Fucking consequences

See võis nüüd küll nunnu vaatepilt olla, mis. Lucy muigas Colini tänusõnade peale ning kaevas klaasist uue lusikatäie, mille pistis nüüd endale suhu. Igas söögikohas, kus ta oli endale lattét tellinud, varieerus maitse pisut, siinne oli vägagi hea. Pole midagi halba öelda. Kuulnud, mida mees ütles, turtsatas naine kergelt ja ütles enne, kui pidama sai: "I like my men like I like my coffee - white and sweet." Alles siis, kui lause oli lõpetatud, sai ta aru, mida oli just öelnud, ning lõi käe suule, hakates naerma. "Anna andeks, see oli kohatu," vabandas Luce turtsudes. Öeldu oli tegelikult tõsi, aga see oli kohatu.

Colin jäi naisele üsna mida-see-nüüd-tähendama-pidi-pilgul otsa vaatama, enne kui turtsatas ja naerma hakkas. "Noh... jah... mis ma ikka selle peale kosta oskan. Valge ma olen, kui meeldiv või magus seda ma ei tea," lausus noormees kui oli pisut tõsisemaks muutunud, kuigi lõbus muie ja pilk, millega ta nüüd naist vaatas, oli kenasti endiselt olemas. "Pole hullu. Vähemalt ütlesid sa ilmselt seda, mida mõtlesid," sõnas Colin, kehitades enda õlgu ja võttes enda mahlast ühe mõnusalt värskendava sõõmu.

Oli kergendus, et Colin selle peale vähemalt nähtavalt ei solvunud. Ta võis vahepeal niisugust lollust suust välja ajada, et pani enda läheduses viibijad küsima, kuidas ta sai üldse ajakirjanik olla. "Oled küll armas," väitis Lucy naeratuse saatel. Oli ju, ja mitte ainult füüsiliselt. Kõik see lahe suhtumine ja toetamine ja kõik. Seda ta iseäranis meestes hindaski. Mõrvanud veel paar pennet, torkas naine need suhu ning nautis erinevate juustude maitset, mis segunesid penne niigi pisut soolaka maiguga. Siia juurde sobis kohv suurepäraselt.

Üsna pea sai neil söök söödud ja jook joodud ning Lucy otsis välja oma rahakoti, sest toidu eest tuli maksta - tasuta sai vaid tappa. "Mis kell su lõuna lõppeb?" päris naine.

"Mõnekümne minuti pärast lõppebki. Jalutan veel tagasi ka ja ongi läbi," sõnas Colin, kui oli enda mobiilist kella vaadanud. Kui Lucy enda rahakoti välja otsis, tegi seda ka noormees. Hmm... keskkooli tüdrukutele vist meeldib, kui nende eest makstakse, aga Lucy? Ta on siiski iseseisev naine ja ta on teadlik sellest, et Colin just ei suple rahas. "Sa tuled minuga veel galeriisse kaasa või jalutad siit üksinda kuskile?" uuris noormees, tõustes laua tagant püsti. Muidugi võiksid nad veel enda arvet oodata, aga sees saab rutem makstud.

Tal polnud mingit probleemi iseenda eest maksta. Tal poleks mingit probleemi ka Colini eest maksta, aga ta teadis, kuidas mees suhtub sellesse, et ta oma raha pakub. Viimati, kui ta seda tegi, oli Colin tema pakkumise tagasi lükanud. "Ma arvan, et jalutan koju tagasi," vastas naine küsimuse peale, kui end püsti ajas, pannud enne söögiriistad korralikult kausjasse taldrikusse. Otsinud rahakotist oma pangakaardi, suundus ta söögikoha sisemusse, et leti juures oma söögi eest maksta.

Colin noogutas lihtsalt naise otsuse peale ning jalutas koos temaga kohvikusse. Ta ootas, kuni Lucy enda eest ära maksis ja pani siis ise paraja summa letile. Tal oli hetkel parajalt sula ja seega ei hakanud ta enda kaardiga jamama. Saanud sellega ühele poole, jalutas Colin kohviku ette, oodates ära ka naise. "Tundub, et ma pean siis üksinda tagasi jalutama," lausus tüüp õlgu kehitades. Ta astus naisele sammukese lähemale, asetades enda käed ümber tema, et talle üks pisike suudlus anda. See kõik oli natuke veider. Üldse kogu see päev oli üsna veider, aga kuidagi pidi sellega ju toime tulema. Astunud Lucyst jälle eemale, noogutas ta lühidalt. "Homseni siis," sõnas Colin, vaadates naisele otsa.

Kuni Colin enda toidu eest tasus, seisis Lucy sealsamas ja mõtles, kuidas nad peaksid nüüd laiali minema - kas ütlema lihtsalt "näeme", kallistama? Suudlema? Missugune žest iseloomustaks kõige paremini seda kammajaad, mida nimetatakse nende suhteks? Siiski lahendas Colin selle olukorra kuidagi, suudeldes teda õige kergelt, ning suudluse ajal käis naise peast läbi mõte, et see oli tõesti kõige õigem valik. "Homseni," lausus ta kergelt noogutades, saatis mehele veel ühe naeratuse ning pöördus, et oma suunas kõndida. Homseni, mil selgub täielik tõde.

OT: läbi