Eila õhtal

Ennast Tyleri esiuksest sisse lasknud lükkas Scarlet oma tuhvlid kuhugi esikunurka ning jalanõude järgi lihtsa ülevaate saanud, et Tyler on kodus ning mehe pisem variant mitte, liikus tsikk edasi kööki. Kuhugi mehe toa poole "Ma tõin süüa," hõiganud jäi Scarlet köögis mässama. Osad asjad külmikusse ladunud, segas ta viie minutiga endale mingi salati valmis ning soojendas Tylerile mikrokas mingi suvalise valmistoidu paki üles. Absoluutsel kõik inimesed teadsid, et kuigi Scarlet armastas kokata maitsesid tema tehtud road nagu kassitoit, nii et Tylerit külastades ei viitsinud ta isegi pingutada, valmistoidust täiesti piisas. Salatile veidi liiga suure hunniku caesari kastet lisanud valas Scarlet endale klaasi veini, maandus lauataga ning pööritas siis silmi. Tsiis, kus ta jääb nüüd.

Tyler magas rahus oma toas. Ukse oli lukust lahti unustanud. Täiesti maun! Aga noh, juhtub, kui sa mitte just kõige selgemas olekus ja veidi läbi pekstult koju jõuad. Siiski kuulis ta, et keegi tuli ja oli juba kahe minutiga valmis öökapisahtlist relva haarama, kuid siis kuulis ta Scarleti tuttavat häält. Heh! Polegi mingi Brandoni või kellegi sellise minion. Ty haigutas ning ajas end oiates voodist välja, kobides kõigepealt duši alla. Viis minutit, mitte rohkem, lödistas ta seal jaheda vee all, seejärel kuivatas end ning tõmbas mustad teksad jalga. Okei, ehk läks veidi kauem kui viis minutit. Valus oli ju. Tyler astus paljajalu, tumedat maikat endale selga tõmmates ja oma sinikaid kinni kattes, elutuppa, juuksed pesust ikka veel niisked. Ta möödus diivanist ning virutas mingile Brenti maas vedelevale pehmele dinosaurusele jalaga. "Kes sind kutsus?" muigas Tyler, kui tüdrukut laua taga istumas ja söömas ning veini nautimas märkas. Ei tegelikult, söögist ära ei ütleks, sest Tyleri külmik oli alati pigem tühi, kui täis. Mehel lihtsalt polnud väga aega süüa osta. Ty silus veidi oma juukseid ja kiskus neid siis vähe rohkem turri, maandudes samuti laua taha toolile istuma. Mm, lõhnas hästi, mis iganes see ka polnud, mis uunist just tulnud oli. Mees tiris selle pakikese endale lähemale ning silmitses seda hetke, taibates siis, et tal on söömiseks kahvlit ka vaja. Kurat! Ty ajas end laua tagant püsti ja otsis sahtlist kahvli, kui ta juba püsti oli, otsis mees endale ka purgi õlut ning istus laua taha tagasi, nüüd võib sööma asuda. Ei pea ilmselt märkima, et mehe nägu oli kaklusest endiselt sinakas-lilla ja tema kulm ning huul olid katki. "Tänks söögi eest," oli mehel nii palju oimu, et naist tänada. "Aga tegelt ka, mis teed siin?" küsis Ty muiates ning torkas kahvli oma kartuliputru meenutavasse toitu.

"Sebastian," vastas Scarlet kuti küsimust kuuldes peaaegu automaatselt, sest talle lihtsalt tegi see alati nalja, kui väga noorukid teineteist ja teineteise mainimist ei sallinud. Ilmselgelt ei olnud Seb teda siia kutsunud, sest Scarlet isegi ei suhelnud temaga enam, kuid midaiganes, eksole. Oma pokaalist sõõmu veini võtnud ajas näitsik selle aga endale peaaegu kurku, kui Tyler tema vastas lauataga maandus ning talle šarmikalt naeratas... oma täiesti läbitaotud näoga. Paar korda pärani silmadega köhatanud, et vedelik ikkagi kurgust alla saada, raputas Scarlet aga endamisi pead. "Väga kaunid... sõjamaalingud," lausus tsikk, üks kulm veidi kergitatud, endaga täiesti rahulolevat kutti silmitsedes. "Ise tegid?" lisas Scarlet huulile hetkeks pisike muie ilmumas, sest ta poleks absoluutselt imestanud kui Tyler endast badass mulje jätmise nimel veidi tuuninud oleks, kuid see nägi siiski 'veidi' tõsisem välja. Ja kuigi tal polnud Tyleriga päris selline läbisaamine, et ta ümber laua tema juurde oleks jooksnud ja nunnutama hakanud, siis veidi murelik pilk oli tema silmis ikkagi. Ta ikka oskas... Vähemalt oli Scarleti soov tunniks igasugused muud jamad unustada täiesti korda läinud.

