KEHALINE

Jap, valmis oli ta küll. Jessica tõusis püsti, sasis kergelt Hunteri pead, kes enda soojaks tegemisega tegeles ja liikus siis mati juurde, kus õpetaja teda juba ootas. Ta heitis selili matile, kõverdas jalad ja surus need varbseina alla. Ta tõstis kergelt pead, kallutas pead korra ühele ja teisele poole ning pani siis käed kuklale, lastes peal koos kätega matile vajuda. Lõpuks on ikkagi kael see, mis rohkem vatti saama hakkab, mitte kõhulihased. Mõttetu rapsimine, leiab Jessie. Andnud õpetajale märku, et võib stopperi käima panna, hakkas ta istessetõuse vorpima. Pool minutit hiljem oli Jessical tulemus käes ja ta jäi sellega täiesti rahule. Normi sai täis, parandas eelmist tulemust ja seda lausa kahe võrra rohkem, kui ta arvas. Jessica tõusis matilt püsti ja jalutas Hunteri juurde tagasi. Nüüd saab Jessica jälle passida.

Miks ta üldse kehalises käis, küsis Reyna endalt iga kord, kui saali ilmus, et jälle teha midagi, mis ta võhmale võttis. See oli tegelikult hämmastav, kuidas ta suutis kolm tundi järjest jalgpalli taga ajada ja selle taustaks kõrvulukustavalt kisada või koos Roxiega mööda Riverwalki joosta, ajades muskaga vahetpidamata juttu, aga nüüd ei suutnud kehalises kümmet kätekõverdustki ära teha. See oli raudselt tema mõtlemises kinni. Ei meeldinud talle see tund - ainuüksi juba sellepärast, et muskat polnud siin. Kõik tunnid olid lõbusamad, kui muska seal oli. Eriti tänane tund oli kirves, sest nad tegid seda lollakat riiklikku tasemetesti, mille pärast ta oma vanas koolis oleks peaaegu kaela ära murdnud, kui köie otsast alla kukkus. Raudselt kukub täna ka. Soojendust ei viitsinud neiu teha, kuid nimekirja ja tabelit läks vaatama küll, et näha oma järjekorranumbrit - 15 - ja üsna nigelaid tulemusi. Köielronimise juures oli tulemus kohe eriti sitt, kuna, nagu mõeldud, ta oli alla kukkunud. Aga kui ta peakski kukkuma, siis on ta päev otsa voodis, mingi asi kipsis, ja Xin toob talle teed ja söödab talle lusikaga suppi, sest ta on liiga nõrk, et ise lusikat tõsta... See oli nii ilus unistus, et Rey jäi pinkide juurde seisma, uneledes endamisi, vaevumata jälgima, mis tunnis toimub.

Otse loomulikult olid Lucas ja Logan enne tunni algust end kohale vedanud, mõlemas nagu kord ja kohus (mitte eriti, aga meeskonnavaim ftw) seljas Ravenite treeningdress, ja nad asusid soojendust tegema, loopides teineteisele sörkimise ajal rumalusi. Tore, et nad selle tasandini tagasi olid jõudnud - Logan käitus ka kodus normaalsemalt, nagu oli lubanud, ning see lasi Lucasel jälle vabamalt võtta, andes endast ka trennis rohkem. Tasemetest, nagu ta saali ilmudes kohe aru sai, tundes välja toodud kaadervärgid kohe ära, teda ei kõigutanud - on nagu on, teeb ta need ülesanded ära ja ei hakka rohkem nende kallal pead vaevama. Olulisemad olid tema jaoks siiski korvpall ja akadeemilised ained, mitte kehaline kasvatus, mis lõputunnistusel mingi krõnksuna arvesse läks.

Kennedy läks rõõmsalt kehalise kasvatuse tundi. Miks? Talle istus füüsiline tegevus. Pealegi pidi täna vist olema testide tegemine ja Kay oli nendes päris hea, ta lemmikala oli köieronimine, selleks oli vaja tugevaid reie- ja käelihaseid ning need olid Kennedyl teadagi kust treenitud. "Vabandust, et hilinesin," ütles neiu naeratusega õpetajale, kes oli ikka tõeline kompu. Muidugi oli mõnus käia tundides, kui õpetajad pakkusid ka silmailu, sama lugu oli veel matemaatika, füüsika ja inimeseõpetusega. Tüdrukul olid jalas lühikesed mustad dressipüksid ja seljas must õlapaeltega top, mille peal oli hall kapuutsiga eest lahtine pusa.

