Guess Who's Back

"Küll alles ähvardab," turtsatas Lucien, kui Megan oma mõrvaplaani tutvustama hakkas. Sellel tšikil tõepoolest kruvid logisesid. Võib-olla oli tema olukord isegi Lucieni omast hullem. Luce'il on ärevushäire, kuid ta keeldub rohtusid võtmast, aga see siin... Noormees ei osanud talle diagnoosi mõelda. Miks tegelikult peakski? Ega Luce mingi hulluarst ei olnud. Kui Megan järsku tema särgist haaras, oli mehel tükk tegemist, et ennast modellikese haardest vabastada. Mõni läks ikka väga endast välja. "Ma saavutan selle, et sa räägid mulle, mis mul vaja on. Kui sa seda teed, ei näe videot rohkem keegi," lubas tüüp lahkelt, lootes, et see Meganit pisut rahustab. Saanud mõne hetke pärast oma tellitud õlle kätte, võttis Luce joogist ühe lonksu. "Mida sa siis otsustad?" esitas ta siis naisele küsimuse, et mitte rohkem aega raisata.

"Kui sa samamoodi jätkad, nolk, pole see enam isegi mitte ähvardus," sisistas Megan läbi hammaste. Muidugi oli ta valmis Lucieni ära koristama, kui vaja. Või noh, õigemini jäi mees talle juba praegu ette. Siiski ei määriks ta enda käsi verega, vaid laseks tolle musta töö kellelgi enda eest ära teha. Maksta võib Megan ju heldelt. "Ja sa hävitad selle ning kus iganes sul veel mõni koopia on," esitas Megan oma tingimused, kuid jäi siiski ühele asjale mõtlema. "Ja mis siis, kui sa blufid? Sinusugused on selleks võimelised - ükskõik mida, et see kuulsus kätte saada."

"Lase käia, ma ootan huviga," ei jäänud Lucien vastust võlgu. Niimoodi käitudes ajas ta naise veel rohkem vihale, kuid mis teha - selline ta kord juba oli. Lucien ei üritanud kellelegi meeldida, vaid oli tema ise. Paljusid võis tema kõnemaneer häirida, aga see tüüpi ei huvitanud. "Jah, siis ma hävitan selle ja kõik teised koopiad," lubas noormees, näol lai naeratus. Mitte et ta kuigi tihti naerataks. Praegu oli aga põhjust selleks küllaga, kuna tal oli modellike peos. "Järelikult on see sinu enda viga, et mind usaldad," kommenteeris Luce seda juttu, mis Megan bluffimise kohta rääkis. Lonksanud veel pisut oma jooki, jäi ta ootavalt naist silmitsema.

Lucieni vastus pani Meganit ainult silmi pööritama ning naine lihtsalt ei teinud temast natuke aega välja. See tüüp oli ikka täielik nahaal ning ta ei üritanud seda isegi mitte varjata. "Ma tahaks seda siis pärast näha, et ma oleks ikka kindel, et sa ei blufi," lausus Megan üsna ähvardaval toonil. Lucien võis talle ju lihtsalt keerata ka ning mingi osa naisest oli kindel, et mees seda tegigi, kuid miski ei muutnud fakti, et ta oli tollel wannabe-ajakirjanikul peos. "Fine. Ma räägin sulle, mida sa tahad," tegi naine näo, nagu oleks ta alla andnud, kuigi tegelikult nii ta seda asja ikka ei jäta. Lucien võib ju oma informatsiooni kätte saada, aga sellelgi on tagajärjed...

Lucien ei reageerinud sellele kuidagi, kui naine silmi pööritama hakkas. Oli aru saada, et tema jääb selles lahingus peale. "Sa näed seda. Aga kõik omal ajal," lausus noormees, lootes selle võimalikult kaugesse tulevikku lükata. Teda huvitas rohkem naiselt saadav informatsioon, mitte tollele tõestamine, et ta ei blufi. Lucien ei hiilanud just aususega, kuid ta teadis, et Megan samuti mitte. "Väga hea. Aga mitte siin," teatas Lucien, kui oli natuke ruumis ringi vaadanud. Ta ei soovinud mingeid pealtkuulajaid. Joonud oma õlle lõpuni, asetas ta tühja klaasi laua peale. "Mul on sulle üks koht välja pakkuda, kus me rahulikult rääkida saaksime," lõpetas mees oma jutu ning jäi modelli vastust ootama.

