Netti ei ole -.-

"Tead, isegi, kui ma olin tema peale vihane ja olen siiani, et ta meid jättis," lausus Phoebs. "Ma igatsen teda." Tegelikult ei saanud Phoebs aru, miks isa üldse pidi nad hülgama. Ja kuigi ta süüdistaski meest alguses selles, et nad nüüd niimoodi peavad elama, oli nüüdseks tal juba üsna ükskõik. Ju siis olid tüübil omad põhjused või midagi. "Ma ei saa aru, miks ta üldse nii pidi tegema," sõnas Aurora hetkeks maha vaadates.

"See on ju igati looumlik, sest ta on siiski meie isa," lausus Colin, kes isegi vahel kõnelusi papsiga taga igatses. Mees ei olnud küll töö tõttu palju kodus, aga kui ta oli, siis nad istusid üsna tihti maha ja ajasid juttu. Need õhtud on tegelikult üks hea mälestus. "Ma olen kindel, et selleks on kindel põhjendus ja ma arvan, et me ei tohiks unustada, et suhte probleemide korral ei ole ainult üks pool süüdi," arvas noormees.

"Jah, ma arvan, et ma tahaksin teda juba isegi näha nüüd," lausus Phoebs. Tüdruk hakkas lihtsalt üle saama sellest vanemate lahkuminekust ning isa tundus nüüd enamvähem täiesti tolereeritav. Emaga said nad ka juba täitsa normaalselt läbi, kuigi Tree Hilli kolides oligi ainult üks tüli teise otsa ning Grace'il pidi Phoebega ilmselt väga raske olema. Kuna nüüd tundis Phoebs, et tal on jahe, pani ta jaki peale. Kõndida polnud aga enam palju, sest maja juba paistis ka. "Ma ei teagi ühtegi paari, kellel suhtes probleeme poleks, kuigi ma ise pole ka Stepheniga siiani veel vaidlema suutnud minna," lausus Phoebs.

"Kas sa oled talle seda öelnud?" uuris noormees, sest vaevalt isa ise seda niipea küsida julgeks. Ta ilmselt ootab pigem, et Phoebe ja Colin ise vaikselt temaga jälle rohkem suhtlema hakkaksid. "Probleemid viivad suhet edasi mingil määral. Panevad sind rohkem suhte nimel töötama," sõnas Colin. Samas peab muidugi oskama nägema, kuna see töö enam ära ei tasu ja on mõtekam asjal minna lasta.

Colini küsimus tuli Phoebele ootamatult ja see pani tüdruku hetkeks turtsatama, pärast mida Aurora vennale lihtsalt otsa vaatas. "Sa teed nalja või?" küsis õeraas vastu. "Ei ole. Aga vaevalt ma hakkaks sellepärast helistama ka, et jou issi, tule Tree Hilli meid vaatama. Tegelikult ma ei teagi, kas ta vaevuks," vastas näitsik lõpuks. Mees võis ju huvi tunda oma laste ja endise naise vastu, kuid kas ta tõesti tuleks neid vaatama ka, kui nad selleks ise soovi avaldavad? Ja mida arvab sellest Grace? "Tegelikult ma imestan, milline oleks üldse mingi suhe ilma probleemideta. Isegi ilma selleta, kui üks osapool armukadedust peaks tundma," lausus Phoebs mõtlikult. Kindel oleks igatahes see, et igasugune draama siis puuduks.

"Aga miks mitte?" esitas Colin uue küsimuse, "ma millega pärast, et ta vaevuks. Iseasi, kas tal kohe selleks aega on." Noormees kavatses küll ühel hetkel papsiga kokku saada, aga mitte veel, sest tal oli hetkel vaja muude asjadega tegeleda. "Armukadedus on nõme asi. Selles olen ma täiesti kindel. Ma saan aru, kui inimene ei taha, et ta armastatu kellegi teisega liiga lähedaks saaks, aga no kammoon see ei tähenda, et sul enam ühtegi teist tuttavat ei võiks olla. Meestele üldjuhul ei meeldi armukadedad ja küljes rippuvad naised," lausus noormees. Mingi usaldus võiks ikka olla, et iga naissoost isik ei tekita tüdruksõbras armukadedust.

"Oh jah, muidugi. Aeg," sõnas Phoebe. "Tegelikult ma mõtlen, kuidas ema sellesse suhtuks, kui paps näiteks meie juurde mõni päev sisse sajaks." Selles mõttes oli Phoebs emaga sarnane, tahtis samuti tugev näida, kuigi üksi olemise hetkedel ta ikka murdus ja hakkas lihtsalt nutma. Phoebegi oli ema mõnikord nutmas näinud, kui nad isaga lahku läksid, aga ta ei teadnud, kuidas naine nüüd juba ennast tunneb. Phoebs isegi ei öelnud talle, et isa helistas. "Oled sa ise kunagi armukadedust tundnud?" küsis Phoebs. Ta polnud venda varem küll sellisena näinud, aga mine sa tea.

