Netti ei ole -.-

Pärast tundide lõppu tuli Phoebe koju ning mõtles esialgu natuke Stepheniga Skype'is rääkida ja siis Helena blogile pilgu peale heita. Enda õuduseks avastas ta, et internetiühendus on kadunud ja juba ei tea, kui kaua. Mingi jama ilmselt sellega oli. Noh, mis seal ikka. Phoebs pani arvuti kinni ning otsis sahtlist välja joonistustarbed, millega ta elutuppa diivanile istus. Pole väga ammu enam midagi joonistanud, aga tõesti...mida joonistada? Phoebsile jäi silma laual lebav pildike oma vennast ja Helenast, kes seal nii rõõmus paistis ning näitsikule meenus tüdruku sünnipäev. Kingitust aga veel ei olnud, kuid sellega oligi natuke aega. Niisiis otsustaski Aurora sellesama pildi joonistada. Alguses hakkas ta lihtsalt paberile erinevaid jooni visandama, kuid mingi aja pärast hakkasid need juba kuju ka võtma. Siis tuli tüdruku kõrvale ka must kass Behemoth, kes nurru hakkas lööma. Ema läks tööle ära ja nii jäigi Phoebs hetkel üksi koju. Huvitav, millal see vennaraas siis koju jõuab?

OT: Bro

Colin avas välisukse ning astus sooja majja. Ta eemaldas enda üleriided ja saapad ning jalutas siis rahulikult edasi. "Hei, Phoebs," sõnas ta õele, kadudes kohe kööki, kus ta endale külmikust korraks mahlapaki suule tõstis ja sealt paar suuremat lonksu võttis. Pole küll viisakas otse pakist juua, aga vahel võib. Asetanud paki tagasi külmkappi, sammus ta elutuppa ning maandus enda õe kõrvale. "Noh, mis sa mässad siin?" uuris Colin ja vaatas kujundeid, mis paberile tekkinud olid. "Või õigem oleks vist küsida, keda sa joonistad?" parandas tüüp enda küsimust, sest talle sai selgeks, et paberil on inimfiguurid.

Outfit

Noh, kauaks Phoebs üksi koju ei jäänudki, sest varsti jõudis venna ka. Kui too kööki läks, oleks viimane hõiganud, et Colin nii hea oleks ja talle mõne võileiva ka teeks, aga enne, kui Aurora suu lahtigi jõudis teha, oli tüüp tema kõrval diivanil. "Hey, bro," sõnas Phoebs, tõstes silmad suurelt A3-formaadis paberilt, kuhu ta enda kõrval olevast fotost suuremat ja hariliku pliiatsiga tehtud versiooni joonistas. "Ma arvan, et selle tunned sa ära," muigas Phoebs Colinilegi fotot näidates. "Ma üritan su tüdruksõbrale siin sünnipäevakingitust teha, kuigi ma sain aru, et pidu on alles üheksateistkümnendal. Ja noh, mõnikord on ju selle joonistamisega, nagu on, eriti veel, kui pole ammu seda kätte võtnud. Vahel vaja mitu pilti joonistada ja kõige parem välja valida. Nii, nagu sina pilte teed, kuigi ma loodan, et ma ise väga rooste pole läinud, kuna need asjad on sahtlis päris pikka aega tolmu kogunud." Iseasi, kuidas Phoebs lõpptulemusega rahule jäi. Siiski lootis ta, et seda pilti mitu korda ei pea joonistama ja see praegune tuleb juba piisavalt hea. Kes teab, võib-olla taasavastab tüdruk enda jaoks kunsti ja läheb seda hiljem ehk edasi õppima. "Muide, netti ei ole," teatas Phoebs nagu muuseas.

Helena sünnipäevani oli veel küll aega, aga tegelikult peaks noormees ka ise juba vaikselt sellele mõtlema hakkama, kuigi ega tal hetkel küll ühtegi ideed ei olnud. "Isegi mina ei ole veel midagi talle vaadanud," sõnas Colin ja tõmbas käega läbi juuste. Tal oli lihtsalt liiga palju tegemist ja ilmselgelt liigselt asju, millel mõelda. Tore, et Phoebe vähemalt millegi peale tulnud oli. "Ah, jama. Juba kaua või?" uuris noormees, "rooterile restarti tegid?" Loodetavasti tuleb see varsti tagasi, sest väga suur osa Colini tööst käib e-mailide kaudu.

