Netti ei ole -.-

"Tahad kohe täitsa äri üles panna? Minu poolest tee seda, kui see sulle tõesti huvi pakub," lausus Colin. Internet on ikka päris vajalik asi kui nii vaadata. "Ma olen kindel, et kui sa ennast käsile võtad, saad sa ilusti hakkama. Sa oled siiki minu õde ju," muigas noormees nagu oleks see mingi eriti suur näitaja. Samas kui näitsik läheb kunsti õppima, sis võib ta vabalt mõne sama õppejõu alla sattuda, kes ka noormeest õpetanud on. Colin tõmbas käega läbi juuste ning hingas sügavalt välja. "No eks sa võta siis üks," andis ta õele järele.

"Jaaa, see oleks selline päris hea sissetulekuallikas ju. Sina vaata, et siis promod ka või midagi," sõnas Phoebs. Noh, internetti saab tänapäeval üldse väga paljudeks asjadeks ära kasutada. Olgu selleks siis mingi äri püsti panemine või midagi muud. Oma joonistuste hinnad teebki Phoebs ilmselt vastavalt sellele, kui suur see tuleb ja millega ta joonistatud on. Hariliku pliiatsi ja söega joonistatud tööd on siis ilmselt ühed odavamad. Maalid on kallimad. "Kahju, et sul korv käes on, ma nende sõnade peale lihtsalt teeks sulle ühe kallirünnaku muidu," muigas Phoebs, kui vend ütles, et kindlasti saab tüdruk ilusti hakkama. Saanud vennalt nõusoleku, kaardusid Aurora huuled naeratuseks ning külmleti juurde jõudes haaraski ta ühe jäätisepotsiku ning viskas selle korvi. Vanillijäätis šokolaaditükkidega. Nämma. "Rohkem ei ole midagi vaja?" uuris Phoebs, mõeldes samuti sellele, mis kodus hetkel otsas on.

"See kui hea sissetulek sellest tuleb oleneb siiski sinu joonistustest, reklaamist ja sellest, kas kliente üldse on, sest nagu sa ütlesid, siis selliseid on Internetis veel palju peale sinu. Seega sa pead leidma midagi, mis sind neist teistest erinevaks muudaks," seletas noormees. Pole see äri tegemine nii lihtne midagi. Üht-teist tasuks ikka tead. "Midagi ikka on, aga küll selle saab käigu pealt kätte," lausus Colin ja hakkas vaikselt kassa poole liikuma, tõstes kuivainete juurest ühed makaronid ja riisipaki korvi. Mõned maitseained olid otsa korral ja lisaks veel võilieva materiali ja tagavaraks hakkliha, viinereid ja kana. Muud ehk on...kui just Phoebs ei taha midagi lisada.

"Aga sina teed ju ka oma piltidega äri. Kuidas sina selle millegi leidsid?" uuris Phoebs. Samamoodi on ju maailmas ka teisi väga häid ja andekaid fotograafe. Samas vennal endal paistis hästi minevat ja juhutöid ikka tuli. Noh, loodame, et Phoebe hakkab ka päris palju tellimusi saama. "Üks võimalus oleks õpilasfirma ka, aga ma ei oska kuskilt alustada ja siis ma peaks koolis veel mõne inimesega ühinema," arvas Phoebs. Nendest on ta ikka kuulnud, kuid siiani on need neidist üsna külmaks jätnud. Samas saaks siis midagi disainida ka ja enamasti nägi ta, et õpilasfirmad tegidki seda, mida nad oskasid ja teenisid selle pealt. Edasi kõndides vaatas Phoebs, mis veel korvi lendas ning raputas pead. "See läheb sul käe otsas raskeks," muigas õeraas.

"Vot sellele ma ei oska vastata," lausus noormees, "ilmselt on asi selles, et minu töid on juba siin-seal avaldatud ning seega mu nimi on ehk mõnele juba tuttav." See oli lihtsalt oletus. Pealegi oli ta selles pisikeses linnas üks vähestest fotograafidest, kes sellist teenust osutas. "Ma arvan, et sinulik oleks pigem oma firma, aga eks sa ise tead kõige paremini," andis Colin õele natuke nõu või siis suunas teda natuke. Phoebe kommentaari peale tõi nooruk turtsatuse kuuldavale. Ega ta nüüd nii nõrk ka pole. Pealegi jõudis ta üsna pea kassasse. Kõik kaup lasti läbi ning Colin maksis enda kaardiga. Kui asjad kõik kenatsi kottidesse said, võisid nad koju jalutada.

"Ega ma ise ka ei arva, et mu stiil kellegi teisega sarnane on. Äkki ikka suudan oma töid müüa ja noh, mingi vanad joonistused on mul ka kuskil. Võib-olla ikkagi tekitan omale ka lehe ja levitan seda," lausus Phoebs. Koolis oli küll teisigi õpilasi, kes oma joonistuste pealt teenisid, aga Phoebs arvas, et temagi ei saa neile ju kuidagi alla jääda. Keegi ikka midagi tellib. "Mhm, nagu ma oleks eriti asjalik ettevõtja, aga ma võiks isegi proovida," noogutas näitsik venna nõuande peale. Kui kaup lõpuks makstud ja õde-venda kodu poole jalutama hakkasid, võttis Phoebs nahktagi pealt, jäädes vaid musta Eyes Set To Killi T-särgi väele. "Palavaks on läinud," märkis tüdruk.

