Netti ei ole -.-

"Lõbus ettevõtmine tõesti, aga vaevalt sellest küpsisetordist ka nii palju segadust tuleb. Äkki sa ikkagi aitad mind, kui ma siis ka tagajärgi koristada aitan?" üritas Phoebs endiselt venda moosida. Võib-olla peaks Helenalt mõned nipid küsima, sest tema paistis ka noormehe moosimisega paremini hakkama saavat kui Phoebe ise. "Aga pannkoogid võib siis mõneks teiseks korraks jätta, kui see veel jõus on," arvas tüdruk. Täna ta küll ei viitsinud, sest pannkookidega läheb kaua aega. "Jah, see Stephen ka sööb mul nagu loom," turtsatas Phoebs. "Kas kõik mehed on nii näljased kogu aeg?" imestas ta.

"Noup," raputas noormees kindlameelselt enda pead. Pood jõudis neile iga sammuga lähemale. Polegi enam palju maad. "Nooh, ma ei anna mingit lubadust, aga see kõlab täitsa korraliku ettevõtmisena," sõnas Colin, andamata täitsa kindlat vastust, sest siis ei pea väga põdema, kui pärast tuleb välja, et sa ikkagi ei viitsi. Siis ei saa neiud kasutada enda tuntud väljendit 'aga sa ju lubasid'. "Yup," noogutas tüüp naerusuiselt.

"You lazy-ass big brother," sõnas Phoebs, kui endiselt eitava vastuse sai. No oli see tüüp alles kangekaelne. "Oh, venna, seda juttu olen ma sinu suust varemgi kuulnud, aga ma loodan, et see pole seekord äraütlemine," lausus neidis üsna kindlameelselt. Tegelikult ei tea ta isegi oma plaane, aga mõni päev võiks selle nalja ära teha küll. Saab jälle jahuga möllata ja pärast sellega ülepeakaela koos olla. "Selge, kui naised on õrnem sugupool, siis järelikult on mehed see näljasem sugupool," lausus Phoebs kergelt naerdes, kui noored juba poeni jõudsid. Siis tegi ta ukse lahti ja astus sisse, kuid ei sulgenud veel ust, et ka vend saaks tema järel tulla.

Kas kangekaelne või laisk? Pigem see viimane variant. Kumma tüdruk ise valiks, kui oleks võimalik kas ise toimetada või ainult tulemust nautida. Eks ikka see viimane. "Ei, Phoebs, see ei ole äraütlemine. Ma ei saa ju enda ainsale õele niimoodi ära öelda," muigas noormees. See oli lihtsalt selline vastamine, et keegi midagi üleliia lootma ja ootama ei hakka. "Täpselt nii. Sa oled elust õigesti aru saanud," naeris Colin õe sõnade peale. Colin astus näitsiku järel poodi sisse ning haaras endale ühe ostukorvi, sest kärusid seal ei leidunud. "Ma loodan, et sa tead, mida sa umbas vajad," sõnas Colin. Las Phoebe siis paneb asjad korvi ja mees maksab. Tjah. Nii see kipub olema.

Noh, tavaliselt valiks Phoebs ka laiskuse, aga täna oli üks neist väga haruldastest päevadest, kui ta reaalselt midagi teha ka viitsis. Saab topelt - tegemise rõõm + tulemuse nautimine. Või noh, ta ei naudi seda ju üksi. "Need sõnad on muusika mu kõrvadele," lausus Phoebs rahulolevalt ning naeratas. Eitusega ta ei lepikski, kuigi teadis väga hästi, et Colin ütleb seda ainult selleks, et mitte midagi kindlat lubada. "Ma lihtsalt tegin loogilised järeldused su jutu põhjal," lausus Phoebs õlgu kehitades, kui vend juba ostukorvi haaras. Kuulnud tema järgmisi sõnu, vaatas Phoebs hetkeks are-you-kidding-me pilguga vennale otsa ning turtsatas. "Ei, ma hakkan täiesti suvaliselt nüüd asju sulle korvi loopima. Mis aga kätte juhtub," lausus õeke kerge sarkasmiga. Loomulikult ta teadis, mida küpsisetordi jaoks vaja on ning vaadanud hetkeks veel vennale otsa, suundus ta magusaleti juurde, et sealt kõigepealt küpsised haarata.

