It's safe in here..

Elizabeth parkis auto maja ette ning väljus autost üheskoos noormehega. Nüüd nad olid turvaliselt kodus ning seal vaevalt midagi juhtuda sai. Mitte et ta oleks arvanud, et koolimaja võiks eluohtlikuks muutuda. Sisenenud majja, mille uks oli eelneva kiirustamise tõttu praokile jäänud, naeratas Liz kergelt. "Ma ei kujuta ette, mida ma oleksin teinud, kui ma oleksin siia pidanud tagasi tulema sinuta," lausus naine Xavierile vaikselt ning suudles noormeest seejärel pikalt ja kirglikult. Ta lihtsalt ei saanud Xavierist ilma jääda.. See hirm mehe kaotamise ees oli olnud lihtsalt jube. Kaotada Xavier igaveseks - Elizabeth ei suutnud taluda seda mõtetki, rääkimata siis sellest, et ta peaks seda ka reaalsuses läbi elama. "Ma armastan sind," lausus Elizabeth poolsosinal ja vajutas kerge musi mehe huultele, tumepruunide silmade pilk kindlalt mehel püsimas.

OT: Xavier J. Killam

Xav oli nii paganama õnnelik, kui ta nad lõpuks koolimaja lähedusest kadusid. Sinna kohta ei kavatse ta nüüd enam pikka aega sattuda. Jube oli vaadata neid haavata saanud inimesi ning laibakotte. Ta isegi ei teadnud praegu, kui paljud kaasõpilased või koolitöötajad selles veresaunas elu kaotasid, aga eks lähiajal tulevad ka täpsemad uudised. Väljunud koos Liziga autost ja sisenenud varsti pärast seda naisele kuuluvasse majja, kuulas Xavier, mis Lizil öelda oli. Ta ei jõudnudki midagi vastata, kui juba naise huuled enda omadelt leidis. See oli küll kena liigutus Lizzie poolt. Pühendunud mõneks hetkeks lihtsalt suudlusele, jooksis noormehe pea kõikidest muudest mõtetest tühjaks. "Mina armastan sind ka," teatas Xav pärast seda, kui oli ühe järjekordse musi osaliseks saanud. Kusjuures mõtles ta neid sõnu praegu täiesti tõsiselt - uskumatu. Ning see oli ka esimene kord, mil ta seda Lizile ütles.

Elizabeth naeratas, kui ta neid sõnu esmakordselt Xavieri suust kuulis. See oli ka esimene kord naise jaoks, kui ta noormehele seda ütles. Liz toetas oma pea vastu Xavit ning pani oma käed ümber mehe keskkoha. Lihtsalt olla niiviisi koos oma armastusega oli kõik, mida Lizzie tahta võis. Eriti pärast tänast. Isegi tõsiasi, et ta polnud Xavieri vanemate silmis just kõige armastusväärsem isik või see, et ta mehest mitu aastat vanem oli, ei suutnud hetkel Elizabethi tuju alla viia. Pealegi oli Xavier nüüd täisealine, seega selle kohta ei saanud enam kellelgi eriti ütlemist olla. Kui tänase päeva eelnevad sündmused kõik ära unustada ning neile jääks vaid alles praegune hetk, siis kõik oleks lihtsalt suurepärane.

Vaevalt oli Xavier oma lause lõpetanud, kui ta ennast äärmiselt imelikult tundma hakkas. Kes oleks osanud arvata, et ta kunagi kellelegi selliseid sõnu ütleb? Xav tundis, nagu oleks ta praegu mingi idiootse romantikafilmi kangelane, kes just surmast pääses ja nüüd oma kallimale igavest armastust vannub... Liiga lääge. Xav üritas selle mõtte peale mitte nägu krimpsutada, sest ta ei tahtnud olukorda Lizi jaoks ära rikkuda - naised kipuvad ikka selle romantikaga väheke üle pingutama. Ta pidi veel isegi kogu olukorda korralikult seedima. Sõnagi lausumata seisis Xavier ikka samal kohal, kavatsemata nende hetkelist õnnelikku mulli lõhkuda.

Elizabeth millegi pärast aimas, mida noormees mõtles ning puhkes seejärel naerma. Naine viis pilgu mehe silmadesse ja muigas lõbusalt, sasides Xavieri juukseid. Alles nüüd hakkas naisele kohale jõudma, et Xavieriga ei juhtunud mitte midagi ning et mees jääb talle alles. Pingelangus oli suur. Elizabeth suudles noormeest ning libistas oma käed mehe särgi alla. Sellega saab Xavier mõtted äsjatoimunud koolitulistamiselt eemale, iseasi kas noormees piisavalt sellises tujus oli. Kui ei olnud, siis ju sai Elizabeth sellest kohe teada ja kui oli, siis oli kõik tore. Vähemalt selleks hetkeks.

Xavier ei saanud küll aru, mis Elizabethi naerma ajas, kuid ta ei hakanud ka küsima, sest tüübil endal küll veel naerutuju polnud. Ta elas praegu ikka veel mingil määral üle sündmusi koolis, kuigi ei tahtnud seda endale tunnistada. Xavier oli alati end palju tugevamaks inimeseks pidanud, aga tuleb välja, et on temalgi omad nõrkused, millest varem aimugi polnud. Küll aga meeldis talle see, kuhu Lizzie mõtted ilmselt suunatud olid. Suudelnud naist vastu, asetatas ta oma käed ümber Lizi puusade, tõmmates ta endale nii lähedale kui vähegi võimalik. Millestki sellisest ei ütleks ta kunagi ära.