Seda aga Megan ei kannatanud, kui ta seekord kuidagi Lucieni vastu ei saa. Oh, seda tahaks küll näha, kuidas tüüp need videod hävitab, kuigi raudselt on tal neid veel. Ilmselt on tema just üks neist, kes Megani lõplikult põhja tahab lasta. Naine sõi veel oma sushit ning kui ta kuulis, et Lucienil on üks koht välja pakkuda, tõstis ta oma toidult silmad. "Olgu. Mis kell ja kus?" küsis modell.

Lucien tunnetas, kuidas tema võim naise üle kasvas - see meeldis talle. Praegu mees veel täpselt ei teadnudki, mida ta Meganiga lõpuks peale hakkab. Kas teha ta madalamaks kui muru või naisele halastada? Kuradikene Luce'i ühel õlal karjus üht ja inglike teisel õlal hoopis teist. Küll aga oli tal veel otsustamiseks piisavalt aega. "Kohe praegu. Hotellis, kus ma peatun," vastas Lucien pikemalt mõtlemata. Kui Meganile tema mõte ei meeldi, pole see üldse Lucieni probleem.

Megan ei kannatanud seda üldse, kui tal Luce'i üle mingit võimu pole ja muidugi pidi see mees veel edasigi talle närvidele käima. Kurat, ta ju teadis, et Lucien võib ta põhja lasta, aga samas...kuidas ta edasi naise elu võimatuks teeb, kui ta ikkagi kogu selle materjali avaldab ja alustuseks Whitely karjäärile kriipsu peale tõmbab? Megan igatahes lõpetas oma toidu ning torkas päikseprillid hetkeks lihtsalt juustesse. "Ja sa ei taha ometi öelda, et me peame sinna koos minema?" küsis Megan kulmukortsutuse saatel. Muidugi teadis ta, kus Hiltoni hotell asus. See polnud üldse kaugel. Aga terve tee seda nolki kannatada? Ei, aitäh.

Meganil polnud õrna aimugi, millesse ta end mässib, kui Lucieni tingimustega nõustub. Mida muud tal teha olekski, sest pihus oli naine ajakirjanikul igal juhul. Ajas küll tükk aega oma jonni, kuid Lucienist pole nii kerge lahti saada. "Muidugi läheme sinna koos. Kuidas ma saan muidu kindel olla, et sa vahepeal jooksu ei pista või mulle mingit meeldivat "üllatust" välja ei mõtle," vastas Lucien. Õige varsti toodi ka arve kohale ja Luce maksis selle ära - samuti Megani oma - ning jättis lisaks korraliku jootraha ka. Mõnikord võis ju ennast natuke lahkemast küljest ka näidata.

Lucien oli lihtsalt lubanud, et ei avalda seda materjali ning sellele Megan ka lootis, kuigi ei uskunud, et mees ikkagi nii helde oleks. Aga noh, vaenlased tuleb ikkagi kõige lähemal hoida. "Siis pane mind juba käerauaga ühe oma käe külge kinni," lausus Whitely üsna sarkastilisel toonil. Nii et nüüd tuleb terve tee veel ka seda nolki kannatada. Nojah, mehel vist raha palju, et ta Megani arve ka ära maksis, kui naine oleks ise ka seda suutnud teha. Ega's midagi.

Lucienile ei meeldinud sarkasm Megani hääles, aga ta ei hakanud siiski seda eraldi kommenteerima. Praeguse seisuga oli ta naisele juba niigi koha kätte näidanud. Talle esialgu sellest täiesti piisab, aga kunagi ei või teada, missugused mõtted mehe peas hiljem tekkida võivad. "Sa ei ole minu vang. Me lihtsalt räägime natuke ja pärast seda lähed sa minema. Ongi kõik," seletas Lucien ning tõusis laua tagant püsti. Ei, Luce polnud mingisugune rikkur, aga korralikud artiklid tõid talle vahepeal ikka häid summasid sisse küll. Pealegi oli mees juba lubanud Megani sushi kinni maksta - mis siis, et ta ise sellest kõigest väga väikese osa nahka pani.