Carmel liikus juba siis mati juurde, kui Jessica enda kõhulihaseid tegema läks. Ta hoidis enda tiimikaaslasele siiski pöialt, et tal hästi läheks. Kui Jes enda kõhulihastega ühele poole sai, võttis Mel ise matil koha sisse. Ta teadis, et tal on eelmisest aastast väga tugev tulemus ja selle ületamine tundus talle võimatu, aga proovida ju võis. Ta noogutas Nathanile ning hakkas siis hoogsalt kõhulihaseid tegema. Kui stopper kinni läks, lasi näitsik ennast väsinult matile, aga tema näol oli rahulolev naeratus, sest ta suutis enda tulemust kahe võrra parandada. Win! Pole küll midagi suurt, aga midagigi. Ta vahetas õpetajaga paar sõna juttu ning kadus siis tagasi köie juurde, kus ta pehmele matile viskas ennast.

Liz jõudis mati juurde siis, kui kisakoorikapten juba enda kõhulihastega hakkama oli saanud. Rahulolev naeratus tüdruku näol ütles Lizandrale seda, et tal läks hästi. Tore. Sättinud ennast kohale, hakkas tüdruk pea kohe asjaga pihta, sest ta isegi ei mäletanud, mis ta tulemus oli ja seega ta ei teadnud ka seda, kui palju ta kõhulihaseid tegema peaks. Annab lihtsalt endast maksimumi ja siis eks näeb, mis saab. Liz lõpetas õpetaja sõnade peale ning uuris siis, kui palju ta neid sai. Saanud tulemuse teada, jalutas ta eelmise aasta tabeli juurde ning tõi kuuldavale ühe tursatuse. Üks vähem kui eelmine aasta. Upsi. Liz istus sinna samma pingile ning lõdvestas ennast. Nüüd on aega passida.

Kui Jessica poisi juukseid sasis, üritas Hunter tema käe alt välja vingerdada, aga ei õnnestunud väga. Selle asemel, et ennast venitada, hoidis ta enda pilku Jessical, kui too eemal kõhulihaseid tegi ja nagu ta aru sai, siis läks tal hästi. Poisi suule ilmus naeratus lihtsalt sellepärast, et Jessical hästi läks. Kui Carmel tegema läks tundis poiss ennast veel täitsa hästi, aga kui juba Liz matil oli, ajas ta ennast püsti ja hingas sügavalt välja. Ta pilk liikus korraks enda kahele vennale. Ta juba teadis, et ta on neist kehvem ja ta oli sellega harjunud, aga ikkagi oli nõme teada, et ta on ainuke Sommersite poiss, kes pole kehalises tugev. Hunter jalutas õpetaja juurde ja jõudis sinna hetkeks, mil Lizard juba matilt püsti tõusis. Ta võttis matil ise koha sisse ning sulges hetkeks silmad, enne kui kõhulihaseid tegema hakkas. Ta üritas endast kõik anda, kuig ta teadis, et teeb endale vaid karuteene, sest järgmisel aastal peab ta ju seda tulemust ületama. Kui ta lõpetas vaatas ta kohe õpetaja poole, et teada saada, mis ta tulemuseks saab. Saanud enda tulemuse teada, jalutas ta eelmise aasta tabeli juurde. Tema tulemusi seal ei olnud. Küll aga olid seal olemas Lucase ja Logani arvud. Hunter teadis, et ei tasu ennast nendega võrrelda, aga väike uudishimu oli ikka. Hunter silmitses nende tulemusi ning pidi ühe mõru neelatuse alla suruma. Ta võis taaskord veenduda, et ta ikka ei ole Sommers. Ta istus sinna samma tribüünile ning üritas keskenduda järgmisele harjutusele.

Enne kui Amaria soojenduseks jooksma läks, käis ta kiirelt ära nimekirja juures, et saada teada, peale keda ta on, et ta siis kohale minna oskaks. Näinud nime, viis ta oma silmad kiirelt üle ka oma tulemuste. Meelde ta neid nii kui nii jätma ei hakanud, sest ta teeb kõiki alasid lihtsalt nii hästi kui suudab. Kui ta oma parima andmisel eelmise aasta tulemsuest nõrgem on, siis.. well.. shit happens! Ta läks ringe jooksma ning kui need tal kord tehtud said, läks ta soojendus- ja venitusharjutusi tegema. Ta ei olnud just kuigi vaimustuses teatud ülesannetest, mida nad täna tegema pidid. Kõhulihased olid õnneks veel need kergemad asjad, kuid mõte, et varsti tulevad näiteks kitsehüpped, kätekõverdused ja nöör.. Oeh. Eelmine aasta ta vist kuigi kaugele nöörist ei jõudnudki. See nõudis ikka tohutult häid kätelihaseid ja sellised asjad tüdrukul muidugi puudusid.

