Take Me to the Land of Unicorns

Laupäeva hommikul ärkas Rosie juba varakult üles ning läks siis elutuppa multikaid vaatama. Ainus, kes peale tema ja teiste siblingute veel üleval oli, oli proua Sommers, kes köögis askeldas. Naine andis Rosiele kätte taldriku omletiga ning käskis selle ära süüa. Rosie sõi sellest aga pool ja jättis taldriku enda kõrvale, kui telekast Tom & Jerry tuli. See oli üks Rosie kõige lemmikumatest multikatest. Mingi hetk sadas tuppa aga Chad, keda öösel küll kodus polnud, kuid kes sellegipoolest varakult jõudis. Siis hakkas aga Rosie vinguma, et keegi ei viitsi temaga mängida ja tal on igav ja multikad saavad ka kohe läbi. Lõpuks pakkus aga vanem vend, et võiks lõbustusparki minna. Täitsa tore päev tõotas tulla, sest ka päike paistis ning ilm oli soe. Ideaalne päev vennaga koos midagi vahvat teha selle asemel, et kogu aeg kodus olla ja oma nukunurgas vahtida. "Chad, lähme sinna ka," nurus Rosie, kui Ameerika mägedele osutas. Ta polnud varem seal küll sõitnud, aga tirts tahtis teada, mis tunne see olla võib.

OT: Kinni.

Chad teadis ise ka, et oli viimasel ajal oma perega - eriti just Rosiega - liiga vähe aega koos veetnud. Ei olnud üldse raske arvata, kuhu suurem osa tema ajast kulus. Esiteks lõpetab ta sel aastal ülikooli ja sinnani pole enam palju jäänud. Ja see teine põhjus, heh, ei vajanud samuti pikemat seletamist. Mees suundus kohe hommikul Sommersite residentsi ning leidis ees Rosie, kes multikaid vaatas. Natuke aega vaatas ta neid koos Rosiega, kuni mehel tuli mõte koos väikese õega lõbustusparki minna. Kuna ettepanek võeti rõõmuga vastu, mindigi sinna. Ilm oli tõepoolest ilus ja kuna Chadil praegu kuskile kiiret ka polnud, võisid nad vabalt seal terve päeva veeta. Kui just palavus liiga tegema ei hakka... Kui Rosie avaldas soovi Ameerika mägedele minna, jäi Chad esialgu kahtlevaks. "Oled ikka kindel?" küsis tüüp üle, pilk atraktsioonile kinnitunud. Isegi paljud täiskasvanud inimesed hakkasid selle peal istudes röökima...

Tavaliselt veetiski Rosie tihti aega Matti ja Hunteriga, vahepeal isegi Danielaga, kes alati selle väikse tirtsuga vähemalt tegeleda viitsis. Nüüd on asjad siis natuke teisiti ning see oligi hea vaheldus, et Chad ka selle väikse rübliku jaoks aega leidis. "Olen küll," vastas Rosie, kui vend küsis, kas ta on kindel, et tahab ikka Ameerika mägedele minna. "Ma tahan teada, mis tunne on seal sõita." Siis jäi laps hetkeks mõtlema, kuid tema nägu ei olnud pärast seda just ka kõige õnnelikum. "Kui sinna lapsi ainult lastakse," lisas ta palju vaiksemal häälel ning lasi pea norgu.

Matt, Hunter ja Daniela olid tõesti need, kellel peaaegu alati Rosiega mängimiseks ja muudeks tegevusteks aega oli. Mattile ja Danielale tulekski ju tegelikult väikene harjutamine kasuks, sest varsti saavad nad ise lapsevanemateks. Kunagi saab ilmselt Chad ka issiks, aga praegu ta endiselt selle peale ei mõelnud. Kui Rosie endale ikka kindlaks jäi, vajus Chad natukeseks mõttesse. Kas minna oma väikese õega sellele atraktsioonile või mitte? Ta polnud küll kuulnud, et Ameerika mägedele oleks mingi vanusepiirang määratud, aga mine sa tea. Mees ei olnudki enam ammu seal käinud. Sellel aastal tuli ta siia küll esimest korda. "Me võime ju selle ära proovida, aga ma olen üsna kindel, et teist korda sa sinna enam minna ei tahaks," lausus mees lõpuks.

