KEHALINE

Daniela jalutas saali sisse enda tavaliste riietega. Ta vaatas võimlas ringi ja sai kohe aru, mida kõik tegema hakkavad. Edu neile. Tegelikult oleks tahtnud Dani ka ise koos nendega seal neid harjutusi teha, mis on kummaline, sest ta ei ole spordis kõige osavam. Samas teeb ta alati tunnis kaasa ja käib korralikult kohal. Ta tervitas Hunterit ning sammus õpetaja juurde. "Kas ma pean seda testi siin tegema või võib ka mujale minna?" uuris Dani, sest ta oleks tahtnud parema meelega kuskil vaiksemas kohas olla, kui ta peab mingeid spordiküsimusi täitma hakkama. Ta oli teooriat ikka päris hoolega õppinud. Ei tasu lasta sellel viimasel perioodil nüüd untsu minna.

Kui Daniela mehe juurde jõudis, kuulas ta tüdruku ilusti ära ning vaatas siis saalis korraks ringi. Jah, Rebekah oli ka juba kohal. "Kuna see on siiski nagu kontrolltöö, siis ma eeliptaksin seda, et sa siin seda täidaksid," lausus Nate ja võttis kaustast kaks õhukest paberipatakat. Lehed olid ilusti klambriga kinni, aga neid oli üsna palju. "Jõudu ja ma loodan, et ma ei pea mainima, et kõrvalit abi ei kasuta," luges Nathan veel neiule sõnad peale ning ulatas talle tema paberid. Teise andis ta Rebekah'le. Kuna kell oli nüüd täis saanud, siis tõi Nathan kuuldavale ühe vile. "Nii. Hakkame siis pihta. Alustuseks tehke mõned jooksuringid ja venitage erinevaid lihaseid. Me alustame kõhulihastest ja seljalihastes, mis on sea nurgad ja hakkame siis sealt päripäeva edasi liikuma. Alustame nii viieteist minuti pärast. Siis olgu esimene valmis," lausus Nathan ning jalutas ise esimese mati juurde, kuhu ta seisma jäi ja õpilastel silma peal hoidis.

Seth jõudis sörkides saali. "Tere," sõnas ta treenerile ja inimestele, keda polnud veel näinud ja läks paarile ringile, et sooja saada. Tal olid seljas hallid dressipüksid ja must T-särk, jalas olid tumesinised botased. Paar minutit sörkinud, läks noormees mattide juurde, mis seisid nurgas ja tegi mõned kätekõverdused. Need tehtud, tõusis Joshua uuesti püsti ning hakkas käsi-jalgu venitama.

Õpetajat ei pidanudki kaua ootama ning kui Daniela juba õpetaja juurde läks, tegi seda ka Rebekah, sest nendel oli eraldi töö. Ta oleks just ise hakanud küsima, kas nad peavad võimlas seda testi lahendama või võivad mujale ka minna, kuni Daniela ette jõudis. Selge, jäävad võimlasse. "Ja kui valmis on, siis võib lahkuda?" küsis Rebekah igaks juhuks. Hea, kui võib, sest tüdruk ise pidi tööle minema.

Jessica sirutas end kergelt ja jalutas siis tribüünilt alla, et saalis mõned tiirud joosta. Seejärel liikus ta saali keskosa poole, et neile, kes veel jooksevad, mitte jalgu jääda ning hakkas lihaseid soojaks tegema, alustades kaelast ja lõpetades päkkadega. Seejärel hakkas ta venitama, nagu õpetaja palunud oli, kuigi esimesed katsed seda tegelikult ei nõudnud. Jessie ei viitsinud lihtsalt niisama passida ja tal endal kergem olla, kui lihased lahtivenitatud on. Lõpuks ta lihtsalt istus harkspagaadis maas, toetas küünarnukid saalipõrandale ja pea kätele ning lihtsalt vahtis, mis teised teevad.

Daniela noogutas ja võttis paberid endale kätte. Ta vaatas veel korraks saalis ringi, kui sättis ennast siis tribüünile istuma. Kui teised juba jooksma ja ennast soojaks tegema hakkasid, oleks Dani tahtnud seal koos nendega olla. Tal ei ole isegi kõhtu veel ees, aga noh eks ta saab aru, et õpetaja ei taha endale riski võtta. Hinganud sügavalt välja, otsis Dani enda pinalist välja pastaka ning hakkas testil õigetele vastustele ringe ümber tõmbama. Vähemalt oli ta midagi õppinud ja seega ei olnud test talle hiina keeleks.

Hunter ajas ennast püsti ning hakkas samuti saalis ringe tegema. Neli ringi tundus poisile täitsa okei ja seega võttis ta suuna Jessicale, kes võimla keskel oli. Ta teadis. et tüdruk on talle sõber, sest nad rääkisid asjad selgeks, aga ega siis tunded või see veider tunne nii ruttu üle ei lähe. See võtab veel aega, aga vähemalt ei kuku Hunter neidu suudlema enam. "Te kisakooritüdrukud olete ikka hullud kondiväänajad," muigas ta lõbusalt ning hakkas ennast venitama. Sport oli talle üsna kauge asi, aga mingeid harjutusi ta ikka oskas, et ennast tunniks valmis seada.

Jes naeris kergelt Hunteri kommentaari peale. "Viimased paar kuud, kui mind kisakooritüdrukuks nimetada saab," märkis Jessica. Kolm värvikat aastat cheerleaderina hakkab läbi saama. Lahtine on veel see, et kas ta tantsutreeneristaatus jääb püsima või kaob ka see. Jessica tõukas käed maast lahti ja sättis end rätsepistesse. Käed jättis ta nüüd sülle tolknema.

