selliseid asju veel tükk aega. Küll aga ei hakanud ta rohkem sel teemal ühtegi küsimust esitama, sest ta ei olnud täiesti kindel oma arvamuse paikapidavuses. "Actionil pole viga. Hiljem vaatame, kui siit duši alt pääseme," sõnas mees. See vihma käes ligunemine meenutas talle mingil määral dušši. "Bitch jah. Oleks võinu ainult sinu üle kasta," tögas Alejandro. Koomiline oleks ju täiesti kuivana mööda tänavat kõndida, kuigi taevast kallab vihma alla. "Jah, minu puhul küll," nõustus Luis sellega, et üldse mitte kõik mehed ei hoia ennast tagasi. "Kiired ja ilusad," parandas Alejandro. Auto välimus oli ka siiski tähtis. Aga mitte ainult mehed ei hindanud neid külgi autodes. Näinud, kuidas Helena porilompi hüppas, astus Luis mõne sammu võrra eemale. "Mida sa nüüd teed?" küsis ta muiates. "Ma arvasin, et sa tahad võimalikult ruttu kohale jõuda."

"Nagu meile kõigile," sõnas Helena, sest ta ka ise kasutas seda sõna väga palju. See blondiinijutt pani tütarlapse aga muigama, kuni talle endale tema loomulik juuksevärv meenus. Siis puhkes Helena lihtsalt naerma. "Ma olen ka tegelikult blondiin," lausus ta. Kusjuures näitsikul oli mõte oma endine juuksevärv tagasi saada...või noh, enamvähem sama, sest musta väljakasvatamine on ikka tükk tegu. Parem siis juba värvida. Ja lahkuminekust ei lasknud Helena end lihtsalt häirida, ta hakkas üle saama ja suhted eksiga said klaaritud. Ta hoolis küll mehest endiselt väga palju, kuid mõistis et nii ongi parem. Pealegi nägi näitsik juba asja positiivset poolt - vabadust. Ja vaba olla oli ka hea, sai heita silma, kellele tahes, kuigi Helena polnud viimasel ajal poiste vahtimisega nii ametis. Ta tegeles rohkem uute laulude kirjutamisega ja oli muidu asjalik.

Samas praegu oli Alejandroga kahekesi täitsa lõbus olla ja kindlasti tahaks Helena seda kunagi korrata. Võib-olla läheks ta poisiga isegi välja, kui too kutsuks...või kutsuks Helena noormehe ise välja. Ja see vihm oli tõesti justkui jahe dušš. Mõnus isegi, ehkki Helenal polnud kuivi riideid. Damn. "Millised filmid sulle üldse meeldivad?" uuris näitsik, kui sai teada, et Alejandro arvates käib action kah. Ta nii täpselt ka ei teadnud mehe filmieelistusi, aga hea oleks teada...ja kui ta püüaks neid ära arvata, siis jääkski ilmselt arvama. "Mine sa kah..." naeris tüdruk, kui Alejandro tema kallal jälle natuke noris. Päris naljakas vaatepilt oleks jah - kuiv mees keset paduvihma, kõrval läbimärg neiu. Kuulnud, et kiirete autode asi peab Alejandro puhul paika, kaardusid Marie huuled võidukaks naeratuseks. Kümnesse! "Tead, see arvamismäng on päris lõbus juba, kui midagi täppi ka läheb. Sinu kord," lausus Helena lõbusalt. Porilombid for the win! "Oma jalgu märjemaks, kui nad juba niigi on," vastas näitsik Alejandro küsimusele ning sulistas veel mõnda aega jalgupidi porilombis, enne kui sealt välja tuli ja koos Alejandroga Jimenzte maja juurde jalutas. "Ma kardan, et sa pead mulle mõnda oma särki laenama või midagi muud muretsema, sest mul ei ole kuivi riideid," lausus tüdruk nagu muuseas. Märgade riietega pole just hea filmi vaatama hakata.

Nojah, nende sõnadega oligi nii, et kippusid vahel ütlema midagi, mida saaks tegelikult hoopis teiste sõnadea selgitada. See oli tavaline asi Alejandro jaoks. Kuulnud, et Helena on ise ka blondiin, hakkas Alejandro naerma. Ta poleks ise mitte kunagi selle mõtte peale tulnud. "Sa oled endast varjatud blondiini kohta liigagi targa mulje jätnud," lausus mees naljaga. Tegelikult ei arvanud ta, et kõik blondiinid oleksid rumalad, kuid selliseid ikka leidus. "Minu filmimaitse on seinast seina. Igast žanrist leidub filme, mis mulle meeldivad," vastas ta neidise küsimusele. Sellega ei öelnud just palju, aga midagi konkreetset mees praegu esile tuua ei osanud. Alejandro ei saanudki teada, kuhu Helena teda saata kavatses, kuid korralikult naerda sai ikkagi. "Ma ei oska enam," hakkas Alejandro alguses protestima, aga jäi seejärel natukeseks mõtlema. "Sulle meeldivad... kingad?" pakkus ta täiesti lampi, kuna ei tulnud millegi parema peale. Tõsi, ta ei saanud Helenat märgade riietega jätta. "Sa võid midagi Daniela või Diana riiete seast võtta. Ma ei oska öelda, kas seal on midagi, mis sulle selga sobiks," ütles Luis seejärel. Natukese aja pärast keeras ta juba ukse lukust lahti ja sisenes majja.

