You can go your own way..

Katherine võttis lonksu enda teest, pannes käte jaoks liiga kuumana tunduva tassi siis vahepeal lauale. "No peabki olema, kui ta enamuse ajast siin veedab," märkis Kath kerge muigega, viies pilgu siis ekraanile. Ega need multikad tema silmis ka teab mis põnevad polnud, aga ta oli harjunud vaatama juba puhtalt sellepärast, et Brent kommenteeris sealt vahepeal miskit ja siis ta oskas kaasa rääkida. Nähtavasti üritas poiss isa ka vaatama saada, aga pilk Tyleri suunas tegi selgeks, et lagi oli huvitavam. "Sul pole nii raske ju kas või korrakski vaadata," märkis Kat kergelt kulme kortsutades, viies siis ise viivuks pilgu sellele traktorile, mida ta ostma peab hakkama.

Tyler mõmises vaikselt. "Tegelikult on äärmiselt raske oma pead siit diivanilt tõsta," märkis mees. Ta ei viitsinud vaadata neid multikaid. Come on. Ta suri igavusse seal. Mees haigutas. Vähemalt rohud mõjusid ja valu hakkas taanduma jälle. Või taandus valu selle pärast, et ta rahulikult paigal oli. Who knows. "Sul on nii palju traktoreid juba, Brent, sa midagi muud ei taha?" küsis Tyler hoopiski. Näed, arendab vestlust oma pojaga.
"Kombaini!" teatas Berent asjalikult.
"See on ka traktor," pööritas Tyler silmi, pilk ikka lael.
"Ei ole! Titekas oled! Kombain ei ole traktor!" teatas Brent väga asjalikult.
"Ei räägi nii!" keelas Tyler tõsisemalt, aga ei täpsustanud, mis moodi rääkida ei tohi, sestap jäi Brent lihtsalt tasa ja naeris vaikselt omaette. Nooh, ta sai aru küll, et issile titekas öelda ei tohi.

"Ma ei näe, et sul kael kuidagi muljutud oleks, nii et ei tohiks nagu probleeme olla," muigas Katherine teadjalikul ilmel. Tyleri haigutus viis ta mõtted muidugi taas magamiskorralduste juurde ja naine hakkas enda peas juba kõike plaanima, kuniks kuulis Ty'd pojaga rääkimas. Enda pojaga, tähendab. Kuigi ega palju puudu polnud, et tema Brent'ile ema eest oleks. Mitte, et ta üritaks seda kohta kuidagi endale omistada. Aga poiss oli siiski üsna palju tema juures ja puha. Igatahes.. Nende kahe tore vestlus lõppes ka muidugi sellega, et Tyler põhimõtteliselt käskis Brentil vait jääda. Nojah siis. "Kuidas nii?" uuris Kath pilku mehele viies. No natuke lugupidamatu oli see tõesti ehk, aga no, mis täpsemalt siis valesti läks.

Tyler ei reageerinud alguses, aga taipas viimaks, et küsimus oli talle vist suunatud. Ta tõstis pead korraks ning vaatas Kathi poole. "Sa ei kuulnud, mis ta ütles?" küsis Tyler kulme kergitades. "Ta ei või rääkida niimoodi inimestega," ütles mees ning toetas oma pea tagasi diivani seljatoele.
"Jah! Titekas ei või öelda," teatas Brent asjalikult. Näed siis, teadis küll. Aga vahel ikka ütles. "Aga ma tahan kombaini ka," ütles Brent siis ning viis pilgu telekalt oma isale.
"Mhmh, saad kombaini ka," nõustus Tyler. Man, kui tüütu. "Aga siis viime su mingid vanad mänguasjad ära," õtles Tyler.
"Ei!" keeldus Brent. "Mul on neid ju vaja!" arvas laps.
"Sul on nii palju neid juba," sõnas Tyler kannatamatult ohates. Kõik kohad olid mingit jama täis koguaeg. Oli seda siis vaja?
"Ma koristan nad ära," lubas Brent.

"Ei, kuulsin küll.. Lihtsalt. Küsisin," sõnas Katherine, noogutades siis mõistvalt. Noh, tema silmis polnud titekas nii hull sõna. Aga Tyler oli isa siiski. Ja naise silmis endiselt hea isa. Küll hetkel pisut mitte osavõtlik. "Aga sul on lõpuks nii palju mänguasju, et sa ei jõua kõigiga mängida ja siis osad jäävad unarusse," arvas Katherine pilku Brent'ile viies, kerge naeratus huulil. Ta ei osanud ettegi kujutada, mis kuhi neil seal kodus siis juba olemas oli. Tema polnud seal ju endiselt käinud.

Tyler mõmises nõustuvalt Kathi jutuga kaasa. "Nii et kas anname vanad mänguasjad ära või ei osta sulle uusi," ütles Tyler kindlalt.
Brent mõtles natuke selle asja üle. Jube tähtis ülesanne siiski. Aga tal polnud kõigi mänguasjadega tugevat sidet. "No siis muidugi anname vanad traktorid ära!" arvas Brent viimaks asjalikult ja vaatas multikat vaikides edasi. Aga igal juhul annab ta pigem vanad ära kui et loobub uutest.
"Aga dinosaurused?" küsis Tyler.
"Neid ma ju uusi ei taha," sõnas Brent naeratades.
"Okei," muigas Tyler ning sasis Brenti juukseid. Kui neid uusi ei taha, siis ei taha.

