Jänes püksis

Kõigest mõned päevad tagasi sai Rae 20-aastaseks. Ta pidas kodus ka väikese sünnipäeva maha, aga midagi erilist see endast ei kujutanud. Kohal olid vaid kõige lähedasemad inimesed. Raelynile polegi mingid hullud läbud kunagi meeldinud, sest alkoholi tarvitab näitsik minimaalselt. Tänasel õhtupoolikul oli ta aga teel Keith's Body Shopi, kuhu paar päeva tagasi tema Lexus viidi, kuna autoga tekkis probleeme, millest Rae ise läbi närida ei suutnud. Nüüd pidi ta auto jälle kätte saama. Selle asemel et taksoga minna, otsustas näitsik kõndimise kasuks. Ta tundis linna juba piisavalt hästi, et suuta õige koht üles leida.
Alles siis, kui Rae ühel hetkel taipas, et teda jälitati, mõistis näitsik, kui halb mõte oli olnud ihuüksi õhtul mööda pimedat Westside'i kooserdada. Raelyn kiirendas sammu, aga tüüp tema selja taga ei tundunud maha jäävat. Astunud veel mõned sammud, leidis ta ennast peagi vastamisi veel teisegi võõraga, kes talle kurjakuulutavalt naeratas ja näitsiku tee tõkestas. Mida ta küll nüüd teeb?

OT: @onu

Connori tööpäevad polnud küll kuigi pikad, aga sellegipoolest tuli ta täna hiljem tulema. Või noh, kõigepealt läks mees ikka kodust läbi ja käis kohe duši all, et siis riided vahetada ja siis Book Nookis ära käia, et üks vajalik raamat omale jälle osta. Mees keeras siis oma korteri ukse lukku ning suundus alla oma tuttuue musta Porsche 911 juurde, kuhu ta varsti ka istus ning sõit Westside'ile võis alata. Seekord otsustas mees natuke pikemat teed pidi minna, sest see tee, mida mööda ta tavaliselt sõitis, oli remondi tõttu suletud. Nii jõudis mees ühte autoremonditöökoja läheduses asuvasse kohta ning nägi midagi, mis talle sugugi ei meeldinud. Üks noor eksinud tüdruk ja kamp võõraid mehi, kes temalt...midagi tahavad. Kohe jättis mees auto tänavanurgale seisma ning läks jooksuga tüdruku juurde. "Jätke ta rahule!" uratas mees ning tõukas ründajad eemale, vaadates hetkeks ka üle õla tüdruku poole. Siis ütles Connor tüüpidele mõned kurjad sõnad ja isegi ähvardas neid, enne kui tüübid araks lõid ja ise ka leidsid, et oleks mõistlik siit kaduda. Seejärel läks mees tüdruku juurde ning pani oma käe tema õlale. "Kõik korras?" küsis ta, hääles rahulikum toon.

Kõik käis nii kiiresti, et Raelynil ei jätkunud aegagi mõelda, mida edasi teha, sest ühel hetkel oli ta ümbritsetud juba kolmest võõrast tüübist. Nii irooniline kui see ka pole, tuli näitsikul järsku meelde üks koht "Videvikust", kui Bella enam-vähem samasugusesse olukorda sattus. Ainult et temal siin pole Edward Cullenit, kes pahad onud minema peletaks ja tšiki oma hõbedasse Volvosse kutsuks... Või siis ikkagi oli? Tundnud, kuidas teda eelnevalt kinni hoidnud tüüp eemaldus, jäi näitsiku pilk pidama neljandal mehel - sellel, kes oli käskinud nendel Westside'i pättidel ta rahule jätta. Päris Edward vist polnud, aga palju puudu ka ei jää. Rae kartis, et nüüd peksavad ülejäänud kolm mehe läbi, kuid tema õnneks nii ei läinud. Selle asemel tõmbasid need tolgused hoopis uttu, mis tähendas, et Raelyn sai nüüd kergemalt hingata. "Jah, ma arvan," lausus Rae vaiksel häälel võõrale vastuseks. Ta ei olnud veel kaugeltki mitte maha rahunenud.