"Mida vi... Haha, väga naljakas," torises Tyler, kui tüdruk Sebastianit mainis. Sebastian isegi ei teadnud, kus Tyler omadega on ja kutti tundes ei tahtnudki ta teada. Parem oli ka. Kui nad veel Floridas elasid, meeldis Ty'le ikka aeg-ajalt oma väikevenna elukese kallal nokkida või niisama norida, aga nad sattusid aastate möödudes aina vähem kokku ja nüüd oli Ty'l täitsa hea meel, et ta tänaval Sebastianiga kokku ei saanud juhtuda. Tyler sõi oma kartuliputru ning noogutas kommentaari peale, mis tema vigastuste kohta käis. Ta neelas suu tühjaks ja jõi õlut paar lonksu enne kui rääkima asus. "Mulle ka meeldivad jah. Ma veel hoolega tuunisin, et kuhu ja kuidas täpselt lüüa, et lahe välja näeks," sõnas Ty lõbusalt muiates. Armid ju kaunistasid meest või midagi.

"Tänan," mainis Scarlet rahuloleva naeratusega justkui oleks Tyler oma 'väga naljakat' tõsise komplimendina mõelnud, kuid jäi siis äkki supertõsiseks kui Tylah oma sõjamaalingute tuunimisest rääkis. "Ma annaks sulle seitsmest..." alustas tsikk lõpuks tõsiselt just kui oleks seitsmene hindamisskaala väga tavaline, ning osutas siis näpuga ühe sinika poole, mis kuti paremal põsel oli: "... Kolm. See siin," ja ta torkas korraks õrnalt tüübi sinikat, sest ilu nõuab ohvreid, eksole, "lihtsal rikub kuidagi kogu üldpildi." Ülevaade antud, rüüpas Scarlet rahulolevalt oma punast jooki ning kaevus paariks kahvlitäieks uuesti salatisse. "Ja Brent...?" uuris tsikk aga peagi selle kohta, kuidas ja kas Tyleri poeg sellesse suhtus, et ta isa värviline oli, kuid jättis hästi viisakalt otsese küsimuse esitamata, sest ta oli lihtsalt nii viisakas ja mitte judge'iv noor neiu. Okei, tegelikult ei olnud tal mitte mingeid kogemusi kasvatamise vallas ning ta ise oleks ilma peksa saamata neli korda hullem eeskuju olnud, nii et ta lihtsalt hoidis oma suu kinni seal kohal, kus tal selle lahti tegemiseks õigus puudus.

Tyler kergitas oma kulme ja kuulas huviga, mis hinde neiu talle annab. Palju ta sinikad siis väärt on? "Ainult kolm?" imestas Tyler natuke pettunult. Prsh! Nii halvasti Nate teda nüüd ka üles ei tuuninud ju. Või siiski? Ty kirtsutas natuke nina, kui neiu ta üht sinikat tonksas. Ai! Aga ta oli tugev mees ega teinud häält. "Jätan meelde ja püüan järgmine kord asja vähe vähe korralikumalt teha," muigas Tyler endiselt lõbusalt. Brenti mainimise peale kortsutas mees korraks kulme ning võttis, pärast õlakehitust, uue ampsu oma söögist. "Ta pole midagi näinud," sõnas Ty kui oli suutäie õllega alla loputanud. "Ta on oma uue hoidja juures. Maalivad seal dinosauruseid. Eks ta täna näeb siis," arvas Ty. Haha, lahe isa, polnud oma poega juba vaata et 24 tundi näinud. Nooh, Kath oli väga hea hoidja. Brent sai naise juures kuradi palju olla ja Tyler ei pidanud lapse pärast eriti palju muretsema. "Ja kuidas mu lemmikul peaaegu sugulasel läheb?" küsis Tyler juba palju lõbusamal toonil. Kusjuures ta tunnistaks Scarleti vist iga kell enne oma õeks, kui Sebastianit oma vennana tunnistas. Aga sügaval sisimas hoidis Ty siiski oma perekonda ja kui Sebastian peaks tõsistes jamades olema, siis ta aitaks teda kindlasti. Aga Sebastian polnud kunagi jamades, sest ta oli nii tubli poiss neil ju ja Ty ei pidnaud tema pärast muretsema.