Katherine muigas kergelt, kui Tyler temaga liitus ja poiss valiku ette pandi. Parenting at its' best noh. Ja kui Brent nõustus vanadest mänguasjadest viimaks loobuma, oli naisel tõsine kiusatus Tyleriga high five lüüa, mida ta ilmselgelt ei teinud, sest ta oli siiski täiskasvanu. Vähemalt mingite mastaapide järgi. Aga päris võidukas tunne oli küll. Nii et Kath lubas endale high five'i asemel ühe küpsise hoopis. Kui nad sedasi jätkavad oma tee ja küpsiseõhtuid, siis läheb naine küll varsti paksuks..
"Tead, ma mõtlesin, et me läheks millalgi Brent'iga sinna mänguväljakule," sõnas Kath pilku Tyler'ile viies. No ta ju pidi ette kandma kõik nende käigud.

Tyler väga high-five'i tujus nagunii polnud. Aga ka tema oli rahul, et Brent otsustas oma vanadest mänguasjadest siiski loobuda. Naise pakkumise peale vajus Ty hetkeks mõtteisse. Mänguväljak... Dom oli põhimõtteliselt ähvardanud Brenti ja see ei meeldinud Tylerile väga. Damiani ähvardused olid midagi, mida tasus tõsiselt võtta. "Ei," vastas mees end selgitamata. Parem karta kui kahetseda.

Sellist vastust Katherine oodanud polnud. Tegelikult oli ta üldse mõelnud, et ta rohkem teatamise mõttes ütleb Tyler'ile. Või noh.. Ta oli eeldanud, et mehel on üsna savi sellest, kus nad käivad ja mis nad teevad. Aga nii resoluutne vastus kohe..
"Ee.. ei? Miks?" küsis naine kergelt kulme kortsutades. Laps tahtis ju välja ka vahepeal saada ja ega temagi väikese jalutuskäigu üle parki kurtnud oleks. Ja Kath polnud isegi mingit kindlat aega välja pakkunud. Siis oleks ehk veel mõistetav, miks Ty nõus pole. Aga eip.. Lihtsalt.. ei.

"Sest ei," vastas Tyler. Ta ohkas. "Praegu on natuke keerulised ajad. Oleks hea, kui Brent lasteaias ka paar päeva ei käiks," okei, nüüd hakkas Tyler liialt paranoiliseks muutuma? No aga ta polnud enam üldse Domis kindel. Talle tundus, et ta parim sõber vahetab ta välja. Ja kui ta vahetab ta välja võis ta väga vabalt hoiatuseks Brentile miskit teha, et Tyler end paremini üleval peaks. Seega.. Parem kui laps koguaeg kodus on, siis ei juhtu temaga midagi. Või koguni parem kui ta koguaeg lapsehoidja juures oleks, Dom ei teadnud ju, kus Kath elab.

"Kas ma akna ikka tohin lahti teha või on värske õhk ka keelatud?" küsis Katherine pisut pahaselt, kuid leebus siis üsna kiirelt. Tal kippus ikka meelest minema, et Tyler tegeles ju mingi müstilise ja ohtliku asjaga ning seda arvesse võttes teadis tema tõesti kõige paremini, mis Brent'ile antud hetkel parim oli. Ja kui selleks oli nelja seina vahel kopitamine, siis olgu nii. Kath oli pealegi mehe palgal, nii et tema poleks midagi kobiseda tohtinud, aga nagu aru saada, polniud ta väga "yes, boss" laadi inimene. "Olgu. Mõistan. Anna teada siis, kui ajad lahti keerduvad," ohkas naine viimaks.

Tyler viis oma pilgu Kathile ning kergitas oma kulme. Niimoodi siis kohe? Aga enne kui mees noomituse oleks saanud teha või midagi, ütles Kath juba, et mõistab. Parem oleks kui mõistaks ja Brenti kuskile salaja vedama ei hakkaks. "Eks ma annan," sõnas mees siiski ning sulges taas oma silmad. Brent nende vestlusest väga osa ei võtnud ja seda tähele ei pannud. Tema oli ametis küpsiste, tee ja multikatega.

Salaja ei veaks ta poissi küll nüüd kuskile. Esiteks sai ta ikka aru küll, et ega Tyler kiusu pärast neile lõbu ära ei keelanud. Ja teiseks oli taolistel asjadel kalduvus ilmsiks tulla ning Kath ei tahtnud riskida töö kaotamisega. Too põnn oli talle üsna lühikese ajaga südamesse pugenud. "Küpsiseid võid sa ikkagi süüa, mis sest, et tee osas pirts oled," muigas Katherine end uue küpa järgi sirutades, haarates siis teetassi samuti kätte, et sealt kohe lonks võtta. "Kuidas sul olemine on?" uuris naine.

"Pole isu," arvas Tyler silmi avamata. Vähemalt mitte küpsiste isu. Ta hingas sügavalt sisse ning rahulikult välja. "Valus pole enam vist," arvas mees. Vähemalt ta ei tundud, et oleks valus. Selline üsna tuim oli olla. Õlut ei ole, telekast vaadatakse ainult mutlikaid, koju ka ei lasta, mitte et Tyler seda viimast vähemalt hetkel nagu väga taga igatsekski. "Sul kohvi on vähemalt?" küsis Tyler oma silmi avades ning pead tõstes ja vaatas naisele otsa.

"Külmkapis on muud kraami ka, kui kõht tühjaks läheb," sõnas Katherine. Noh, et äkki mõne muu asja isu on siis. Mehe vastuse peale noogutas Kath rahulolevalt. "Siis on hästi," lausus naine naeratades, võttes oma teest lonksu. "Kohvi on. Koort on ka kapis. On sul kõht tühi äkki? tahad süüa miskit?" uuris Kath tassi lauale pannes. Nojah, nemad olid ju Brentiga juba söönud, aga selle peale ta ei tulnudki, et Ty ehk polnud.