Colin hakkas õe sõnade peale naerma, raputades aeglaselt enda pead. Põhiline, et laps ei nutaks. Võibolla ei taha noormees kindlaid lubadusi anda, sest nende isa tegi seda liiga palju ja vaata, kus ta nüüd on. "Tark õde mul siis. Kuidas sul üldse koolis läheb...ma mõtlen just õppimisega?" uuris noormees, sest ta ei olegi ammu näitsikult selle kohta pärinud ja ema on ka kogu aeg tööl ja ega tal siis tule kodus pähe, et võiks enda tütre hinnete järele pärida. Igatahes kui Phoebe'il abi peaks vaja minema, siis ainult küsigu. "Kuule ma ei imestaks," turtsatas noormees, jalutades enda õe kõrval edasi. Ta üritas ka meelde tuletada, mis kodus otsas oli. Oleks pidanud nimekirja tegema.

Küll Phoebe selle kõik ikka meelde jätab ja võimaluse korral uuesti vennale pinda käima hakkab. Mis isasse puutus, siis olgugi, et Phoebs teda pärast seda kõike enam näha ei tahtnud, tundis näitsik siiski isast ka natuke puudust. Mis siis, et sitapea oli. "Wow. Sina ja küsid minult kooli kohta?" tegi Phoebs suured silmad. Ta ei mäletanud, et vend varem midagi sellist tema käest üldse küsinud oleks. "No juniori aasta hakkab lõppema jah ja ma olen ausalt öeldes su tüdruku peale kade, et tema juba eksameid hakkab tegema ja lõpetab...mina nühkigu aga heaga üks aasta veel koolipinki," vastas Phoebs ning viskas Colinile korvi kaks küpsisepakki ja ühe 100-grammise šokolaaditahvli, et seda pärast peale riivida. "Aga muidu...need inimesed ei tundugi nii nõmedad kui ma sügisel arvasin. Mul on mõned sõbrad, kellega koos olla. Ja hinded...noh, seni olen suutnud need korras hoida, aga sa oled vist tähele pannud, et ma ei pane enam nii palju poppi ka," rääkis näitsik. Vahepeal sügisel sai mõned viimased tunnid üle lastud ja mõni päev lausa meelega sisse magatud, et mitte kooli minna. Nüüd on see kohusetunne siis kuskilt tulnud ja suitsetamise jättis tüdruk ka juba ammu maha. "Ja kuidas sinul selle stuudioga läheb? Sa pole mulle seda kohta isegi veel näidanud," uuris õeraas. Kindlasti tahtis ta korraks sisse astuda, kuigi umbkaudu teadis, kus see täpsemalt asub.

"Kuule ära tee nüüd nii imestunud nägu. Sa tekitad minus muidu tunde nagu ma ei tunneks üldse su kooli vastu huvi, aga ma olen siiski kindel, et ma olen selle kohta ka varem uurinud," sõnas Colin kindlameelselt. Ta kuulas Phoebe juttu ning jalutas tema kõrval, hoides korvi enda käes. Põhiliselt oligi tema tööks niisama jalutamine. Phoebe pani asjad ju korvi. "See viimane aasta läheb ruttu usu mind. No seda kõike on ainult hea kuulda ja ega see popitamine pole mulle kunagi meeldinud. Oled siis vist meil suuremaks kasvanud," arvas noormees. "Täitsa hästi. Praegu on pisike seisak, sest ma pean jälle natuke raha kogume, enne kui jätkata saan, aga põhiliselt on sellised pisikeses asjad veel jäänud. Suveks peaks vast valmis saama, aga ei saa kindel olla. Ma ei ole keelanud sul ju tulla. Aadressit olen ma sulle ka kindlasti juba öelnud mitu-mitu korda," sõnas Colin. Ega tal ei ole siis kogu aeg meeles kedagi kutsuda. Kes väga tahab tulla leiab ise ka koha üles.

