Date, mhm.

Tavaline, et Jessical laupäevaõhtuti midagi teha pole, kui Sayer samal ajal ühikas on. Aga ta ei viitsinud üksi kodus ka passida. Mingitpidi sattus ta netis kolades Tree Hilli kino kodulehele ja täitsa tore oli seal näha, et mingi õuduka moodi filmi seal näidatakse. The Possession. Aga miks mitte vaatama minna? Pikemalt mõtlemata saatis ta Hunterile sõnumi. "Kinno! Kohe!" Seejärel kutsus ta takso, vahetas riided, pani üleriided selga ning väljus korterist, kust kohe taksosse istuda sai.
Ei läinud kaua, kui takso kino ees peatus. Jessie palus veits oodata. Tore, et kinos pangaautomaat on, Jessical polnud sularaha, mida taksojuhile anda. Taksoarve makstud, läks neiu kinomajja tagasi ja kuna Hunter veel saabunud polnud, sisustas ta aega piletite ostmisega.

OT: Hunter, kallis.

Hunter oli väga, kohe väga-väga üllatunud, kui Jessica talle sõnumi saatis ja tal kinno käskis tulla. See oli väga ootamatu, aga ega noormehel muidugi midagi paremat teha ei olnud, sest ta oli just jalutamast tulnud ja ta sättis ennast õppima. Ju siis tuleb õppimine edasi lükata, sest sellist võimalust ta küll käest ei lase. Ta tõmbas endale kiiresti midagi normaalsemat selga kui tema kulunud koduteksad ja paari auguga lemmikpusa. Viisakalt riides astus Hunter Sommersite majast välja ning võttis suuna kino poole. Tee sinna ei olnud pikk ja teda lausa tiivustas mõte sellest, et ta veedab ühe õhtu koos Jessicaga. Tegu oli küll ainult kinoga, aga ikkagi. Millal ta viimati üldse kellegagi midagi koos tegi? Kui Scooterit tema sõbraks mitte lugeda, siis ilmselt kuskil algkoolis, kui ta veel mõne inimesega läbi käis.

Jõudnud kino juurde, hingas poiss enne sügavalt välja kui hoonesse sisenes. Ta otsis pilguga Jessicat ja leidis ta piletikassa juurest. Kerge naeratus näol, sammus Hunter tüdruku juurde. Emn...kuidas teda tervitada? Kallistus pole väga tema teema. Seega... "Hei," lausus ta üsna tagasihoidlikult, sest talle oli ikka arusaamatu, miks Jes just tema endaga kinno kutsus. "Järgmine kord kui sul midagi sellist kavas on, siis suurem etteteatamine oleks parem," muigas Hunter. Aga siin ta oli ja ilmselt Jessica ka teadis, et ta tuleb, mis siis, et ta neiule ühtegi sõnumit vastu ei saatnud.

outfit

Jessica sai just piletimüüjalt piletid kätte, kui Hunter teda tervitas. "Tsau," lausus Jessica rõõmsalt ja kallistas teda. Hunter harjugu ära, Jes tervitab kõiki sõpru ja lähedasi kalliga. "Aitäh, et sellegipoolest tulid," ütles Jessie ja ulatas ühe pileti noormehele, "ma nii poolkogemata juhtusin kinolehele ja..ühesõnaga, tuli mulle endale ka ootamatult." Filmi alguseni pole enam palju jäänud, jõuavad plaksumaisi ja juua osta, oma kohad üles otsida ja siis peaksid juba reklaamid peal ka olema. "Ma pole kindel, et tegu hea filmiga on, aga kui õudukat lubatakse, siis ma olen platsis," muigas Jessie. Ja kui film jama on, siis Hunterit on ikkagi väljaspool kooli hea näha.

Okei. See kallistus. Ega ta muidugi tüdrukut eemale ei hakanud lükkama, aga harjumatu see oli. Mingil määral ka piin Jessica puhul, sest ta pidi endale tunnistama, et tal on tunded selle Seniori vastu, aga too on juba kihlatud kellegi teisega. Seega ta ei saa Jessicat kunagi endale. Ta on täielikult sõbrastsoonis. Igaveseks. "Ja miks sa just minu kutsusid?" kergitas Hunter kergelt enda kulme, kui ta piletit silmitses. Ah et õudukas. Tuleb huvitav õhtu. "Kas ostan söömiseks-joomiseks ka midagi?" uuris Hunter. Nii palju oli ta härrasmees küll, et Jessicale siis söök ise välja teha, kui tüdruk piletid ostis.

