Take Me to the Land of Unicorns

"Koolis on vahva," ütles Rosie, kuigi suve ootas ta ka. Koolis oli tore, sest noh...eks need algklassid olegi toredad, kui õppetöö mänguline on. Varsti läheb asi tõsisemaks ja näis, kas siis ka enam vahva on. Suvel jällegi sai rannas olla ja palju ujuda. "Kui ma söön putru, siis ma saan tugevaks ja siis ma näpistan sul nina punaseks küll," lausus putukas. Ema ka kogu aeg rääkis, et puder teeb tugevaks ja siis kasvab Rosie kiiremini suureks ka. Päev oli siiski nüüdseks otsa lõppenud ja kui laps vennaga autosse läks, istus ta tahaistmele ja pani turvavöö kinni. Autos aga toetas Rosie oma pea vastu seljatuge ning lasi oma väikestel silmakestel kinni vajuda...uni tuli täna ikka õige ruttu.

"Ma arvan, et mõne aasta pärast sa seda enam ei ütle," oli Chad üsna kindel, kuigi ta lootis, et selle teatega pisikest Sommersit nüüd ära ei hirmuta. Ei ole vaja talle kooli suhtes juba varakult vastumeelsust tekitada. Kahjuks on aga sellega nii, et selliseid inimesi leidub väga vähe, kes kunagi kooli vihanud pole. "Ma jään seda huviga ootama," lausus Chad lõbusal toonil. Puder oli muidugi kasulik küll ja süüa seda tasus.
Kui Chadi auto viimaks kodu ees peatus ja mees pilgu tagaistmele viis, nägi ta, et Rosie oli magama jäänud. Seepärast oligi ta terve tee nii vait olnud. Võtnud õe endale õrnalt sülle, kandis Chad ta majja ning viis Rosie tema tuppa magama, pärast mida suundus mees kööki, et midagi süüa võtta.

OT: läbi