"Anna andeks, venna, aga ma ei mäleta, kuid ära võta seda nii südamesse. Sa oled alati maailma parim vend olnud," lausus Phoebs rahulikul häälel. "Mul on veel juuni alguseni seda Juniori aastat jäänud ja siis on kolm kuud suvi ka õnneks, lausus Phoebs. No suvel on niikuinii ülipohhui, viskab lihtsalt jalad seinale ja väga midagi ei tee. Või noh, kui sõbrad või vend või ükskõik kes midagi toredat ette tahavad võtta, siis ikka lööb kampa, aga muidu möödub see suvi ilmselt nagu iga teinegi - logeledes. "Suuremaks kasvanud...füüsiliselt vist mitte, sest sa saad mind endiselt päkapikuks kutsuda. Aga noh...kui sa tõesti nii arvad muidugi, ise ma ajan selle muidugi tolle kaela, et ma olen kõvasti pehmemaks muutunud pärast Stepheniga käima hakkamist," rääkis Phoebs. Nüüdseks on ta poisiga koos olnud juba pea viis kuud ja saab hakkama. Olgugi, et kaugsuhe. "Vähemalt su unistus on täitumas ja mul on selle üle hea meel," lausus Phoebs naeratades ning vaatas oma vennale otsa. "Aga okei, ma vajan su tarka sõna nüüd. Kas teha küpsisetort moosi või puuviljadega?" küsis Phoebs nõu. Talle endale meeldisid puuviljad rohkem, sest moosiga kippus mõnikord ikka väga magusaks kogu see maius minema.

"Kus nüüd poeb alles. Kas sa tahad midagi saada või?" muigas noormees. "Ma peaksin sulle vist mainima, et sa võiksid tegelikult suvel tööle minna," sõnas Colin, sest noormees tahab siiski ühel hetkel enda ette elama minna. Muidugi ta toetaks ema ja enda õde kui vaja, aga siiski läheb tal siis ka endale rohkem raha. Pealegi teeks see Phoebele ainult kasu, kui ta varakult töötama hakkab. "Tore, et armastus sull hästi mõjub," lausus Colin, sest see pehmem Phoebe oli tegelikult täitsa mõnus vaheldus sellele tujukale ja jalgu trampivale pisikesele õele. "Kui moosiga, siis midagi hapukamat. Puuviljadest oleks banaan väga nämma," lausus Colin, "aga valik jääb sinule. Ma söön nagunii ära selle tordi." Selles võib kindel olla.

"See, et ma poen, ei tähenda alati seda, et ma sinult midagi saada tahan," lausus Phoebs. "Ma lihtsalt ütlesin nii, nagu ma mõtlesin. Ei mingit pugemist. Aga...mina ja tööle? Mis ma sinu arust teha võiks? Või...äkki peaks oma joonistustega äri tegema. Mõned teevad küll nagu tellimustöid ja teenivad selle pealt." Kui ta juba niikuinii üle pika aja joonistama hakkas, siis miks mitte? See oli üks asjadest, mida Phoebs väga hästi pealegi teha oskas. Päris hea äri oleks see küll. "Tjah, samas mõnikord on see kaugsuhe masendav. Igatsus," sõnas näitsik. Samas teadis ta juba algusest peale, et peab sellega arvestama, et Stephniga kogu aeg koos olla ei saa. Ja nüüd oli kutil veel eriti kiire, sest tal hakkasid ülikoolis eksamid ja suhtlemine käiski põhiliselt kas interneti või telefoni teel. "Ma arvan ka, et võtaks banaani, aga siis oleks jällegi vaja mingit neutraalsemat kohupiimakreemi," arvas Phoebs. Need puuviljamaitselised kreemid on ju ka väga magusad. Tavaline vanillikreem ajaks asja isegi ära. "Vaata, et mulle ka midagi jääb ikka siis," lausus Phoebs, kui Colin ütles, et tordi sööb ta niikuinii ära.

"Noh, ma ei tea kui paljud inimesed Tree Hillis sellist tellimustööd vajavad. Muidugi on see üks variant, aga vaatas siis, et joonistamisest sulle tüütu tegevus ei saa. Muidu kõiksugused klienditeenindajad ja kelnerid on kindlasti vajalikud. Pead lihtsalt uurima, mida siin pakutakse," sõnas Colin. Egs siinses linnas keegi sulle tööd pakkuma ei tule. Ikka ise pead küsimas ja uurimas käima. Nii sai noormees ka enda praeguse töökoha ja on sellega igati rahul. "No jah, aga see on ainult mõned aastad ja pealegi lähed sa varsti ise ka ülikooli...kui sa ikka kavatsed sinna minna," vaatas tüüp enda õele küsivalt otsa. Muidugi tal aega on selle otsusega, aga huvitav on teada, kas ta juba midagi uurinud ka on. "Sina oled kokk ja sina teed, aga ma nõustun, et puuviljadega sobib tavaline vanillikreem kõige paremini," arvas Colin.