Ju siis ei mäletanud Alejandro seda, milline Helena veel eelmisel suvel välja nägi. Siis ta oli täitsa blondinka. "Peaksin ma seda komplimendina võtma?" küsis Helena, üks kulm kergelt kortsus, kuigi sai suurepäraselt aru, et Alejandro ainult nokib natuke. Noh, muidugi pole kõik blondiinid rumalad, aga neid heledajuukselisi lambapäid on ka ikka omajagu. "Noh, eks mul ka mingit kindlat žanri ei ole. Ma lihtsalt vaatan seda, mis meeldib või huvi pakub...peale õudukate," rääkis näitsik. Viimaseid ta lihtsalt ei kannatanud. Alejandro protestimise peale hakkas aga Helena naerma, kuid jäi siiski huviga ootama, mis mees järgmiseks pakub. "Osaliselt tõsi," nõustus tüdruk. "Mulle meeldib kõrgete kontsadega käia, aga mitte iga päev. Ja see on ka tõsi, et mul on päris palju neid kingapaare, kuid see ka pole sihilikult, sest ma ei kogu neid endale." Need olid lihtsalt tekkinud, sest Helena saab tavaliselt uued kingad enne, kui vanad äragi jõuavad kuluda. Vähemalt ei ole probleemi mõne kindla riietuse juurde sobivate jalanõude leidmisega, sest valik on päris lai. Kui noored majja astusid, jättis Helena oma baleriinad koridori ning kaduski hetkeks Diana tuppa, et midagi kuiva endale selga leida, kuna Daniela riided kippusid mõnikord väikseks jääma. Diana toast leidis Helena endale ühe lühikese valge suvekleidi ning kadus sellega koos vannituppa, kus ta märja kleidi Diana oma vastu vahetas ja siis kööki Alejandro juurde naasis. Osa snäkke oli juba kottidest välja võetud ning lauale asetatud ja Helena vaatas kogu kraami hetkeks hindava pilguga, kuni tema huuled muigeks kaardusid. "Siit jääks justkui mulje, nagu me kavatseks siin kahekesi mingit snäkipidu pidama hakata," lausus tüdruk. Palju sellest snäkipeost puudu ei jäänudki. "Saan ma sind kuidagi aidata?" esitas näitsik küsimuse. Võiks ju võileivad valmis meisterdada või midagi.

Ega Alejandro polnud eriti kunagi Helenaga kokku puutunud, sest tema hoidis rohkem Daniela seltskonda ning Alejandro suvel kodus väga ei püsigi. "Kuidas ise tahad," kehitas mees õlgu. Lihtsalt juuksevärvi pärast ei tasu kedagi veel hukka mõistma hakata, sest ka mõni blondu võib ju tegelikult vägagi asjalikku juttu ajada. "Õudukad on sinu jaoks ilmsegelt liiga jubedad," muigas Ale, kui Helena väitis, et need talle kohe üldse ei meeldi. Nojah, maitse asi. Kuulanud, mida näitsik kingade kohta rääkis, Luis lihtsalt noogutas ja tegi näo, et see kõik on vägagi mõistetav, kuigi ta naiste kingasüsteemist tuhkagi aru ei saanud. Ostavad kingi kokku, aga lõpuks ei kannagi... Milleks? Saatnud Helena Diana riietesse tuhnima, suundus Alejandro ise kööki, et asju lauale laduma hakata. Ta oli sellega juba peaaegu valmis saanud, kui Helena tagasi tuli. "Natuke liiga palju sai vist ostetud küll, kuid ongi parem. Jääb teistele ka," ütles Luis näitsiku kommentaari peale. "Kui sul tahtmist on, siis muidugi. Saaks võileivad kiiremini valmis," vastas Ale ja tegi siis lauale ruumi juurde, et kogu võileivamaterjal sinna kenasti ära mahuks.