Nii palju, kui Rosie Mattilt kuulnud oli, pidid nad Danielaga veeparki ka minema ja seda ootas väike tüdruk eriti pikisilmi. Ta tahtiski jälle Danielaga koos midagi vahvat teha ning see neiu oligi talle kui suur õde. Mitte, et Millie poleks olnud. Millie lihtsalt ei viitsinud selle pätakaga tegeleda. "No aga teeme nii, et kui ma ütlen, et tahan maha või hakkan nutma, siis lähme maha," lausus Rosie, lootes vennaga nüüd lõpuks ometi kokkuleppele jõuda. Siin oli ju ka miljon teist ja tunduvalt vähem hirmsamat atraktsiooni.

Milenaga olid sellised lood, et ega ta eriti tihti kodus ei viibinud - ehk isegi vähem kui Chad. Nii ei saanud ka imestada, miks ta Rosiega harva koos midagi ette võttis. Kuna Dani viibis pidevalt Sommersite majas, ei olnud see mingi üllatus, et ta noorima Sommersiga palju kokku puutus. Ja kui Rosie tegi sellise nunnu näo pähe, nagu tal ikka kombeks oli, ei suutnud keegi talle ära öelda - eriti veel Daniela, sest ta tundus väikeste lastega hästi klappivat. "Ma usun, et sa oled nii vapper, et ei hakkagi üldse nutma. Ja kui sa sellega hakkama saad, ostan sulle midagi head. Sobib?" manas Chad kavala näoilme ette. Kui nüüd ema talle hiljem korralikku peapesu ei tee, kui kuuleb, et Chad Rosemary Ameerika mägedele lubas... Ema ise vaevalt sellega nõustuks, kui ta oleks siin Chadi asemel.

Nüüd pidi ju Daniela Rosiet isegi kitarri mängima õpetama, sest plikatirts oli vennalt sünnipäevaks kitarri saanud. See oli ka tema esimene kitarr ja nii tore oli tegelikult vahepeal rokkstaari mängida. Kes teab, võib-olla tahab Rosie ka suureks saades rokkstaar olla. "Kas sa siis ostad mulle suure jäätise?" küsis Rosie, vaadates oma armsate tõllarattaid meenutavate pruunide silmadega vennale otsa. "Ja siis ma saan pärast emmele ka rääkida, et ma olin nii vapper ja ei kartnud üldse," rääkis tirts, hääles kõlamas elevusenoot.

"Ma võin sulle neid mitu tükki ka osta, kui ära süüa jõuad," vastas Chad väikesele õele. Ikka päris palav oli siin. Chad mõtles endalegi suure jäätise võtta ja mingi külmema joogi ka kindlasti. Chad muigas vaid selle peale, kui Rosie teatas, et räägib sellest sõidust emale. Nojah, mida muud oligi tal oodata? "Aga oled valmis minema?" küsis mees natukese aja pärast, kui nägi, et eelmine sõit Ameerika mägedel juba läbi sai. Nüüd tuli muidugi veel piletikassast läbi lipata, aga õnneks polnud seal täna mingit pikka järjekorda. Ju siis arvasid inimesed, et sellise palavusega oleks parem hoopis liivaranda minna või sootuks koju jääda.

"Vaata, ma ei tea, mitu jäätist mulle sisse mahub," lausus Rosie. "Mul on ju nii väike kõht." Muidugi sööks ta neid jäätiseid lõpmatuseni, aga kunagi tuleb ikka piiri pidada, sest tekib ju tunne, et ei mahu. Ja suhkrulaksu all Rosie'ga vaevalt Chad jännata viitsib. Ja muidugi tahtis Rosie emale oma vahvast päevast rääkida, kaasa arvatud sõidust. Tema ju ei saanud aru, miks ema peaks pahandama. "Jah, lähme peale," vastas Rosie, hakates Chadi käe kõrval kergelt hüppama. Rõõmus laps oli rõõmus.

Selle väikese kõhu jutu peale hakkas Chad naerma. Ega lapsesuu ei valeta. "Küll me hiljem teada saame," oli Chad kindel. Mis puutus söömisse, siis seda tegi mees alati korralikult, sest kõht ei paistnud kohe kuidagi pärast esimest portsu täis saavat. Tema vaene tulevane naine, kellel peab alati mõnus ports sööki valmis vaaritatud olema, kui see näljarott õhtuti töölt koju saabub... Kuna Rosie ikka nii innukalt Ameerika mägedele minemist pooldas, ei saanud ju Chad ometi enam ümber mõelda. Nii mindigi alguses kassast läbi, kust piletid osteti. Seejärel suunduti juba atraktsioonile, mis peagi ka sõitu alustas.