"Ah, pole hullu, sinna on oma nädalake veel aega," sõnas Phoebs. Mehe küsimuse peale Phoebs noogutas. "Jap, ma tahtsin isegi Stepheniga rääkida ja Helena blogile pilgu peale heita, sest ta pole juba mitu päeva midagi kirjutanud," vastas neidis. "Ja tegin restardi, aga ma ka ei tea, mis jama on, lihtsalt ei tööta." Noh, loodame tõesti, et vähemalt tänase päeva jooksul tuleb see nett ka veel tagasi. "Aga samas oli see justkui tõuge, mis pani mu jälle need joonistamise asjad kätte võtma ja midagi uuesti looma," muigas tüdruk ning asus pealtnäha mehefiguuri embuses seisvale naisefiguurile juukseid joonistama. "Vastasel juhul koguksid nad siiani sahtlis tolmu ja mine tea, kuna ma need uuesti üles oleks leidnud." Ilmselt kuude või aastate pärast...kui üldse. Phoebe siiani mõtles, kuidas ta Lizardi sünnipäeval selle peale ei tulnud, et talle midagi joonistada. Oleks ka päris hea kingitus olnud.

Küll ta midagi välja mõtleb, kuigi kingituste valimine ei ole just tema lemmikteema. Just sellepärast ei oota ta kunagi väga pikisilmi jõule, kuigi talle talv iseenesest meeldib isegi. "Noh, siis kadus see nett täitsa õigel ajal ju. Tulebki kasuks vahepeal väljaspool arvutit ka midagi teha," muigas Colin, sest tema on enamasti see, kes kogu aeg arvutis enda piltidega jändab. Selleks ei lähe tal õnneks netti vaja. Kui siis ainult piltide saatmiseks. "Ega joonistamist vist ära ei unusta nii lihtsalt," pakkus noormees.

"Ja seda räägib inimene, kes alles ütles, et jama ja tundus üsna frustrated selle pärast olevat," muigas Phoebe ning viis oma sinised silmad hetkeks vennale. "Aga tead, kui sa kaua arvuti taga istud, on sul varsti prillid," tegi näitsik maru tähtsat ja tarka nägu. Yeah, right, nagu ta ise seal vähe aega istuks. Ööd mööduvadki enamasti Stepheniga Skype'is istudes. "Mööda külgi tõesti maha päris ei jookse, aga ma ei tea isegi, kui rahule ma sellega siin praegu jään," sõnas Phoebs ning toonis oma joonistusel oleva neiu pikki juukseid tumedamaks, enne kui noormehe juuste kallale asus. Praegu polnud väga vigagi, aga töö oli alles valmimisjärgus ka. "Tahaks midagi head," sõnas ta. Huvitav, mida neil üldse hetkel on?

"Ma olengi, aga ma suudan siiski ka ilma selleta elada," sõnas Colin õlgu kehitades. See oli ebameeldiv, aga siiski mitte midagi ületamatut. "Noh, ega need prillid nüüd siis meest ei riku," lausus ta laialt muiates. Ta on siiski üsna kindel, et prillideni asi ei lähe. Ta teeb alati pause ja ei ole pimedas toas olles arvutis. Küll nad siis varsti näevad, mis sellest pildist välja tuleb. "Tead, sul on jalad täitsa olemas. Mine jaluta kööki ja vaata, sest minul pole õrna aimugi," turtsatas tüüp käsi laiutades.

"Mina ei suuda siis või?" küsis Phoebs turtsatades. Ta nagu väga ei rage'inudki selle pärast, et internetiühendus kadunud on, vaid joonistas oma pilti, mis vaikselt ilmet hakkas võtma. Colinile joonistas ta igatahes juba nägu ning oli üsna rahul sellega, mis praegu sellest pildist välja tulema hakkas. "Sind oleks jah täitsa naljakas prillidega näha," naeris Phoebs ning asetanud hetkeks oma pooliku joonistuse ja foto, mille järgi tüdruk joonistas lauale ning kadus siis hetkeks kööki. Hetkeks heitis Phoebs pilgu külmkappi, kuid ei leidnud sealt eest midagi peale porgandite ning paki apelsinimahla, maandudes seejärel jällegi venna kõrval diivanil, mille peale Behemoth end püsti ajas ja maha hüppas. "Kuule, külmkapp on peaaegu tühi. Me peame vist poodi minema," arvas näitsik.

