Rosie's A Big Girl Now

Oli laupäeva hommik ja Rosie ise ka magas täna kauem. Kui ta üles ärkas ja uniselt silmi hõõrudes kööki kakerdas, imestas ta, kus vennad, Millie ja issi on, sest kodus oli vaid emme, kes köögis süüa tegi. Emme aga ei öelnud, vaid õnnitles Rosebudi sünnipäeva puhul ning pakkus, et tirts võiks appi tulla süüa tegema, lubades ise veel näidata, kuidas mida teha. Kuna Rosie üksi mängida väga ei tahtnud, oli ta nõus ja nii oli emmega päris vahva köögis askeldada, kuni söögid valmis said ja siis emme lauda katma hakkas. Rosiel oli muidugi koolist ka paar sõpra-sõbrannat tulemas, aga nemadki pidid alles õhtu poole tulema. Igatahes said nii Rosie kui ka emme laua kaetud ja sünnipäevasöögid ilusti valmis pandud, siis läks Rosie tuppa ja pani endale ilusad riided selga. Nüüd ei jäägi muud üle kui oodata ja terve selle aja oli emme ise nõus Rosiega mängima ning nii nad pisikese putuka tuppa kadusidki.

OT: Kõik õed-vennad ja Daniela ka

Chadil oli viimastel päevadel nii kiire olnud, et ta suutis oma pisikese õe sünnipäeva juba peaaegu unustada. Meelde tuli see talle alles eile hilisõhtul, kuid sellel ajal ei olnud ükski mänguasjapood enam avatud. Nii tuli mehel kingiretk ette võtta tänasel hommikul. Jube enne kella kümmet oli tüüp üleval, kuigi puhkepäevadel magas ta tavaliselt poole lõunani. Nüüd aga ruttas Chad pärast kiiret dušši ja hommikueinet Tree Hilli ostukeskusesse. Mehel ei olnud alguses küll ühtegi mõtet, mida ta oma õele osta võiks. Mingil hetkel aga jõudis Chad oma otsingutega mänguasjapoodi - see tundus olevat kõige sobilikum koht. Ka mänguasjade seast oli raske mingit head valikut teha, kuid pärast mõningast jalutamist ühe riiuli juurest teise juurde jäi Kevini pilk pidama ühel Barbie-nukul, mille ta siis õe jaoks ära ostis. Lisaks võttis ta veel kena portsu erinevat sorti jäätist, millest peaks jätkuma kogu perele.

Pärast seda, kui Chad oli enda ostud sooritanud ning koju jõudnud, läks ta kõigepealt Rosebudi otsima, et õele kingitus üle anda. Esimene peatus oli köök, aga sealt ta kedagi ei leidnud. Ainult head lõhna tuli ninna, kuid Chad suutis end siiski nii palju tagasi hoida, et mitte sünnipäevalaua kallale minna. Jäätised sättis ta sügavkülma oma õiget aega ootama. Kuna õest polnud ikka kuskil jälgegi, otsustas Chad Rosie tuppa minna ja sealt ta oma väikese õe leidiski. "Ma loodan, et ei seganud," sõnas tüüp, kui pea ukse vahelt sisse pistis ning mõni hetk hiljem juba tuppa sisse jalutas, karp kingitusega käes. "Palju õnne, Rosebud," tõi Chad kuuldavale õnnitluse, mille järel ta oma väikesele õele kingi ulatas.

SPOILER: Click to show

Ja just Chad oli see vend, kellel tavaliselt ei olnudki aega, et Rosiega mängida. Noh, teised vennad peale Hunteri tuli ka kuidagi lihtsalt ära rääkida ja Millie nii tihti kodus lihtsalt viimasel ajal ei viibinud. Praegu mängis Rosebud emaga mingisugust lauamängu ja hiljem värvisid nad koos mingit värviraamatut, kuni Chad äkki saabus. "Ei, sa ei seganud," ütles Rosie Chadile ning pannud hetkeks rasvakriidid käest, ajas ta end püsti ja sammus venna juurde. "Aitäääh," lausus tirts kingitust vastu võttis ning kinkis vennale ühe armsa kallistuse ja põsemusi. Siis avas Rosie oma kingituse ning tema suured pruunid silmad lõid särama. "Sa tõid just selle Barbie, mida ma tahtsin," ütles laps suurele vennale. Seni oli Rosie seda ilusat nukku vaid unistavalt poes vaadanud, kuid vanemad keeldusid talle seda ostmast.

