Some peace and quiet would be nice

Sherrie tumepruunid silmad libisesid momendiks Brandonile, kui tüüp püüdis eitada nende peaaegu tõest ärikohtumist. Päris vale see polnud, sest naise jaoks oli see mingil määral siiski täiesti ametlik kohtumine oma kõige vihatuma äripartneriga. Kui tšikk muutus juba valjemaks ja ebaviisakamaks, tõstis Marabeth mõtteliselt allaandmise märgiks käsi. Mingit kaklust ta selle plikaga siin ei tahaks, kuigi paneks ta paari sekundiga maha. Kassnaine on siiski aastaid võitluskunste õppinud ning oskab ennast vägagi hästi kaitsta. "As you wish," tõusis Sherrie laua tagant püsti. Aeglasel sammul kõndis ta naisest mööda, riivates mööda minnes käega Brandoni õlga ning kinkides tema põsele kerge suudluse. "Rääkime teine kord edasi, Stanley," naeris Sherrie selle nime põhimõtteliselt välja. Sellise nime peale annab ikka tulla. Pisikene musi oli aga puhtalt Brandoni tüdruku väljavihastamiseks. Kordagi tagasi vaatamata kõndis Marabeth rahulikul sammul restorani väljapääsu poole. Tema töö oli tänaseks tehtud.

Hämmastav. Ja nii lihtsalt andiski alla? Tema oli naises ikka mingit võitlussoovi näinud... Brandon jälgis kerge muige saatel, kuidas Kassnaine laua tagant püsti tõusis ja tema kohtingukaaslase tagasi oma kohale lasi. Väike musi aga, mis mehe põsele jõudis, pani õiendaja vaat et uuesti laua tagant püsti hüppama. Haaranud naise käsivarrest, pidas Brandon tšiki kinni ja tõmbas ta kergelt tagasi. "Las ta läheb, rohkem ta meid ei tülita," sõnas mees, kasutades oma rahustavat häält, mis tal endiselt alles oli. Nüüd võib vaid ootama jääda, millal miss Marcus taas tema ette ilmuda suvatseb.

OT: läbi