"Mis vanaga juhtus?" uuris Scarlet, kui mees midagi uue lapsehoidja kohta mainis. "Temaga läksidki kaklema?" ilmus neidise huulile hetkeks isegi jälle lõbustatud naeratus kui ta püsti tõusis, külmikuni loivas ning siis selle ette kükitas, et sügavkülmast endale mõni jäätis leida. Väkk, pähklitega... Mõne hetke pärast aga mingi pooltühja shokolaadijäätise topsi leindnud hakkas Scarlet juba püsti tõusma, kui siis kuti küsimust kuulis ning oma kohale paigale jäi. Mitte, et ta teadnud ei oleks, et see küsimus tuleb, kuid sellegi poolest ei muutnud see vastamist oluliselt lihtsamaks. "Normaalselt," lausus Scarlet aga lõpuks väga mitteendaliku vastuse, sest tal läks alati kas VÄGA hästi või täiesti katastroofiliselt, mingit vahepealset varianti tema jaoks ei olnud. Kuid kuna tema praegune olukord oli nii värske tundus see kordi hullem kui täiesti katastroofiline, nii et 'normaalselt' sobis hästi. "Ma sain võimaluse B&Wsse oma pildid saata..." lausus Scarlet lõpuks külmikut kinni pannes ning lauataha naastes. Ta polnud isegi Alecile seda jõudnud mainida, et üks populaarsematest fotoajakirjadest ta piltide vastu huvi tundis, kuid noh... ... Jah. "Miski pole veel kindel muidugi, kuid hea tunne tekkis ikkagi," muigas brünett kui siis maailma kõige suurema lusikatäie jäätist endale suhu torkas. Nämmmmmm.

Tyler kergitas küsimuse peale veidi kulme. "Jäi Floridasse," vastas mees. Nad ju suht alles kolisid Tree Hilli ja lapsehoidjat Floridast kaasa ei võtnud ilmselgelt. Aga keegi pidi Brenti siin hoidma, seega pidi Tyler lapsehoidja otsima. Ja Kath oli selleks vägagi sobilik. Kuigi vahel Tyler kaalus varianti, et kellegi teisega tal oleks lihtsam. Tyler kortsutas hetkeks kulme, kui Scarlet vastamiseks aega võttis. Juba see polnud neiulik. "Normaalselt?" kordas Tyler, aga siis juba mainis tüdruk fotosid ja ajakirju ja asju. Uhmn... "Oot, sa said nagu mingi eriti hea asja oma fotode jaoks ja sul läheb normaalselt?" küsis Tyler uskumatusest kulme kergitades. Jah, ilmselgelt ei jaganud Tyler Leighton väga fotoajakirjadest midagi. See oli rohkem Sebastiani ülesanne - teada, neid ajakirju ja värke. Aga Tyler oli tunduvalt parem kuulaja, kui Sebastian. Nii veider, kui see ka polnud. "Mis lahti on siis?" küsis Tyler lõbusalt muiates ning lonksas enda õlut. Oli ilmselge, et midagi o l i lahti.