"Phoebe, soe võib olla, aga praegu ei ole veel suvi," lausus Colin, kes ei olnud ilmselgelt rahul sellega, et tema õde ainult särgi väel ringi jalutas. "Kas sa tead, et kevadtuuled on kõige ohtlikumad. Pärast ära tule vinguma, kui sa haigeks jääd," sõnas noormees ning kohendas ühte kotti, mis tal ebamugavalt käes oli.

OT: Kas ma kirjutan meid sinna sünnateemasse ka sisse või alustad ise?

"Jesus Christ, sa räägid juba nagu ema," torises Phoebs. Sellegipoolest ei pannud ta jakki peale tagasi, sest tüdruk ise tundis, et tal on palav ja higisena ta koju jõuda küll ei kavatsenud. "Millal Phoebe Aurora Holloway viimati haige oli?" küsis Phoebs turtsatades. Ta ise ka ei mäletanud väga, aga haigused ei hakanud talle väga külge ka. "Nii et kallis venna, mul ei ole mingit põhjust vinguda. Ma ei jää haigeks," sõnas Aurora rahulikult ning võttis jaki teise kätte, kui üks ära väsis.

"See on ilmselt sellepärast, et me kumbki ei soovi, et sa haigeks jääksid ning kõigele lisaks on lihtsalt lollus kevadel nii paljalt ringi käia," sõnas Colin. Tulevad esimesed soojad ilmad ja inimesed kaotavad täielikult enda mõistuse, arvates et nüüd on suvi käes. Vot siis pärast istutakse mitme tekikuhja alla ja neatakse kevadet. "See ei ole mingi näitaja," turtsatas Colin, "aga eks sa ise tead." Colin ei hakanud sellel teemal enam midagi ütlema.

OT: Ma tulen ise millalgi

OT: Selge, siis ma ei hakka sinna midagi veel kirjutama, sest ma peaks nagu koos vennaga anyways saabuma

"Tead, mis ma sulle selle peale ütlen? Ära muretse minu pärast, ma panen selle kohe peale tagasi, kui vähegi jahedam hakkab," katsus Phoebs venda rahustada. Mõnikord muretsevad inimesed ikka liiga palju. Nüüd ei hakanud ka enam Phoebs midagi ütlema ja sellega oli too teema ammendatud. "Kuule, kunagi võiks Rivercourtile mängima minna," arvas õeraas. Olgugi et ta korvpalli ei osanud, vennaga oleks ikka päris tore üks matš maha pidada.

"Mhm," sõnas Colin kerge noogutuse saatel. Tema pilk liikus tänaval ringi ning ta pidi tõdema, et kevad iseenesest oli kena, aga lume alt välja sulanud pahn jättis hetkel küll sellest linnaosast üsna niru mulje. Ta oli seda juba varem märganud.

Ega Phoebs isegi selle pori üle kõige õnnelikum just ei olnud, aga ta vinguma ka selle pärast ei hakanud. See kaob varsti vähemalt ära ning sama lugu on ilmselt selle tolmuga. Täitsa huvitav, mis tegelikult sealt lume alt välja sulab - siis tundubki, nagu oleks kõik kohad mingit sodi täis. "Muide, isa helistas eile õhtul," teatas Phoebs, kui talle meenus, et polegi seda veel vennale rääkinud.

Õe lause äratas noormehe enda mõtetest, mis olid lihtsalt kuskile uitama läinud. Ta vaatas enda õele otsa ning noogutas kergelt. "Mida huvitavat ta siis rääkis?" uuris Colin, kes ei ole siiani kellelegi maininud, et ta sai papsilt enda stuudio jaoks päris kopsaka summa. Kuidas ta muidu enda Galerii ja fotograafiaameti sissetulekuga selle hoone nii kiiresti korda oleks saanud. Kui alguses oli Colin isa peale üsna pahane, siis viimastel kuudel ei ole ta papsi vastu midagi. Tegu on siiski nende isaga ja kes teab võibolla tegi ta kõigile teene, kui otsustas neist lahku minna.

Ega Phoebs sellest kõnest isegi väga vaimustuses polnud, kuid seekord jäi ta siiski viisakaks, kuna tegu oli ikkagi tema isaga. "Ta küsis seda, mida sina minult just küsisid, et kuidas mul koolis läheb ja üldse paistis ta kuidagi huvi tundvat meie käekäigu vastu. Saad aru, ta küsis isegi ema kohta," vastas õeraas. See, et mees ema vastu huvi tundis, tuli Phoebele endalegi üllatusena. Mida kuradit ta nende emast tahtis?

"See, et ta enam meiega ei ole ei tähenda, et ta meist ei hooliks. Loomulikult tunneb ta meie käekäigu vastu huvi ja ema oli siiski tema abikaasa ja kui ta tahab meiega hästi läbi saada, siis me peaksime talle võibolla pigem vastu tulema," sõnas noormees. "See on temast ju kena, et ta meile ikka aeg-ajalt helistab. See tähendab, et ta ikka mõtleb ka meie peale," lausus Colin, rääkides vist esimest korda pärast isa lahkumist temast hästi ning üldse rääkides temast. Tavaliselt vastas ta selliste asjade puhul väga napisõnaliselt.