Chad küll üritas enda aega ülikooli, oma kihlatu ja kodu vahel võrdselt jagada, kuid tavaliselt kippus ikka nii minema, et mingit võrdsust polnud kuskil näha. Nii ei sattunudki ta just tihti Rosie tuppa. Vähemalt oli emal ning Hunteril väikese putuka jaoks alati aega. Kallistuse ja põsemusi peale Chad naeratas - päris kena vastuvõtt ju. Kui õde kingituse kallale läks, jäi Chad huviga ootama, mida Rosie sellest arvab. Kuulnud, mida tirts nuku kohta ütles, venis noormehe nägu naerule. See oli küll kokkusattumus, et Kevin just selle Barbie välja valis, mida Rosie endale igatses. "Vaat siis, kui hästi mul läks," tuli mehel tõdeda. Ilmselt ei taha vanemad Rosebudi ära hellitada, kui nad talle mõne mänguasja ostmata jätavad, sest rahas ei saa küll kindlasti probleem olla. Küll aga võivad sel juhul sekkuda vanemad vennad ja Millie, kes pesamuna jaoks vajaliku kraami ikkagi kohale tassivad.

Matthew ja Daniela valisid Rosebudile kaua kingitust, alguses mõtles mees mõne mänguasja peale, aga Dani meenutas, et Rosebud saab siiski kaheksa ja pole talle mõtet nii palju mänguasju osta, kindlasti teised ka kingivad midagi sellelaadset. Seega langeski otsus kitarri ostule, Rosie saab siis sõrmedele tööd anda ja milline väike tüdruk ei tahaks rokkstaari mängida? Paarike leidis neiule ka piisavalt tüdrukuliku kitarri, roosa ja puha. Sellel oli must kohver, kuhu Daniela enda ilusa käekirja ja sädelevate liimidega Rosemary peale kirjutas.
Matthew jõudis Danielaga majja ning mees tõstis kitarrikohvri kirjaga seina poole, et Rosiele oleks ka sädelev kiri üllatuseks. Okei, kingituse kuju andis suhteliselt ära, millega tegu, aga natuke võis ikka proovida tüdrukutirtsu üllatada. Matt andis lillekimbu Daniela kätte, kes oli üleriided seljast võtnud ning mees vaatas ringi, Rosiet ei paistnud esimesel korrusel olevat.

SPOILER: Click to show

Daniela võttis lillekimbu vastu ning kohendas seda kergelt, vaadates Mattile otsa. "Me peaks vist üles minema," arvas tüdruk ning jalutaski mööda treppi teisele korrusele. Kui Rosiet all ei ole, siis enamasti on ta ikka enda toas ja just sinna Dani enda suuna võttiski. Ta lükkas Rosemary toa ukse lahti ning astus sinna sisse, leides sealt ka Chadi ja proua Sommersi. Ta tervitas neid ning pöördus siis selle pisikese särasilmse sünnipäevalapse poole. "Siin meie sünnipäevalaps ennast peidabki," muigas Daniela ning jalutas pisikese juurde, kallistades teda tugevalt, "palju-palju õnne sulle!" Ta ulatas Rosie'le lillekimbu ning astus siis sammukese kõrvale, et Matthew ka põhilise kingituse üle saaks anda.

Outfit

Rosie oli oma ilusa Barbie vaevalt käest ära suutnud panna, kui juba Daniela ja Matt sisse sadasid. Danielat oli pisikesel putukal veel eriti hea meel näha, aga enne, kui ta ise venna pruudi poole joosta jõudis, sai ta viimaselt juba kalli. "Sul on hea lõhn, Dany," lausus Rosie. Tegelikult oli Danielal kogu aeg hea lõhn. Siis võttis ta vastu lilled ning nuusutas neid ka, kuni proua Sommers need enda kätte võttis ja pisikese printsessi tuppa vaasi pani. Siis läks Rosie kohe kitarri juurde, millel tema nimi sädelevalt peal oli ja tegi koti lahti, et roosa kitarr sealt välja võtta ning seda vaadata. Hetkeks tõmbas ta oma väikese käekesega üle keelte ja tõi kuuldavale pigem ühe pläriseva heli, mille peale tirts lihtsalt kõvasti naerma hakkas. "Ma ei oska seda ju mängida," lausus plika, kuid sellegipoolest kingitus meeldis talle.

Daniela tõi kuuldavale vaikse turtsatuse, mis ei olnud kuidagi halvustav, vaid pigem lõbus, "ma tänan sind." Eks see tema lõhnaõli oli, mis muu. Ta ei kandnud seda just iga päev, aga siiski üsna tihti. Armas, et Rosie ka seda märkas, aga ta oligi ju see Sommersite tõeline tüdruk, kes selliseid asju märkas. "No, kui sul tahtmist on, siis ma võin seda sulle ju õpetada," pakkus Dani, vaadates pisikesele sünnipäevalapsele otsa. Muidugi peab ta ka aega ledima, et eksamiteks õppida, aga see väike aeg Rosie jaoks on ka kindlasti olemas.