"Mhmm.." noogutas tsikk, jäätis ikkaveel suus, et ta midagi pikemalt seletama ei peaks, uus lusikatäis kohe eelnevale järgnemas. Eating your feelings maitses paremini kui kunagi varem. "Midagi," lausus Scarlet aga lõpuks kiirelt kui tema keel sellest järjepidevast jäätise söömisest juba liiga külmaks läks ning ta pausi pidi tegema. "Ma lihtsalt nagu... Me Aleciga..." proovis ta mitu korda erinevat pidi alustada seletust sellest, mis kaks päeva tagasi juhtunud oli, kuni lihtsalt oma käe tõstis ning kutile oma neljandat sõrme näitas, millel nüüd kihlasõrmuse asemel lihtsalt pisike rant oli. Ilmselt oli ta ikkaveel eitus faasis, kui ta seda isegi välja ei suutnud öelda, ilma et tal kurku mingi klomp tekiks. Veiniklaasile lõpu peale teinud korjas Scarlet laualt oma nõud kokku, lükkas need siis loputamiseks kraanikaussi ning köhatas vaikselt oma hääle uuesti puhtaks. "Mis kell Brent tuleb?" vahetas tsikk ülisujuvalt teemat nagu ta oleks just öelnud, et ta vanavanemad võtsid uue koera, ning haaras siis kuskilt mingi švammi, et oma lusikas ja kahvel ja taldrik ära pesta.

Tyler jälgis tüdrukut tähelepanelikult. Kõik ei olnud kohe kindlasti okei. Juba see, kuidas too seda jäätist hävitas, näitas, et kõik polnud korras. Aga Ty ootas kannatlikult, mida tal vahel harva isegi oli, ära kuni tüdruk oma käe tõstis. "Woah," ei suutnud mees mitte kuidagi oma reaktsiooni tagasi hoida. Alles nad ju kihlusid ja juba lahus? Whaat? Tyler ei osanud nagu midagi öelda kohe esimese hooga ning pistis hoopis viimase lusikatäie kartuliputru suhu ja mälus seda mõtlikult. Mis sellest, et see väga mälumist ei vajanud. "Tahad ma.." hakkas Ty ütlema, kuid vakatas, kui neidis Brenti kohta hoopis küsis. "Tuleb, kui ma talle järgi minna viitsin," kehitas Ty ükskõikselt õlgu. Brent oli tubli poiss sai hoidja juures hakkama küll. "Miks te lahku läksite siis?" küsis Tyler. Ilmselt oli Alec midagi teinud ja tüdruku maha jätnud, sest vastupidises olukorras oleks Scarlet kindlasti öelnud, et mees on mölakas ja ta jättis ta maha. Aga tüdruk ei saanud ju üldse midagi öeldud selle kohta. "Ma võin ta sahtli tühjemaks lüüa kui tahad," pakkus Tyler. Mitte, et see väga midagi aitaks eks ole. Aga ehk tekitas parema tunde. Ta ei saanud seda teemat niisama jätta, ta tahtis põhjust teada. Mees jälgis, kuidas Scarlet nõusid nühkima hakkas. "Mul on nõudepesumasin siin," mainis Ty, mitte, et tütarlaps seda kasutada tahaks ilmselt. Nõude pesemine oli ju üsna hea stressi leevendaja. Mõnele inimesele. Naistele põhiliselt. Ty leevendas enda stressi midagi või kedagi pekstes, juues või liikluseeskirju rikkudes. Kõik teadsid seda, kes Tylerit natukenegi paremini tundsid.