Ei, Connor polnud sädelev hõbedase Volvoga vampiir, vaid lihtsalt tavaline (ja üsna nägus) mees, kes füsioterapeudina töötas ning üldiselt ikka oma elu elas. Kuna tema suhe Staciaga ei toiminud, oli ta ka üle pika aja vallaline ega tundnud puudustki sellest, et mõni naine kõrval võiks olla. Iga asi omal ajal. "Mida sa üksi sellisel kellaajal üldse siin teed, kui küsida tohib?" uuris mees. Mõni mõistlikum inimene hoiaks ikka eemale või katsuks vähemalt kellegagi kokku hoida. Mitte, et mees näitsikut nüüd hukka oleks tahtnud mõista, natuke ettevaatlikkust oleks talle lihtsalt ära kulnuud.

Rae nautis samuti praegusel hetkel vallalise inimese staatust ega kibelenudki suhtesse astuma. Ta polnud enda arust veel sellist meest kohanud, kellega kannataks midagi enamat tekitada, aga kunagi ei või teada, millal selle õige otsa koperdad. Igatahes kedagi ise otsima ta küll ei vaevunud. "Ma kavatsesin minna Keith's Body Shopi, et oma auto sealt ära tuua. See on ka põhjus, miks jalgsi tulin, kuigi oleks vist pidanud takso võtma," lausus Rae vastuseks. Ja ega kellaaeg päris nii hiline ka polnud. Lihtsalt koht oli vale. Aga edaspidi Rae teab, kus üksi jõlkuda ei tasuks. Tänasest kujunes talle päris korralik õppetund. "Aga aitäh, et mulle appi tulid," taipas Rae nüüd tüüpi tänada.

Nojah, Connor igatahes nii väga sellele hetkel ei mõelnudki. Vallaline oli ka hea olla. No woman, no cry. "Oleksid pidanud kellegi vähemalt endaga kaasa kutsuma," lausus Connor naeratades ning ulatas neiule oma käe. "Võid mulle lihtsalt Connor öelda." Mees ei saanud lihtsalt sellel pätikambal lasta nii õrnale tüdrukule kallale minna. Või noh, ükskõik kes ohvriks oleks olnud. "Võta heaks," lausus mees ning viis oma silmad tütarlapsele. "Ma võin su ise autoga ära viia," pakkus ta. Kui see näitsik nüüd teda mingiks perverdiks või kelleks iganes pidama ei hakka.

Mehel oli õigus. Ta pidanuks kindlasti kellegagi koos minema, aga Raelynil pole kunagi olnud kombeks teistele pinda käia. Talle meeldis kõike ise teha. "Ma olen lihtsalt harjunud üksi endaga hakkama saama," kehitas Rae mehe juttu kuuldes kergelt õlgu. Kohe pärast tuntuks saamist algasid pidevad reisid ühest kohast teise, üks koht kaugemal kui teine. Ta ei saanud oma perekonda ega sõpru igale poole kaasa tirida, vaid pidi ise toime tulema. Muidugi toetas siis näitsikut ka tema tiim, kuid nemad ei saanud asendada perekonda. Võtnud tüübi käe vastu, pääses Raelyni huulile ka õrn naeratus - esimest korda tänase õhtu jooksul. "Raelyn," ütles ta mehele ka enda nime, kui ta just juhuslikult Rae'st kuulnud polnud. Sugugi mitte kõik ei teadnud teda. Rae ei arvanud, et Connor mingi pervert on, mistõttu ei lükanud ta mehe ettepanekut tagasi. "Kõlab hästi," lausus näitsik seejärel.