Noh, Megan nägi seda nägu, mis Lucien tema märkuse peale tegi ja see pani naise enda muigama. Peaks vist rohkem sellist tooni tüübiga kasutama ja ehk on mingi õhkõrn lootus temast lahti saada ja sellest väljapressitud intervjuust loobuda. "Ja see tähendagu seda, et sa jätad mu rahule," esitas Whitely oma nõudmised. Kaua võib seda väljapressimist kannatada? Kui Lucien laua tagant püsti tõusis, hakkasidki nad Hiltoni hotelli poole liikuma ning terve tee üritas naine pigem Lucieniga rääkimist vältida, kuigi too oma kommentaaride ja märkustega käis ikka kõvasti pinda. Ta oli nagu tüütu kärbes, kes ära tuli koristada, kuid hetkel polnud Meganil kärbsepiitsa. Pole hullu, küll kellegi ikka sellele nolgile kallale saab ässitada. Lõpuks jõuti hotelli ning fuajees seistes asetas Megan oma käed risti rinnale, põrnitsedes tigedalt Lucieni.

Lucien ei kavatsenud mingil juhul oma magusast intervjuust loobuda, kuna selle avaldamine lehes tooks talle kindlasti päris korraliku kopika sisse. Raha oligi peamine põhjus, miks ta praegu üldse seda tegi, mida ta tegi... Megan teda ei huvitanud. Saagu naisest pärast selle loo avaldamist mis tahes. Ära suudab ta ennast nagunii elatada, sest oma modelliaastate jooksul on ta piisavalt krabisevat kokku ajanud, et ka enda tulevastele lastele hea elu kindlustada. "Ma juba ütlesin, et teen seda," sõnas Luce tüdinenud toonil. Talle ei meeldinud see, kui talle sama asja mitu korda öeldi. Olgu need siis samas sõnastuses või erinevas - vahet pole. Kogu tee restoranist Hiltonisse nöökis Luce Meganit, aga naine suutis kahtlaselt rahulikuks jääda. Oli tal mingi plaan? Pärast fuajeesse jõudmist mindi lifti ja sõideti viimasele korrusele, kus asus Lucieni sviit. Keeranud mõne ajas pärast ukse lukust lahti, lasi tüüp Meganil esimesena ruumi astuda ning järgnes siis talle.

Ja selle avaldamine viiks Megani enda võib-olla trellide taha, kuid kindel on see, et sealt algaks naise allakäik. Või noh, tegelikult oli juba alanud sellest hetkest, kui ta sellele tüdrukule üldse kallale läks. "Oleks tore," sõnas Megan üsna napisõnaliselt, hääles üleolev toon. Õnneks ei pidanud seal fuajees kauem passima ja varsti astuski naine ees juba Northropi sviiti. Nojah, elada seal iseenesest ju kõlbas. Naine ei vaevunudki oma killerkontsaga kingi jalast ära võtmast, vaid istus kohe julmalt mehe voodile, üks jalg üle põlve. "Okei, mida sa tahad, et ma sulle räägiksin?" küsis Megan üsna tüdinud häälel Lucienilt. Parem, kui nad kähku teevad. Saab Megan sealt kaduda.

Megani napisõnalise kommentaari peale ei kostnud Lucien enam midagi. Tema poolest võiks naine nüüd natuke aega ka iseendaga rääkida, kuid seda Megan siiski ei teinud. Küll aga oli ta naisega sama meelt, et see intervjuu kähku ära teha. Temagi tahtis Meganist juba lahti saada - tunded olid vastastikused. Luce muigas korraks selle peale, kui naine tema voodi hõivas ega vaevunud enne isegi kingi jalast võtma. Kõndinud voodile lähemale, jäi Luce selle ees seisma. "Okei, räägi mulle siis alustuseks, miks sa Helena Fieldingule kallale läksid. Ei suutnud meest omavahel ära jagada?"