Muidugi vastas Tyler tema küsimusele ühe lausega ning pöördus siis tagasi eelmise teema juurde. Otseloomulikult. "Ma ei tea," oli neidise automaatne vastus küsimusele, miks nad lahku läksid, kuigi tegelikult ta ju teadis küll. Tal olid selle suhtes lihtsalt nii vastakad tunded: ühelt poolt oli ta enda peale tige, et ta nii suure jama kokku oli suutnud keerata, viimase kuu jooksul koguaeg oma tundeid alla surus kui talle miski ei meeldinud ning siis lõpuks sellele totakale peole läks, mis talle muidugi meeldis, kuid mis doominoklotsi ümber oli ajanud. Teisalt oli ta nii pettunud Alecis, et too lihtsalt lahkumineku kasuks otsustas ilma teda ära kuulamata või asja läbi arutamata. Jah, neil oli palju probleeme, kuid mees isegi ei üritanud neid koos lahendada, vaid lihtsalt süüdistas teda asjades, mis olid küll tõesed, kuid valusad ning lahendas probleemi alkoholi ja ignoreerimisega. See jättis Scarletile lihtsalt tunde, et Alec polnud kunagi nende suhet või isegi Scarletit ennast tõsiselt võtnudki ning see oli lihtsalt valus. Pluss siis veel kõik need asjad, mida ta tüli ajal naise kohta öelnud oli ja veel enam see KUIDAS ta seda kõike öelnud oli ja kui ebausaldavalt ta temasse suhtus ja... Ta lihtsalt tundis end jälle mingi 19-aastase tüdrukuna, kes järjekordselt kõik metsa oli keeranud, kuid seekord ei läinud ta kutt lihtsalt mingi parema tsiki juurde, vaid Scarlet oli ta endaga kuidagi põhja kaasa vedanud ning nüüd oli ta olukord veel hullem kui enne naisega kohtumist. Braavo. Job well done. "Ma suudlesin ta õetütart, mind ei saa usaldada, suhe ei toimi nii, finito," tegi Scarlet lühida lihtsa kokkuvõtte kui siis nõud, mis ta säravamaks kui eales varem nühkinud oli, tagasi kappi pani ning siis endale veini juurde valas. Isegi sellest rääkimine oli kurnav. See oli nagu iseenda süüdistamisele seletuse otsimine ja siis arusaamine, et seda pole ja et tegelikult oli Alecil õigus ja clean cut oligi kõige loogilisem lahendus, kuid see ei muutnud eelmist seitset kuud olematuks. Scarlet istus uuesti lauataha, toetas küünarnukid lauale, lauba peopesadele ning oli siis seal veidi nii kuni kergelt muiates pead raputas. "Sa ei näe praegu välja nagu sa kedagi taguda suudaks," mainis tsikk, sest Tyleri kallal võtmine oli talle nii tuttav ja omane tegevus ning omal moel oli see pakkumine Tylerist väga armas. Kindel ei, aga armas.

Tyler jälgis ikka tüdrukut ning sai oma söögi söödud vahepeal. Tüdruku vastus polnud küll see, millega Ty rahule oleks jäänud. Sestap jõi ta isukalt oma õlut, et puder alla loputada kui siis neidis päris ausalt, aga väga kokkuvõtvalt rääkis, mis neil Aleciga juhtus. Ty tõmbas õllepurgi oma suult eemale, äärepealt oleks selle kurku tõmmanud. Vaata, et ei usugi, et see tõde oli, sest... Tüdruk suudles Aleci õetütart. "Mis mõttes suudlesid ta õetütart? Kuskil peol või kainelt või..?" küsis Tyler. Seal oli ikka suur vahe, kus ja kuidas asi juhtunud oli. Muidugi oli teema Ty jaoks kohe väga palju huvitavam. "Oot, vana ta õetütar on üldse?" taipas Ty küsida. Scarlet vast nii veider pole, et mingit last suudlema läheb eks? Tyler ju tundis Scarletit natukene. Ta oli täitsa tore tüdruk. Ja mitte kuidagi ei saanud mees teisiti, kui kujutas tüdrukut mõnd kuuma naist suudlemas. Damn. Miks ta seda ei näinud? Jah, see, et Scarlet mingit teist naist suudles oli järsku palju olulisem teema, kui see, et tüdruku kihlus just lõppes. Way to go, Ty.