Seda teadis Helena ka, et Alejandro väga kodus ei püsi. Seekord joppas ilmselt vastupidi, sest Alejandro oli kodus, Danielat polnud ja Dianal oli juba oma elamine, ehkki osa naise asju olid ikka veel tema vanematekodus. "Tjah, näeksid sa mind mõnda neist vaatamas," turtsatas Helena. "Mirrorsi" vaatas ta ära ja siis ei julgenud enam ise tükk aega kauemaks peeglisse vaatama jääda, eriti veel öösiti. Brrrh. "Ja siis oled sa hea vend, kes koju süüa ostis," muigas Helena, kui oli kööki naasnud ja võileibade jaoks ühe suurema taldriku välja otsis. "Okei, ma teen võileivad, aga sina tee siis popkorn ja pitsad valmis," lausus näitsik ning hakkas oma tööga juba pihta. "Mida sa muidu üldse teha oskad?" uuris Helena. Ta ei arvanud ju ometi seda, et Alejandro üldse süüa teha ei oska. Midagi ikka.

Ega Daniela samuti väga tihti kodus ei püsinud, sest ta veetis suure osa ajast oma poiss-sõbra ja tulevase lapse isaga."Seda võiks isegi päris huvitav vaadata olla," arvas Alejandro. Naerda saaks ilmselt kõvasti. "Kui keegi teine ennast poodi vedada ei viitsi, siis mis mul ikka muud üle jääb," kehitas Ale õlgu. Polnud tal midagi toidukraami muretsemise vastu, kui ta on ise ka üks, kes seda rõõmsalt hävitada saab. Noogutanud nõustumise märgiks, asus mees popkorni ja pitsadega tegutsema. "Tavalisi lihtsamaid toite, aga kokaraamatu abil võin teha ükskõik mida, sest siis saab näpuga järge ajada," lausus mees vastuseks. Lugeda ta ju ometi oskas. Vähemalt enda arust küll.

Võib-olla, et ei püsinudki, aga Danielat nägi Helena ikka rohkem kui Alejandrot. Üks asi oli see, et tüdrukud puutusid koolis iga päev kokku ning istusid tundideski koos, ent samas käis Daniela mõnikord Helenalgi külas või läksid nad lihtsalt koos välja. "Sa ei sunni mind õudukat vaatama," lausus Helena kergelt ähvardaval toonil ning puhkes siis naerma. No Alejandrol oleks muidugi siis nalja nabani - vaadata Helenat, kes hirmust vaat et püksigi laseb. Ei, õudukad polnud Helena jaoks. "No tunnista, et see on parem kui nõude pesemine," sõnas näitsik juba valmis saanud võileibu taldrikule asetades. Tavaliselt ei taha ju mehed nõusid pesta ega koristada ja Helena enda arustki oli poes käimine ikka tunduvalt meeldivam kui nõude pesemine. "Mul tulevad küpsetised hästi välja ja ma arvan, et oma firmaroogadeks võin julgelt nimetada pitsat ja muffineid," rääkis Helena, kui jutt juba toidutegemisele läks. Ega see võileibade tegeminegi Helenal üle jõu ei käinud ning need hakkasidki nüüd juba valmis saama.

Ei kavatsenud Alejandro kedagi millekski sundida. Eriti veel tüdrukuid. See oleks temast ju päris alatu, kuid nii hull Ale siiski polnud. "Ma lihtsalt mainisin, et sind õudukat vaatamas oleks huvitav näha, aga ei öelnud, et me just seda peame vaatama," sõnas noormees. Parem laseb ta neidisel endal filmi valida, et pärast ei oleks mingit jama, kui Alejandro valik talle ei meeldigi. "Mis nende nõudega? Viskad nõudepesumasinasse ja ongi kõik," kostis Ale. Muidugi oli ta neid ka käsitsi pesnud ning see polnud midagi tema jaoks. "Kui ma kunagi võimaluse saaks, siis ma prooviks sinu pitsasid ja muffineid ja annaks oma hinnagu," ütles Luis selle peale. Ka tema hakkas juba omadega valmis saama, sest toidu soojendamisega ei läinud ju eriti palju aega.

Kes teab, ehk Alejandro lihtsalt kiusab? Muidugi ei õnnestukski tal Helenat midagi vägisi vaatama sundida. "Ma arvan, et seda vaatepilti võid sa ainult oma unenägudes nautida," lausus näitsik kerge muigega. Praegugi võis Helena vaadata ükskõik mida peale õudukate, kuid eriti tahtis ta näha actionit. "Kiired ja vihased" sobiksid ka, nii et päris üksi ta vist ikka filmi ei vali. Las Alejandro ütleb ka sõna sekka. "Jah, veab neil, kellel on nõudepesumasin, kaasa arvatud mul," sõnas Helena. "Aga kui mõelda nende peale, kes omale nõudepesumasinat lubada ei saa...nad peavad kogu aeg käsitsi nõusid pesema." Mitte, et Helena seda kunagi teinud poleks. Ikka on. "Vaata, poisu, selle võimaluse võid sa suure tõenäosusega saada. Selleks pead sa kas mulle külla tulema või minuga koos kokkama. Easy as that," seletas Helena, kui oli oma võileivad lõpuks valmis saanud ja need taldrikule asetanud. Siis otsis ta veel ühe kausi, avas krõpsupaki ja kallas krõpsud kaussi. "Tead, ma lähen viin need nüüd tuppa. Sa too ülejäänud kraam ja jook," palus Helena. Siis jääb talle aega DVD-sid vaadata ja filmivalik teha.