"Sest sa tulid mulle kõige esimesena pähe," lausus Jessica. Oleks ju võinud Ky ka kutsuda, aga teadagi, et ta on Nate'iga kuskil. Korteriomanik on oma kutiga ja no keda tal siis üldse kutsuda on? Carmelil ka raudselt tegemist. "Popkornisõber ma ei ole, aga midagi juua võiks küll..mdea, vali ise, mida," lausus Jessica. Ta ei hakanud üldse vastu sellele, et Hunter talle joogi välja teeb. Tema tegi ju pileti ja kui Hunter tahab natuke härrasmees olla, siis lasku käia.

Kas see oli nüüd siis hea märk või? Ei noh, väga tore, kui sa inimestele niimoodi meelde tuled ja nad sind kuskile kutsuvad. Seega otsustas Hunter need põhjused ja asjad enda peast kõrvale heita ja õhtut nautida. Polegi ammu midagi sellist teinud. "Selge," noogutas poiss lühidalt ning astus snäki sappa. Ta pidi natuke aega ootama, enne kui leti juurde sai, aga vähemalt ei olnud järjekord nii pikk, et nad filmile hiljaks jääksid. Hunter vaatas erinevaid jooke ja ostis siis viimaks kaks Sprite'i. Lisaks võttis ta kaks Snickersit. Loodetavatsi seda Jes sööb. "Palun," ulatas ta ühe joogi ja ühe maiustuse nätisikule, "ma võtsin Sprite'i." Nüüd võisid noored saali liikuda.

Jessica ootas Hunterit snäkisabast pisut eemal, saates noormees pilguga. Polnud mõtet temaga koos seal reas passida, nagunii ei lähe Hunteril kaua. Jessie võttis noormehelt joogi ja šokolaadi tänades vastu. "Hea valik," arvas Jessica nii joogi kui šokolaadi puhul. Kõik šokolaadid, kus sees on pähklid, lähevad iga kell loosi. Välja arvatud valged ja tumedad šokolaadid, sest neid Jessica ei söö. "Lähme saali, vähe rahvast on täna, niiet ma sain piletid täiesti heale kohale. Keskmised istmed natuke kõrgemal kui keskmine rida. Kui Jessie käest küsida, siis paremat kohta ei oskagi tahta. Saab lösutada ja ekraan on täpselt otse.

Kui Jessica tema valiku heaks kiitis, lubas Hunter enda näole ühe naeratuse. Tore, et ta sellega pange ei pannud. Noogutanud tüdrukle vastuseks, liikus ta neiu järel saali. Rahvast oli tõesti vähe. Põhjuseks oli ilmselt see, et esiteks oli aeg hiline ja teiseks oli tegu õudukaga ja see ei lähe kõigile peale. Kui nad enda kohad üles leidis, võttis noormees enda kohal istet ning võttis pisikese lonksu enda joogist. See oli külm. "Ma ei teadnudki, et sa õudukate tüdruk oled," lausus Hunter, kui vaikus veidralt maad võttis.

Jessica võttis enne mahaistumist tagi seljast ära. Muidu külmetab pärast õues veel hullemini, kui ta seda nagunii teeb. Peaasi, et haigeks ei jääks, kooli lõpp ja asjad. "Sa ei tea minust veel paljut," muigas Jessica. Ega Jeanette Hunterist ka eriti midagi ei teadnud, aga sellepärast ongi temaga huvitav koos aega veeta - iga kord saab midagi uut ja põnevat teada. "Tegelikult mulle lähevad igasugused žanrid peale, aga labast komöödiat ma ei salli. Neid tordiga näkku ja jalaga tagumikku stiilis naljad," lausus Jessica, "ega sul midagi õudukate vastu pole?" Paljudele ei meeldi ja tegelikult oleks kurb, kui Hunterile ei meeldi.

"Tõsi," noogutas Hunter, kui tüdruk väitis, et ta ei tea tegelikult Jessicast suurt midagi. "Noh, need ei meeldi mulle ka. Tegelikult vaatan ma üldse vähe filme. Ma olen pigem raamatute inimene või siis olen ma lihtsalt väljas ja sellepärast ei vaata neid eriti," lausus poiss, andes tüdrukule jälle enda kohta midagi uut. Filme vaatas ta enamasti koos enda õdede-vendadega, kui neil mingid filmikad olid. "Õudukad on täiesti okei," noogutas poiss, kuigi ta neid palju vaadanud ei ole.