"Jaah, ulme," lausus Hunter. Harjumatu oli mõelda, et neid Senioreid enam varsti ei ole. Justkui innustatuna sellest mõettest lasi poiss enda silmadel ühelt Seniorilt teisele liikuda. Ta teadis neist kõigist tegelikult väga vähe, aga mingil kummalisel moel oli ikkagi kahju, et nad lahkuvad. Kõige kurvem oli muidugi Jessica lahkumine. Hunter istus maha ja hakkas seal enda jalgu venitama. "Kas sa kavatsed kuskile kaugele ülikooli ka minna....sinna kuhu Sayer?" uuris poiss.

Liz ajas ka ennast püsti ning liitus teiste õpilastega, kes ennast hoolega soojaks tegid. Tüdruk tegi päris korralikult saaliringe, enne kui peatus ja vaikselt ennast venitama hakkas. Ta vaatas kella poole, et uurida kui kaua tal aega on, enne kui nad pihta hakkavad. Lizard pole juba ammu vist soojendust nii hoolega teinud kui praegu.

Küsimust kuulnud, raputas Jessica pead. "Ausalt öeldes ma ei tea, mida ma edasi teen, aga ülikooli ei lähe. Kui ma midagi välja mõelda ei suuda, siis ma jään veel aastaks väikestele trenni andma ja mine tea, kuna see mulle meeldib ja ma nagunii ei plaani Tree Hillist ärakolimist, siis võib-olla ma jäängi sellega tegelema," rääkis Jessica. Ta ei olnud endiselt avaldusi saatnud ei New Yorki ülikoolidesse ega ka mujale. Oleks saatnud, kui ta teaks, mida tahaks.

Carmel tegi ka juba jooksuringide ajal erinevaid harjutusi, et enas jalgu soojaks saada. Samas eks tal ole ka siis aega, kui teised juba enda asju teevad. Tänases tunnis on ju suhteliselt palju passimist, aga ei tohi selle aja sees enda lihaseid külmaks lasta. Melly peatus viimaks ühe mati juures, kust läks nöör üles lakke. Huh. Kõige õudsam ülesane. Istunud matile maha, hakkas ta end venitama, lastes enda pruunidel silmadel saalis ringi vaadata.

Yvonne oli võimlasse ilmunud koos Carmeliga, vahetanud klassiõega ka mõned laused. Selga oli poolatar endale pannud Hello Kittyga T-särgi - mitte et talle Hello Kitty meeldiks -, lühikesed püksid ning mugavad tossud, millega ta ka ergutustrennides osales. Kaua ei saanud ta tribüünil jalgu sirutada, kui õpetaja juba tagasi tuli ning neile korraldused kätte andis. See talle sobis, paigalpüsimine oli tema jaoks iseäranis kehalise kasvatuse tunnis raskendatud, niisiis hüppas Ivy püsti ning hakkas lihaseid soojaks tegema, nagu oli alati enne trenni või tundi teinud - praegu oleks väga nõme midagi ära venitada ja kisakoori ridadesse tühi mulk tekitada, sest ta oli loll. Tulemusi kui selliseid tal polnud, mida parandada, kuigi ta teadis oma personaaltulemusi peast. Niikuinii siin tehtu nii väga ei lugenud. Järjekorras oli ta kaheteistkümnes, nii et aega tal oli.

Kui Danielal ja Rebekah'l peaksid lehed enne tunnilõppu valmis saama, siis nad tulevad õpetajale appi. Seda mainis Nathan ka tüdrukutele, enne kui esimese mati juures enda koha sisse võttis. Ta jälgis, kuidas õpilased ennast soojaks tegid ning ta tundis ennast hästi, sest kõik tegid hoolega kaasa ja võtsid tundi tõsiselt. Seda ei saa just kõikide kehalise tundide kohta öelda ja eks Nate saab aru ka muidugi miks. Kõik inimesed lihtsalt ei ole spordist huvitatud ja pealegi mõjutab seda ka isiklik elu. Seda näeb eriti korvpallitrennis. Kui parajalt aega oli juba möödas, heitis mees pilgu nimekirjale. "Jessica! Kui sa valmis oled, siis võid alustada ja Carmel pane ennast valmis," hõikas Nathan tüdrukutele. Järjekorraks oli see nimekiri, mille järgi noored ennast tundi registreerinud olid.

Kehalisetund ei olnud Williami lemmiktundide seas, aga see oli pisut lemmikum kui mõned tunnid, sest aeg-ajalt sai kekas korvpalli või jalgpalli mängida ja see talle sobis. Muidugi väsis ta nende päevade lõpuks, kuhu mahutati nii kehalise kasvatuse tund kui ka pikk korvpallitrenn, tõsiselt ära, aga raske õppustel, kerge lahingus, leidis ta iga kord, kui pärast kooli koju kooberdas. Nüüd oli ta õigeks ajaks saali ilmunud, seljas tumesinine Ravenite dress, ja hakanud hoolega soojendust tegema. Täna tundus neid ees ootavat iga-aastane tasemetest, mis koosnes hunnikust standardülesannetest, ning tema õnneks vaatasid talle tabelist vastu üsna nigelad tulemused - ta polnud eelmisel aastal üldse üritanud, pealegi oli ta siis veel täielik korsten ega jaksanudki midagi teha. Nüüd oma tulemusi parandada polnud mingi probleem, kuigi ta kavatses endale järgmise aasta veel raskemaks teha, tekitades ette korralikud tulemused.