"Saaks omale ise unenägusid valida, siis äkki õnnestuks ka," arvas mees. Paraku selline võimalus puudus. Tavaliselt nägi Alejandro väga harva und. "Ja pesevadki, mitte ei vingu," lausus Ale selle nõudepesumasina jutu peale. Mitte et Alejandro arvaks, et Helena vinguda armastaks. Nii palju ta ikka tšikki teadis, et temast midagi sellist uskuda. "Sellest võimalikust külaskäigust me juba varem rääkisime," sõnas Luis. Eks kunagi tuleb see ikkagi teoks teha. "Muidugi, mine aga," jäi Alejandro selle mõttega nõusse. Kui Helena tuppa kadus, oli Luis ka varsti koos ülejäänud asjadega seal. "Valisid filmi juba välja?" küsis ta, kui asju lauale asetas.

"Kui sa tahad ise unenägusid valida, pöördu Une-Mati poole," sõnas Helena. Keegi teine ilmselt Alejandrot aidata ei saa. Või noh, oleks see Une-Mati siis olemas ka. Mis unenägudesse puutus, siis need hirmsad unenäod tulistamisest hakkasid Helenal ära kaduma ja tüdruk magas mõni öö juba täitsa hästi. "Ma ei vingugi," lausus näitsik. Tema sai just nii aru, et Alejandro pidas teda vingujaks, mida Helena ei olnud (loe: üritas mitte olla). "No näed, siis on meil tegevus ju kohe olemas," kaardusid Marie huuled naeratuseks. Muidugi, paneme Alejandro ka kokkama. Tuppa jõudes asetas Helena lauale taldriku võileivadega ning krõpsukausi. Siis kükitas ta DVD riiuli juurde maha ning võttis sealt ühe hunniku DVDsid välja. Natuke sorteerimist ning välja jäi neist filmidest kolm - "The Fast and the Furious: Tokyo Drift", "The Hangover 2" ja "Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides". "Valisin kolm," vastas Helena Alejandro küsimust kuuldes ning ulatas DVD-d mehele. "Mis sa neist arvad?"

"Anna mulle tema number. Siis äkki pöördun ka," lausus Alejandro muiates. "Aga naistele ei meeldi kunagi mitte miski. Nad ei tea ise ka, mida tahavad, aga kui seda ei saa, lähevad peast segi," rääkis noormees lõbusal toonil. Kindlasti leidus selliseid, kuid ta ei arvanud, et Daniela parima sõbranna ka taoliste hulka kuuluks. Praegu ta lihtsalt õrritas Helenat. "Eks kunagi näeb, mis sellest välja tuleb," kehitas Luis õlgu. Kui Helena talle DVD-plaadid ulatas, vaatas mees need kõik üle. Kõiki on muidugi nähtud, kuid siin riiulis ei leidunudki ühtegi, mida ta poleks kunagi vaadanud. "Mulle meeldib nendest kõige rohkem "Tokyo Drift". Võtaks äkki selle?" arvas mees. Tal ei olnud komöödiaks praegu erilist tuju ning piraadid polnud nii väga Alejandro teema.

Alejandro märkuse peale Helena turtsatas ning võttiski ühe kollase märkmepaberi, kuhu ta oma ilusas käekirjas "123456" kirjutas. "Aga palun," sõnas neiu, näol lai naeratus, ja ulatas paberilipaka Alejandrole. Vaevalt mees õnge läheb, aga nalja teha ju võib. "Poisu, sa teed liiga kerged järeldused," lausus Helena. "Kõik naised ei ole sellised, usu mind. Või noh...ma võin ju ka väga hästi öelda, et kõik mehed on seksi peal väljas ning mitte ühelegi neist ei piisa ühest naisest. Ikka vaja teiste juurde ka minna." Mitte, et see kõigi kohta paika peaks ja veel vähem...mitte, et Helena arvaks, et Alejandro ka nende hulka kuuluks. ""Tokyo Drifti" ma olen ise ka näinud, aga vaatame siis seda," arvas Helena ning sättis end juba diivanile istuma. Alejandro pangu siis ise film peale.