"Ma vaatan pea koguaeg filme, kui muud teha pole," lausus Jessica. Tavaline, et nad Sayeriga midagi alla tõmbavad ja siis koos vaatavad. Jes vaataks ka praegu üksi kodus midagi, kui ta poleks enne avastanud, et kinos õudukat näidatakse. "Raamatuid olen viimasel ajal ka päris ohtralt lugenud, kirjanduse hinde parandamiseks," lausus Jes lõpetades selle turtsatusega. Hunter peaks teadma küll, kuidas Jessie üle kivide ja kändude kirjanduse tunnis ronib. Neil on see tund siiski koos. Lugemise vastu pole tegelikult midagi, aga see on kättevõtmise asi. Esimene samm on alati kõige raskem. "Tore, ära siis imesta, kui veel minult kinnokutseid saad," hoiatas Jessica.

"Ma viibin lihtsalt nii palju väljas ja kui ma olengi toas, siis on mul tegemist raamatute, enda loomade, joonistamise või enda väiksema õega," lausus noormees, tundes ennast juba natuke vabamalt. Pealegi pidi varsti nagunii film pihta hakkama ja siis nad enam rääkida ei saaa. Seega tuleks neid väheseid minuteid hästi kasutada. "Jaah, kirjandus," muigas Hunter. Jessica vähamalt pääseb sellest mõne kuu pärast, aga poiss peab veel kolm aastat seda ainet taluma. "Olgu, jätan meelde," sõnas Hunter ja vaatas neiule otsa, kuid taibanud, et ta seda liiga kauaks tegema jäi, keeras ta enda pilgu ekraanile ning võttis paar lonksu enda joogist.

"Kui vana su väike õde on?" uuris Jessica. Tema tantsutunnis pisike Sommersitirts ei käi - pole Rosie veel koolilaps või ei huvitu ta tantsimisest? Jessiga muigas selle hääletooni peale, mida Hunter kirjanduse tunni nimetamiseks kasutas. "Las ma arvan - ma pole ainus, kellele ridade vahelt lugemine ja sellest jutustamine mokkamööda pole," lausus Jeanette. Raamatut ümber jutustada võis - selle mõttest ja tarkusest pajatada mitte. Selle, mida loetud teos talle andis, jätaks ta hea meelega ainult enda seedida. Kuna kinosaal veidi pimedamaks läks ja reklaamid ekraanil jooksma hakkasid, pani Jessica oma telefoni hääletu peale. Kohe peaks film pihta hakkama.

"Kaheksane," lausus Hunter ilma pikemalt mõtlemata, sest tüdrukul oli ju just sünnipäev olnud. Seega oli see number tal juba pähe jäänud. Noor neiu ju ütles seda kõigile, oodates enda kümnendat juubelit. "Ma võin raamatuid enda jaoks lugeda, aga nendest rääkimine pole minu teema ja veel vähem meeldib mulle kirjandeid teha, sest ma ei oska enda mõtteid kunagi paberile panna. Selleks kasutan ma enamasti ikka joonistamist," seletas poiss kergelt muiates. Tundub, et nad on kaks vaesekest, kes peavad kirjanduse tunnis vaeva nägema. Õpetaja vastu pole siiski poisil midagi. Talle ei meeldi lihtsalt kool üldiselt. Kui saal pimedaks tõmbus, peatas Hunter enda pilgu pikemalt Jessical, suunates selle eemale alles siis, kui ta enda mobiili hääletuks pani. Jah, film oli kindlasti huvitav, aga neiu imetlemine polnud ka kõige halvem variant. Ei. Hunter pidi Jessicat enda sõbrana võtma. Seega. Poisi silmad pöördusid ekraanile ning ta lasi ennast toolile lösakile.

Järelikult Rosie'le ei meeldi tantsimine. Pole hullu, Jessica tantsijatest puudust ei tunne. Neid on tal piisavalt. Kirjanduse koha pealt olid need kaks küll väga sarnaned, ainult selle vahega, et Jessie ei oska oma mõtteid joonistada ka. Okei, kirjandeid võib Jessica ka kirjutada, aga mitte raamatute põhjal. Hääletule seadistatud telefoni taskusse tagasi libistanud, võttis Jessica joogitopsi kätte ning suunas siis pilgu hetkeks Hunterile, kes juba end mõnusalt lösakile oli sättinud. Jes muigas kergelt ning pööras siis oma pilgu ekraanile, kust üsna kohe ka film pihta hakkas.