Peale kerget, aga põhjalikku soojendust ei läinud Noah matist just väga kaugele. Olles nimekirja alguses, polnud tal mõtet kaugele minna, nagu nii on kohe tema kord. Teinud peale veel kergeid venitusi ja painutusi, võttis Leon enda koha sisse, eemaldades ennem dressipluusi, jättes selle eemale pingile, ning pannud käed kuklale, lubas tüüp endale veel ühe pika sügava hingetõmbe, hakates seejärel edasi-tagasi liikuma. Noormees pole kunagi pingutanud üle enda võimete, alustades alati tagasihoidliku tulemusega, mida ta iga aasta järk-järgult parandab, jõudes heal juhul viimasel aastal kindla piirini, mida ta ei ületa. Samas hoiab Leon alati kinni ette antud kriteeriumitest, et saada siiski hea tulemus.
30 sekundi möödudes lasi korvpallur enda selja rahulikult matile, lubades endale kaks hingetõmmet, ennem kui püsti tõusis, enda dressika võttis ning ennast eemale istuma sättis. Nüüd on tal päris palju aega, ennem kui nad järgmise elemendi juurde jõuavad.

Käed pusa kängurutaskus, kõlkus Myla kuskil selle kurikuulsa nimekirja vahetus läheduses tossuninadel, ajades silmadega taga oma lühikest nimejuppi, mis teiste lohisevate varju jäänud oli. Jep, seal see oligi, kuskil nimekirja teises pooles, mis tähendas, et mulatitari etteasteni oli aega küll ja rohkem veel. Mis puutus eelnevate tulemuste lahtritesse, siis juhtusid Myla omad olema täiesti tühjad. Tüdruku nime järgi jooksis lihtsalt rida tühjasid kastikesi. Tegu oli riikliku testiga ja THH oli esimene Ühendriikide kool, kuhu ta oma värvilise elu jooksul sattunud oli - hence, no results. Kogu test kui selline oli tema jaoks võõras, aga kui ta üldse midagi neutraalsest erinevat tundis, siis oli selleks huvi ja ehk isegi mingitsorti ärevus. Jep, küll ta hakkama saab. Tšikk oli oma elus teinud ekstreemsemaidki asju, kui köiest ülesronimine. Kehaline oli reaalselt ainukene aine, kus ta polnud maha jäänud ning ei jätnud endast seeläbi metslase muljet. Korra ringi vaadanud, veendunud, et noup, erilisi jutukaaslasi ja semusid läheduses polnud, sirutas mulatitar end korra ning läks seejärel kergele sörgiringile, mis tänu saali piiratud võimalustele üsna haledaks jäi, aga see selleks. Mis Myla sportsweari puutus, siis kandis junior lihtsaid lohvakamapoolseid tumehalle dresse, musta sportsbrad ning üle pea tõmmatavat tumehalli pusa, pluss valgeid tosse. Tšiki nägu kattis õrn päevane meik ning ta juuksed olid mugavalt pealaele krunni sätitud.

Nick jõudis Carmelile vastuseks anda vaid ühe kerge turtsatuse ja paar sõna nagu 'no eks vaatab siis', kui nad pidi juba püsti tõusma ning soojendusele minema. Nende paari ringi jooksul sörkis noormees rahulikus tempos tüdruku kõrval, tehes vaid mõned üksikud painutused või hüpped, et lihased soojaks saada. Vigastustega pole Nick kunagi kimpus olnud. Seega ei kartnud ta hetkel ka ühtegi tulema.
Kui treener rööbaspuude juurde valmis läks, viskas Dom kiire pilgu nimekirjale, jättes meelde kaks nime enne enda oma, kõndides natukene eemale venitama. Väga kauaks tal seda lõbu ei jäänud, kuna peagi oli tema kord.
Sellili, jalad nari alla, käed kuklale ning peagi töötas juba stopper. Pool minutit möödus üsna kiirelt. Enda tulemust Nick märgatavalt ei parandanud, aga siiski natukene parem kui eelmine aasta. Korraks ennast sirutanud, et kõhulihaseid ja seljalihaseid lõdvestada, tõusis tüüp püsti, et Jacksonile koht loovutada. Ennast kergelt küljepeale painutades, kõndis ta tagasi Carmeli juurde. Ta sai tüdrukule üllatavalt hästi läbi.