Raelyni sõnad panid Connori hetkeks muigama. Praegu ta küll ju üksi hakkama ei saanud. Poleks Connorit, oleks see kamp võinud teab mida vaesele tüdrukule teha. "Katsu siis järgmine kord ettevaatlikum olla ning ära kohe kindlasti Westside'ile sellisel kellaajal üksi tule," lausus mees hoolitsevalt. "Alati ei ole siin ju kedagi, kes sind veel nende nolkide käest päästa võiks." Seekord Raelynil lihtsalt vedas. Järelikult oli Connor õigel ajal õiges kohas. Aga muidu - ega siin ju kogu aeg ka Porschega printsid sõida, kes noori tüdrukuid pättide käest päästavad. "Meeldiv," lausus Connor Raelyni kätt surudes ning juhatas siis neiu eemal seisva musta Porsche juurde. Väike nupulevajutus ning autouksed olid lukust lahti, seejärel avas Connor Raelynile ukse.

Raelyn sai pihta, mis mehe muigama pani. Ja loomulikult oli tüübil naermiseks põhjust, sest kõigest natuke aega tagasi oli Rae ikka väga raskesse olukorda sattunud, kust ta omal jõul mitte mingil juhul poleks välja vingerdanud. Kui ta just poleks tüüpidele raha pakkuma hakanud või midagi, kuid see variant tuli neidisel alles nüüd pähe. "Ma sain juba täna õpetust, et mitte rohkem samasse ämbrisse astuda," ütles Rae mehe õpetussõnade peale. Sel korral oli tal lihtsalt õnne, kuid võinuks ka tunduvalt hullemini minna. Kui tüüp tema jaoks ukse lahti tegi, istus Raelyn autosse. Kena masin oli igatahes mehel istumise all. "Oled sa kaua Tree Hillis elanud?" uuris Rae. Tüübi olekust võis ju aru saada, et tegemist on kohalikuga. Ta paistis linna hästi tundvat.

Ja tüüpidele raha pakkuma hakkamine oleks olnud veelgi lollim samm, sest nad olekski võinud jääda niimoodi Raelynilt välja pressima. Vaevalt tüdruk seda ise ka tahtnud oleks. "Ma tõesti loodan seda," lausus Connor, sest Rae võis seda ju öelda, aga äkki on ta järgmine kord jälle üksi nendel Westside'i tänavatel kondamas Nüüd läks mees ise ka autosse ning käivitas selle veel enne, kui koha pealt minema sõitis. "Jah, ma lõpetasin Tree Hilli keskkooli, siis läksin New Yorki õppima ja nüüd tulin tagasi," rääkis mees. "Ja ma oletan, et sina oled uus." Sest kohalikud poleks sellisesse olukorda sattunud. Kui neil muidugi vähegi mõistust oli.

Tõsi, Rae oleks ilmselt sel juhul pidevalt ähvardusi saama hakanud. Mitte ükski variantidest, mis tal praegu pähe tulid, ei paistnud sobivat. Ilma Connorita oleks ta praegu ikka täielikus jamas. "See tänane sündmus võttis mul ikka väga pikaks ajaks üksi väljas liikumise tuju ära," oli Rae kindel, et niipea ta Westside'ile ei satu. Kui keegi kaasa tuleks, on juba teine asi, kuid see inimene peaks olema kindlasti meessoost ja musklis. "Mitte just väga uus. Mõned kuud olen siin elanud, kuid pesitsen enamasti ikka Eastside'il," rääkis Raelyn. Ta ei hakanud praegu mainima, miks üldse Tree Hilli tuli, kuna see oleks mehele arvatavasti temast veel suurema ullikese mulje jätnud.

