Cheer up, emo kid!

"Ma ei usu, et mul tema leidmiseks sinu abi vaja on, aga kui sa tahad ise meie kohtumise korraldada, siis pole mul selle vastu midagi," sõnas Luce, kui oli natuke mõelnud. Võib-olla nõustub too tšikk paremini rääkima, kui Tanya temaga enne räägib. Võib ju juhtuda, et tõusev staar ehmatab ära, kui Luce ta järsku kuskil tänaval kinni püüab ja küsimustega pommitama hakkab. Kui ta aga enne kuuleb, et Lucien on Tanya vend, mitte mingisugune suvaline tüüp, kes tahab esilehtedele mahlakat uudislugu saada, on ehk tüübil kergem Helenalt tõde välja meelitada. Meganiga peaks tunduvalt lihtsam olema, sest tema jaoks oli Lucienil juba plaan paigas.

"Minust ei oleks just kõige eetilisem oma õpilasega nii teha," lausus Tanya. Veel enam Lucieni pärast. Pealegi tunduks see Seniorile endale ka imelik, kui tema filosoofia õpetaja läheks tema juurde ja ütleks, et kuule, üks noor ajakirjanik tahab intervjuud. No miks ta peaks nõustuma siis? "Seega jah, aja see asi parem ise ära, kui sa tõesti teda küsitleda tahad. Ja pea meeles - sa vajad nõusolekut," arvas Tanya.

Kui nüüd järele mõelda, siis ei ole tõepoolest," pidi Lucien tunnistama. Tanya seega teda kuidagi aidata ei saanud. Mitte et ta ei suudaks ilma teiste abita hakkama saada. Luce oli endas üsna kindel, et varem või hiljem saab ta selle vastuse kätte, mida müüva artikli jaoks vaja on. "Ma tean. Ega ma ometi isegi lugu välja mõtlema ning teistele sõnu suhu panema ei hakka," sõnas noormees. Kõmuajakirjanduses tuli selliseid juhtumeid muidugi ette, et mõned lood kirjutati kontrollimata allikate põhjal või mõeldi suisa välja, aga Lucien selline ei olnud.

"Aga igatahes edu sulle sellega, kui sa ta üles peaksid leidma," lausus Tanya ning lonksas oma kohvi, mis juba jahtuma hakkas. Mingi hetk hiljem tuli koju aga Callum, kes sugugi õnnelik polnud selle üle, et tema naisel vend külas on. "Kavatseb su vend siia veel kauaks jääda?" küsis mees, vaadates kordamööda nii Tanyat kui Lucieni. "Callum, ära hakka jälle," lausus Tanya ning vaatas oma venda. Ta ei tahtnud noormeest ära saata.

"Edu läheb alati vaja, õekene," kommenteeris Lucien ja tegi seejärel oma kohvile lõpu peale. Kui aga ühel hetkel Tanya mees koju tuli, tundis Luce, et tema jaoks siin enam ruumi ei ole. Ei olnud nagu selle tüübiga vaidlemiseks ka erilist tuju. Tõusnud laua tagant püsti, vaatas kutt korraks kulmukortsutuse saatel õemehele otsa, kuid pööras peagi pilgu uuesti Tanyale. "Ma usun, et on parem, kui ma praegu lahkun," teatas Luce. Mida vähem annab annab ta endale põhjust vihastamiseks, seda parem neile kõigile.

Lucieni kommentaari peale Tanya noogutas ning lonksas kohvi, mida oli veel poole tassi jagu jäänud. Siis pidi aga Callum koju tulema ning nad vaidlesid natuke, kuni mees magava Heathi juurde läks. Hea seegi, et ta lapsi veel nii väga ei terroriseerinud, kuigi Marina küsis küll pidevalt, miks issi emme peale pahane on ja kuna onu Lucien külla tuleb. Siis oli muidugi vaja vabandusi välja mõelda, aga õnneks laps enam ei küsinud siis nii väga. "Hea küll," lausus Tanya rahulikult oma venna sõnu kuuldes. Polnud tõesti järjekordset kaklust vaja. "Aga ole tubli siis, Lucien," lausus naine ning kallistas veel põgusalt venda.

Tore oli, et Callum ennast tagasi suutis hoida, kuna Luce poleks kohe kindlasti lasknud mehel endaga paukuma hakata. Nii sai ta ennast rahulikult siit koristada. Kuidagi lühikeseks see külaskäik küll jäi, aga mees oli üsna kindel, et tuleb varsti jälle, kui sobiva momendi leiab, sest nüüdsest hakkab ta tihedamini NY ja Tree Hilli vahet rändama. "Ja sina ära sellele sitapeale alla anna," sõnas Lucien vaikselt, et kõnealune isik seda mingit juhul kuulda ei saaks. Pole vaja õele lisaprobleeme tekitada. Astunud paar sammu Tanyast eemale, vaatas Luce talle veel korraks otsa, enne kui minekut tegi. Kusjuures oma kallid päikeseprillid unustaski tüüp maha...

OT: lõpp