"Pole tänu väärt," lausus Rosie äärmise viisakusega. Ta võis ju veel väike olla, aga see ei tähendanud, et plikal kombeid ei olnud. Ta võis ikka väga viisakas olla, kui selleks tuju oli või noh, kui lihtsalt oli vaja. Mis lõhnaõlisse puutus, siis vahepeal palus Rosie ikka ema, et see talle ka oma lõhnaõli natuke peale laseks, aga sedagi ainult siis, kui pere välja läks. Täna olid pisikesel printsessil lihtsalt ilusad riided seljas. "Jah, õpeta mulle," palus Rosie, vaadates suurte tõllarattaid meenutavate pruunide silmadega Danielale otsa. "Ja siis sa võid midagi ise ka mängida. Matty ütles, et sa oskad hästi kitarri mängida ja laulda."

"Ma tulen siis mõni päev siit läbi ja õpetan sulle midagi," lubas tüdruk, kuigi ega ta eriti kedagi õpetanud ei ole just. Kunagi on ikka esimene kord. Pealegi tundub Rosie ülediselt üsna taibukas olevat. Muidugi oleneb õppimiskiirus ka sellest, kui palju ta tegelikult kitarri mängida tahab. "Noo, kui sa ilusti küsida, siis ma võin ju midagi mängida ka," arvas Daniela, viies enda pruunid silmad hetkeks Mattile.

No see kitarr tundus Rosiele igal juhul põnev ja kindlasti tahtis ta nüüd õppida seda mängima. Kes teab, ehk leiab temagi niimoodi enda tee hoopis muusika juurde, kuigi praegu käis ta vahetevahel ka tantsutundides. "Aga kuidas ma ilusti küsin?" uuris Rosie. Tavaliselt on ta kuidagi oma armsusega ikka inimesed ära võluda suutnud.

"Palju õnne, Rosebud!" hõikas mees ukse pealt, aga ikka jooksis tüdruk esimesena Daniela juurde. Nojah, Rosemary vanem õde ei olnud ju selline tüdrukulik tüdruk, kelle juustega ilmselt mässata ja roosadest unistustest rääkida. Matthew andis putukale kitarri üle ning vaatas, kuidas Rosie katsetas. Mees naeratas, kui Rosie mainis Daniela laulmisoskusi, mida Matt oli kiitnud, true story. "Enne peaksid sa selle vist uuesti häälde panema," arvas mees. Kohvris on häälestaja, capo ja mõned medikad ka," lisas Sommers.

"Ilusti küsitakse sõna 'palun' kasutades ja üks armas viisakas naeratus sobib ka alati," sõnas Daniela lõbusalt. Ta ei olnud arvestanud sellega, et Rosie midagi sellist küsib. Vähemalt sai sünnipäevalaps vast aru, mida Dani silmas pidas. "Ma arvan, et häälestamine oleks täitsa hea idee," noogutas tüdruk, vaadates korraks Mattile otsa, kuid suunates seejärel taas enda tähelepanu pisikesele Sommersile.

"Sulle ka, Matty," lausus Rosie, kuid hakkas siis naerma. Mille puhul ta venda veel õnnitleb? "Või noh, aitäh siis," parandas pisike putukas ennast. Siis pöördus pisike putukas uuesti Daniela poole. "Daniela, palun õpeta mind kitarri mängima," proovis Rosebud "ilusti" küsida ning manas oma näole ka naeratuse, paljastades enda väikses suus mõned tühimikud. Tal oli päris mitu hammast juba ära tulnud. "Aga mis see häälestamine on?" uuris Rosebud. Ta polnud varem kuulnudki, et pille veel häälestatakse. Kuidas see huvitav käib?

"Kui mul aega on, siis ma õpetan," vastas Daniela. Ta ei tahtnud mingit kindlat vastust anda, sest pärast kui ei saa, siis on endal halb tunne. Tüdruku naeratuse peale ilmus ka Dani suule üks lõbus naeratus. Küll see pisike võis alles armas olla. "Kitarri puhul seistes pilli keeled lähevad lõdvemaks ja ei tee enam sellist häält, mida vaja ja siis kui sa pilli mängid kõlab üks kohutav muusika, mis kõrvale ebameeldiv on ja seega tuleb neid keeli jälle pingutada ehk hääleda panna, et õige muusika tuleks," üritas Dani asja lihtsamalt seletada, kuigi ta ei ole selles veel kuigi hea, et mõnele väikesele asju selgeks teha. Las ta piinab Matti, kui aru ei saa. Daniela võttiski kitarrikohvrist häälestaja ning Rosie lahkel loal ja sünnipäevalapse käest kitarri. Ta istus voodi servale ning hakkas kitarri häälestama. Väikese kitarriga oli alguses natuke harjumatu mängida, aga see polnud midagi ületamatut. Kui kitarr hääleda sai, hakkas ta kõige klassikalisemat sünnipäeva laulu tinistama, hakates peagi sellele inglise keeles kaasa laulma. Ta tegi kaks korda inglise keelseid ridu ja siis muutis ta keele hispaania keeleks. Kui pisike muusikaline etteaste läbi sai, ulatas ta pilli Rosemary'le tagasi.