"Minu kõht läheb lõhki, kui ma liiga palju jäätist söön," lausus Rosie. Selline tunne ju tekkis tõesti, kui kõht nii täis sai. Siis ei jaksanud see pisike putukas end enam liigutadagi. Kes jaksakski? "Sinule mahub aga palju sisse, sest sinul on suur kõht," lisas laps mõne hetke pärast. Mitte, et vennal nüüd kõht ette punnitaks, ta lihtsalt sõi palju. Kui lõpuks Ameerika mägedele mindi, oli Rosie sõidu alguses üsna rahulik, aga ei tulnud mingit väga järsku värki ka kuskilt. Siis, kui osa inimesi karjusid, Rosie pigem kilkas, kuni järsk allaminek tuli. Siis kattis pisike putukas küll kätega oma silmad.

"Kas ta just lõhki läheb, aga liiga palju jäätist pole tõepoolest sulle hea," kommenteeris Chad. Magusaga ei tohiks siiski liialdada, kuigi paljud inimesed kipuvad sellegipoolest vastupidist tegema. "Jah, minu kõht on üks suur õllevaat," sõnas mees muiates. Õnneks oli see öeldud liialdusena, kuna vähemalt praegu küll tema kõht üle püksivärvli ei rippunud. Loodetavasti ei juhtu seda ka mõne aasta pärast, kui mees aeg-ajalt ikka ennast jõusaalis käies vormis hoiab. Viimastel kuudel oli ta sinna küll harva sattunud, aga seda viga kavatses Chad parandada. Sõidu ajal vaatas Chad suurema osa ajast Rosie poole, kuid midagi hullu ei paistnud olevat. Peaks selle sõidu lõpuni kannatama küll.

"Aga miks liiga palju jäätist hea pole?" küsis Rosie. "Ma ei jõuagi liiga palju jäätist süüa ju." Jah, Rosie ikka pidi nüüd venda küsimustega pommitama hakkama nagu temavanused lapsed ikka. "Ja mis asi see õllepaat on?" Ta lihtsalt kuulis, nagu oleks Chad vaadi asemel paat öelnud...või noh, ta ei teadnud sellist sõna nagu vaat. Sõidu pidas Rosie ilusti ilma karjumata ja nutmata vastu, aga mingi hetk hakkas ta ikkagi maha tahtma, sest sees keeras juba. "Chad, mul on paha olla," ütles laps vaikselt vennale.

"Ajab köhima," vastas Chad õe küsimusele. Tema oli lapsepõlves see, kes jäätisega liialdama kippus - eriti muidugi suvel. "Kui suuremaks saad, küll siis jõudma hakkad," oli Chad kindel. Rosie järgmise küsimuse peale hakkas mees naerma. Väikesed lapsed oskasid mõnikord ikka väga heade ütlemistega lagedale tulla. "Ma ütlesin vaat, mitte paat. Aga see selleks. Ütleme nii, et see on nagu üks hästi suur tünn, kus on õlu sees," seletas Chad, endal nägu naerul. "Püüa veel natuke aega vastu pidada, kohe saab läbi," sõnas tüüp, kui Rosie väitis, et tal on paha olla. Ega kaua enam tõesti ei läinud, sest vähem kui minuti pärast jäi atraktsioon seisma ning inimesed said sealt maha tulla. Chad võttis muidugi siis Rosie endale selleks ajaks sülle, kuita õe Ameerika mägedelt minema transportis.

See tunne oli Rosie'le endalegi tuttav. Muidugi ajas see köhima, kui liiga palju jäätist süüa. Või noh, õigemini juba siis, kui võtta jäätisest liiga suur amps. See oli juba nii külm, et tahaks teistpidi välja sülitada, aga head kraami ei saa kunagi raisku lasta. "Kas mul on ka siis suurena paat?" küsis Rosie, hoolimata sellest, et vend teda korra juba parandas. Jah, muidugi peame vastu. Rosie'l käis pea atraktsioonilt maha tulles ka ringi. "Kui sa poleks mind sülle võtnud, siis ma vingerdaks praegu nagu vihmauss," lausus putukas. "Aga onju ma olin vapper? Ja onju sa ostad mulle nüüd jäätist?" küsis Rosebud, vaadates vennale ikka erilise moosinäoga otsa.