|
Post by Deleted on Apr 18, 2013 20:25:28 GMT 2
"Ma ei tea, kas ma peaksin meelitatud olema või arvama, et sa oled ikka mingi hull jälitaja mul siin," muigas Colin, kuid viipas siis käega ühes suunas, hakates ka sinna poole liikuma. "Jah. Muidu ma varsti arvan, et sa meelega lükkad seda jutuajamist edasi," raputas noormees enda pead, vaadates naisele samal ajal otsa. Lucyl on kindlasti hulgaliselt jutte, mida rääkida ja kohe kindlasti on need väga huvitavad. Vähemalt tema artiklid on. "Ma ei tea, kas ma peaksin sind hoiatama, et mu maja on üsna tagasihoidlik," lausus Colin nii muuseas. Tasuks ehk hoiatada.
|
|
|
Post by Deleted on Apr 18, 2013 20:38:58 GMT 2
Lucy hakkas Colini märkuse peale naerma. "Mina ja jälitaja? Pigem peaksid sina minu jälitaja olema," turtsatas ta, kui mehe kõrval kõndima hakkas. "Mi-is? Mina ja lükkan seda jutuajamist edasi?" kordas naine siis, tehes dramaatiliselt häält. Kui Colin vaid näeks teda mõnest reisist jutustamas... Ta nautis seda, kui sai nähtut-kogetut kirjeldada, jumala eest. Colini puhul oli lihtsalt see kala, et nad ei jõudnud kunagi sinnani, et saaksid maha istuda ja juttu ajada, sest alati tuli midagi vahele. Mehe märkuse peale Luce naeratas. "Ja siis tuleb välja, et su kodu on hämmastav," ennustas ta. Tavaliselt nii oligi, inimesed olid tagasihoidlikud, mitte nende kodud.
|
|
|
Post by Deleted on Apr 18, 2013 20:54:42 GMT 2
"Nooh, võibolla natuke, aga mina ei ole sinu kodu küll veel näinud," sõnas Colin. Kas naisel oli üldse Tree Hillis oma elamine või elas ta koos enda vanematega kodus olles? Isegi kui nad on sellest kunagi rääkinud, siis Colin ei mäleta sellest midagi. "Selline tunne on lihtsalt jäänud, aga ära südamesse võtta. Küll me täna selle ära teeme," lausus noormees. Ta ei lasegi naist enne majast välja, kui ta pole talle vähemalt kolme head juttu rääkinud. Vot nii. "Mnjah, eks see otsustamine jääb sinu teha," pidi Colin möönma. Kes teab, milliste majadega Lucy harjunud on.
|
|