"Ma saaks sellega isegi koolis äritseda, kui ma natukene enda seda suhtlemise poolt arendan, sest nagu sa tead, ei ole ma ju väga suhtleja tegelikult. Mine tea, ikka on ju neid, kes tahavad kellelegi sünnipäevaks mingi pildi kinkida või midagi...just nagu mina praegu sinu Helenale sünnipäevaks joonistuse tahan kinkida, sest esiteks pole see kallis ja teiseks on see midagi, mis on ise tehtud. Minu arust kaalub see igati üles mõne materiaalsema asja," rääkis Phoebs. No tegelikult oli see ülihea mõte ja tüdruk vähemalt ise ei uskunud, et joonistamine talle tüütuks saab. Ta nautis seda ise ka, et midagi hingega teha saab. "No ma arvan, et ikka vast lähen ja siis lähengi ilmselt õppima midagi kunstiga seoses. Võib-olla samasse ülikooli, kus sina käisid," arvas Phoebs. Nii palju, kui ta ise seda venna ülikoolielu kõrvalt nägi, tundus see lahe ja paistis, et kaaslastel polnud ka viga. Tegelikult ju ei olnudki, et sest mõne mehe kursakaaslasega on Aurora isegi kohtunud. "Hea, et ma sinuga jälle vaidlema vähemalt ei pea ja sa minuga nõustud," lausus Phoebs rahulolevalt, kuid siis läkski kõigepealt puuviljaleti juurde. Sealt leidis ta ühe korraliku banaanikobara ja viskas hetkeks ka kaalule. Peaks piisama. Niisiis lendaski banaanikobar ka korvi ja edasi võeti suund piimatoodete leti juurde, et kohupiimakreemi saada. "Kas meil jäätist on?" uuris Phoebs nagu muuseas. Võib-olla pärast tahab ta jäätist ka.

"Noh, eks sa ise tead," lausus Colin, sest põhiline oligi ju see, et Phoebe suudaks iseseisvalt hakkama saada. Kui ta tahab enda joonistustega leiba teenida, siis noormees küll mingit takistust tema teele ei ehita. Ise ta ju teenib ka raha enda hobiga. "Oh, see oleks päris lahe," arvas noormees. Saaks ise ka võibolla külastuste ajal enda vanat ülikooli näha. See oli hea kool. Vähemalt Colin arvas nii. Õppejõud olid kõik väga lahedad isiksused ja ei tapnud sind saja koduse tööga. "Ei ole vist, aga kui sa teed nagunii küpsisetordi, siis kas seda on ikka vaja?" uuris Colin, kes mõtles peas asjadele, mida on niisama kööki juurde vaja.

"Tegelikult mul on see idee, et peaks kuhugi Facebooki või nii ka lehekülje tegema ja siis soovijad saavad nagu kirjutada mulle või midagi. Saab ehk väljastpoolt kooligi tellijaid niimoodi," arvas Phoebs. Tegelikult teevad paljud nii ja siis ongi Phoebs näinud lehekülgi nagu Caroline's Drawings või John Smith's Photography. "Mhm, siis ma saan ka Chicago põhjalikumalt ära näha, aga see tähendab seda, et viimasel aastal ei tohi väga C-sid ja D-sid ka saada. Oleks tore, kui ma lõpetaks ainult A-de ja B-dega," nõustus Phoebs vennaga. Praegu tal neid C-sid ja D-sid ikka oli, aga õnneks oli neidki vähemaks jäänud. F-i polnud juba ammu millegi eest saanud ja see oli hea. "No aga äkki tuleb pärast jälle magusaisu või midagi ja ma arvan, et see küpsisetort kaob väga kiiresti, kui me kahepeale seda sööme ja sina oled veel eriline nälg ju," arvas Phoebs. Jäätis kõlbab tegelikult alati, aga Phoebs enne seda korvi ei loopinud, kui Colin siis lõpliku otsuse aitab teha.