Oleks ju võinud arvata, et mõnele inimesele oligi tänane päev justkui kolmteist ja reede, kui midagi ikka nässu peab minema, olgugi et tegelikult oli asi reedest ja kolmeteistkümnendast kaugel. "Ma kujutan ette," lausus Connor. Nii et Rae oli siiski keegi neist mõistusega inimestest. Mees keeras sellest tänavast välja ning sõitis otse edasi, kuulates Rae juttu ning noogutades aeg-ajalt kaasa. "Ma elan ka Eastside'il," sõnas mees, viies silmad hetkeks tüdrukule. "Mis sind siia Tree Hilli ikkagi tõi?" uuris ta. Tüdruku jutust võis ju aru saada, et ta pole siin ikkagi just väga kaua elanud.

Rae ei tundnud küll, et tal pidevalt midagi nässu läheks, kuigi aeg-ajal võis seda ikka ette tulla. Üldiselt oli ta oma eluga rahul, aga mõnikord igatses ta siiski taga neid aegu, mil ta oli lihtsalt tavaline silmapaistmatu tüdruk. Mehe sõnade peale ta ainult noogutas, kuna ei tahtnud seda teemat enam edasi arutada. Mida vähem ta juhtunule mõtleb, seda kiiremini ta hiljem ka unustab. Kuulnud, et tüüp elas Eastside'il, polnud Rae absoluutselt üllatunud, sest juba mehe autost ning riietusest oli aru saada, et puudust ta just ei kannata. Kui Connor ühel hetkel selle teemaga lagedale tuli, mida Raelyn parema meelega vältinud oleks, otsustas ta siiski rääkida. Mingi osa temast arvas, et tüüp mõistab. "Ma tegelen muusikaga ning olen meelelahutusäris veel uus nägu, kuid pärast minu esimese singli ilmumist muutus elu täielikuks hullumajaks. Ajakirjanikud ega kõmufotograafid ei tahtnud mind kuidagi rahule jätta ning need sähvivad fotoaparaadid ja kaamerad ning pidev tähelepanu... Ma ei ole ikka veel selle kõigega harjunud. Nii otsustasingi aja maha võtta ning vaiksemasse kohta kolida. Alguses oli mu tiim kategooriliselt sellise sammu vastu, sest kartsid, et see lõpetaks ka minu karjääri, kuid lõppsõna jäi ikkagi mulle. Aga ma ei usu, et siia kauaks jään."

Connor igatahes Raelynist varem midagi kuulnud ei olnud või isegi, kui oli, ei tundnud ta praegu näitsikut ära. Hea, et nad vähemalt samas kandis elavad, siis on Connoril endal ka võimalus näitsikut ehk rohkem näha. Mees kuulas Rae juttu ning nüüd ta vist mingil määral isegi sai aru, et võib olla näitsiku nime varemgi ehk kuskil kuulnud. "Tjah, ega see kuulsuse elu lihtne pole," lausus mees, kes ise sellega väga kursis polnud, milline ühe kuulsuse elu välja võib näha. Ta ise ei tahaks endale sellist elu, kui kõik ongi nii, nagu Rae räägib. "Aga kuidas sulle muidu siin meeldinud on?" uuris ta.

"Ma polegi kunagi vastupidist väitnud. Oma varasemas elus poleks ma seda osanud ettegi kujutada, mis mind ees ootab. Ma ei tea, kas ma üldse kunagi sellega täielikult ära harjun," rääkis Rae. Alguses oli küll hea, kui Rae avastas enda pangakontolt sellise summa, mida poleks varem uneski näha osanud, aga luksusega harjus kiiresti. Enam ei tundugi see kõik enam nii lahe, kuigi Rae mäletab siiani seda päeva, mil nad koos Joce'iga esimest korda šoppama läksid nii, et nad ei pidanud arvutama, kui palju osta tohib, et nad omadega ilusasti välja tuleksid. Tüübi küsimuse peale jäi Raelyn natukeseks mõtlema, enne kui vastas. "Väikelinnas on palju rahulikum. Keegi ei tee minust eriti välja ka, mis on hea. Aga nagu ma juba ütlesin, siis pikaks ajaks siia jääda ei saa."