"Ma ei ole seda vätinudki," laiutas mees enda käsi ja hakkas naerma. Tema prillidega ei oleks ilmselt sugugi halb. Peab lihtsalt õige raami otsima. Aga vaevalt siin prillide ostmiseks kellelgi läheb. Kui õde minema jalutas, silmitses Colin mõne sekundi enda ja Helena fotot, mille järgi Phoebs pilti tegi. "Poodi?! Oijah....ma just jõudsin koju," vingus vanem vend ning hingas sügavalt välja. Peab vist jälle enda autole hääled sisse lööma.

"Oh jah, sorri, kallis vennakene, kui ma sind valesti mõistan," naeris Phoebs ning viskas Colinit padjaga. Tegelikult oli päris tore vahepeal jälle vennaga ka aega veeta, kuna vahepeal olid nad rohkem Helenaga koos või oli Colin tööl. Mitte, et Phoebel midagi selle vastu oleks olnud, sest Helenat oli päris tore kiusata, eriti veel ehmatada, kuna viimane oligi selline hästi jumpy. "Mhh, ei jorise midagi," sõnas Phoebs venda kergelt müksates. "Aga kui sa tahad kütet kokku hoida, siis...viitsid sa jalutada?" uuris Aurora vennalt. "I mean, me ei pea ju väga kaugelegi minema, kui sa muidu ei viitsi," lisas ta.

"Tegelikult kõlab jalutamine päris hästi. Mul ei ole seda raha jalaga segada," lausus Colin ning hingas sügavalt sisse, tõustes samal ajal diivanilt püsti. Polegi ammu õega koos väljas midagi teinud. Nüüd saavad kasvõi ühe jalutuskäigu ära teha. Saavadki natuke juttu puhuda. "Lähme siis," sõnas tüüp, vaadates veel Phoebele küsivalt otsa, " sa ikks mõtlesid kohe praegu minna?" Nii igaksjuhuks tasus üle küsida.

"Jah, pealegi on väljas ilus ilm ka...ja sa usud, et seda räägin mina, kes päikest kunagi südamest vihkas?" muigas Phoebs ning raputas pead. Stephen on teda tõesti mingil määral muutnud ja tüdruk oli isegi rõõmsam. Samas hea on jah aeg lihtsalt maha võtta ja vennaga väike jalutuskäik teha. "Jajaa, ikka kohe," vastas Phoebs ning võttis seekord saabaste asemel lihtsad Converse ketsid, mida ta jalga hakkas tõmbama. "Seda pilti saan ma ju pärast edasi ka joonistada, ega kass seda mul katki ei kisu vahepeal," lisas neidis.

Colin suundus esikusse ning haaras endale ühe jaki peale. Ta pistis endale taskusse ka kaks kilekotti, sest siis ei pea neid poes ostma hakkama. Pealegi kogunes neid koju nagunii lausa lademetes ja keegi ei kasutanud neid ära. "Ma olen kindel, et selle pildiga ei juhtu midagi," arvas noormees ning lükkas välisukse lahti. Kuna kedagi enam majja ei jäänud, siis keeras noormees hoone ukse lukku. Alles siis pöördusid õde ja vend minekule.

Phoebs haaras ka veel enda nahktagi, mille üle pika aja välja sai võtta ning siis oli temagi valmis minema. Vaadanud, kuidas vend kilekotid haarab ja need endale taskusse topib, ilmus näitsiku näole kerge muie. "Kuule, ma ei saa sellest kilekottide loogikast aru," lausus näitsik. "Neid koguneb ja koguneb, aga tavaliselt, kui poes käiakse ostetakse uued selle asemel, et siit kaasa võtta, mida sina just tegid." Tegelikult ei olnud need kilekotid väga kallid ka, aga hea, et nüüd mõni neist kogunenud kottidest ka kasutust leidis. Aga samas...mida juttu? Asunud lõpuks teele, vaatas Phoebs tänavatel ringi. "Siin on nii palju ilusat, mida joonistada," leidis tüdruk. Tundub, et nüüd oligi nii, et korra jälle oma joonistustarbed üles leidis ja ühe pildiga alustas, võis varsti oodata ka järgmist. Just nagu vanasti.