"Ma ei usu, et ta niisama ilma etteteatamata sisse sajaks," lausus Colin, "aga ega empsil siis midagi teha ei oleks, sest papsil on õigus enda lapsi näha." Ausalt öeldes ei ole noormehel õrna aimugi, kuidas ema reageeriks. Loodetavasti ei tekiks sellest mingit kisa ja kära. "Mm...vist mitte. Meganiga oli pigem...ma ei tea. See ei olnud nagu armukadedus, aga lihtsalt ajas närvi ja vihale see, kuidas ta minu juuresolukul nii vabalt teiste tüüpidega suhtles ja flirtis. Aga üldiselt ma vist ei ole armukade inimene," muigas noormees.

"Seda küll," noogutas Phoebs. "Aga kui emps niikuinii tööl on samal ajal, siis peaks vist suht suva olema," arvas tüdruk. Sest siis ei pidanud Grace ikkagi oma endist abikaasat nägema, kuna tihti olid naise tööpäevad üsna pikad. "No pärast seda, mida ta Helenale tegi, ütleks ma isegi, et ta on peast täiesti segi ja pigem peaks ta arsti juurde minema," lausus Phoebs. Nii et tema sisetunne oli ikkagi õige olnud, kuna tema teadis juba algusest peale, et Megani juures on midagi mäda. "Kuule, sa oled jah nagu vana rahu ise tavaliselt," märkis Phoebs muige saatel.

Ilmselgelt, kui ema kodus pole, siis see teda ka ei mõjuta, aga nagu Colin juba mainis, siis vaevalt paps tuleb nii, et ta enne ette ei teata. "Ma ei hakka sellel teemal parem rääkima," sõnas noormees napisõnaliselt. Mida tal öelda oligi. Tüdruk, kes talle kunagi tõesti meeldis ja kellega ta enda arvates väga hästi läbi sai oli tegelikult hoopis keegi teine. "Sest mulle ei meeldi mõttetu draamatsemine," kehitas Colin enda õlgu.

"Jah, mis iganes," kehitas Phoebe õlgu, kui noored juba koduni jõudsid. Siis küsis Phoebs venna käest võtme ning keeras ukse lahti, astudes seejärel sisse, kuid hoidis ust lahti ka Colinile, kelle käe otsas rasked toidukotid olid. Asetanud nagi varna ja võtnud ketsid jalast, kinnitas Phoebs oma pikad mustad juuksed klambriga üles. "Sa küll ei taha mind aidata, aga tee ennast ikkagi kasulikuks ja pane need asjad näiteks kööki, et saaksin tegutsema hakata," palus Aurora venda.

Colin võttis kalanõud jalast ning üleriided seljast. Alles siis tatsas ta koos toidukottidega köööki. Ta tõstis need kapile ja hakkas siis tühjaks tegema. Kõpsisetordi asjad jättis ta tööpinnale, aga muud asjad leidsid endale koha kapis või külmikus. Voltinud kotid jälle kokku, pani ta need ühte sahtlisse ära, kus neil neid lausa hulgi oli. Kuna ta juba oli öelnud, et ei viitsi eriti midagi teha, siis sättis ta ennast kapile istuma.

"Tubli poiss, näed, ma annan kohe ühe banaani sulle nüüd," kiitis Phoebs ja ulatas ühe banaani Colinile. See üks banaan ei tee ju midagi, sest neid oli nii palju ja oli võimalus, et jäi isegi üle natuke üle. Siis, kui tüüp end aga kapile istuma sättis, tüdruk turtsatas. "Tagumiste põskedega kapi peal," sõnas näitsik torisevalt ja hakkas siis naerma. Lihtsalt väike norimine. "Okei, räägi mulle midagi toredat nüüd," sõnas Phoebs, kui käed ära ja pesi ja siis küpsisepakke avama hakkas.

"Ohhooo, ma tänan," lausus Colin ja võttis banaani vastu. Ta tegi selle koore ühelt poolt lahti ja hakkas siis vaikselt banaani sööma. Mõnusalt küps oli teine. "Siit on hea vaade," pani noormees kohe Phoebele vastu ning naeris kergelt. Pole võibolla just kõige õigem koht istumiseks, aga kohe kindlasti köögis üks mõnusaimaid. "Tead, et selline lause ei pane mulle kunagi toredaid jutte pähe," turtsatas Colin ja võttis banaanist uue ampsu. Selle mälumine ja allaneelamine andis talle mõtlemisaega.

"Ma kergendan lihtsalt su piina, kui sa pead nägema, mida ma kõigi nende heade asjadega siin teen. Ma võin kihla vedada, et sa tahad need niisamagi kohe nahka pista," muigas Phoebs ning otsis ühe kandiku, millele asetas lehe küpsetuspaberit, et sinna küpsised peale laadida ja siis neid niimoodi kihtidena üksteise peale laduda, pannes vahele kõigepealt täidise. "Ja siis saan mina sinult võtta, kui ma kas või laua peale oma pepu julgen toetada," turtsatas Phoebs. Tjah, tundus, et vanem vend on päris lõbus olla, kui saab noorema õe kalla norida. "Oleks siis kohe öelnud," lausus Phoebs.