"See pidu, mis Andrew' juures toimus kolm päeva tagasi..." informeeris Scarlet kutti, keda ta kohapeal isegi näinud oli. Mingil hetkel olid aga enamvähem kõik ta tuttavad, kaasa arvatud Andrew ise, Tyler ja Lola ära kadunud ning seega ei olnud ta kindel kui kastis või mitte kastis nad järgmine päev olid ja palju nad sellest õhtust mäletavad. "Seitseteist?" pakkus Scarlet aga järgmise küsimuse vastuseks, kulm veidi kortsu tõmbumas, sest ta polnud tegelikult ise ka kindel. Vist nagu oli 17, sest Alec rõhutas koguaeg, et Carla on alaealine ning samas oli ta Jace'iga samas lennus. Vaevalt, et ta 16 oli. "Mh, aga vahet ei ole. POINT on selles, et meil oli varem jamasid ja see tõi selle välja ja ta isegi ei üritanud midagi lahendada!" togis Scarlet laua alt kuti jalga kui talle kohale jõudis, et Tyler täiesti lambiseid detaile küsis. "Misiganes," lisas näitsik aga juurde, sest eks selle teemaga oli nii nagu oli: aasta aega oli see keeruline ja hiljem lihtsalt mitteniitore mälestus. "Kuidas sul endal läheb?" uuris brünetitar aga nüüd, huulile taas pisike naeratus ilmumas: "Kui see, et sa kelleltki haledalt klobida said, välja jätta."

Tyleri näole ilmus kerge selgusehetk, kui ta taipas, kus Scar teist naist suudelnud oli, aga ta ei mäletanud, et ta seda siiski näinud oleks. Seega midagi magas ta katusel suitsetades maha. Ilmselt magas ta väga paljut maha, sest tagasi mõeldes viibisid nad katusel terve igaviku. Aga no kui ei vedanud, siis ei vedanud. "Seitseteist?" kergitas mees kulme ning muigas lõbusalt. Scarlet skooris ka keskatsikke. Väga lahe. Kuradi kurat, et Tyler ilma jäi sellest etendusest. Mees võpatas kergetl end mõtetest välja, kui tüdruk teda laua all togima hakkas ja jutu jälle oma lahkuminekule viis. Ah jaaa. Ta just lõpetas oma kihluse selle suudluse pärast. "Mis jamasid?" kortsutas Tyler kulme. "Ta oli munn? Käitus sinuga kuidagi lugupidamatult? Ma täiesti võin talle hoiatuseks vastu pead anda," lubas Tyler täiesti tõsiselt. Mis sellest, et ta praegu välja nägi nagu oleks Figth Clubi filmimiselt tulnud või midagi ja et Dom tema kallal võttis selle viimase kakluse pärast kõvasti. Kui neidis tema kohta küsis kehitas mees õlgu. "Sitasti, mis seal ikka," muigas mees. "Ja hei, ma ei saanud haledalt klobida. See teine tüüp roomas koju, mina liigun täitsa tantsusammul kui vaja," muigas Ty lõbusamalt. Ta polnud üldse n i i hull ju ometi. "Kuule, tahad midagi sellest kangemat? Rummi? Viskit? Kanepit?" pakkus Tyler, kui tüdruku veiniklaasi poole peaga nõksatas. Täitsa arusaadav kui tsikk tahaks oma lahkumineku pärast wasted olla ja Tyler oli täitsa nõus ta pärast tuttu sättima ja talle isegi veepudeli voodi kõrvale tõstma või temaga koos jooma, sest lihtsalt nii hea sõber Ty olla oskas. Ta ei teadnud mida täpselt tegema peaks, kui keegi just oma kihlusest ilma jäi või kuidas iganes seda üldse sõnastama peaks. Suht sitt olukord oli ja Ty ei saanud seda oma peast välja, sestap ei aidnud ka väga Scarleti üritused teemat vahetada. Vähemalt ei uurinud Tyler enam selle suudluse kohta.

"Tõsiselt? Tantsusammul?" kerkis üks Scarleti kulm kui ta huulile samal hetkel pisike naeratus ilmus. "Soovid tõestada seda, samal ajal kui sa mulle selle lubatud rummi välja võlud?" naeris tsikk, maas olevast kotist oma telefoni välja võttes ning sealt kiirelt mingi tantsuloo mängima pannes. Jep, kutt oli ise end sisserääkinud, isegi kui ta tantsimise käigus teise silma ka siniseks peaks kukkuma. Scarlet ise tegi aga oma veiniklaasile põhja peale ning tõusis siis, et kapist mingi coca välja otsida. Maitselage või mitte, aga ta oli alati segu puhtale alkoholile eelistanud. Sue her. Ja see oli muidugi Tylerist väga armas, et ta temaga juua võis koos. Rüütlid ei ole veel surnud. Milline eneseohverdus.