Another year has gone by :)

Jällegi oli käes üheksas aprill, mis tähistab igal aastal seda, et Liz on aastakese kauem sellel maamunal olemas olnud. Peaks ütlema, et see eelmine eluaasta on tüdrukule tõeline katsumus olnud, aga uue aastani on ta jõudnud ja loodame, et nüüd lähevad asjad paremini. Liz oli jällegi enda lähematele sõpradele pisikesed sõnumid saatnud. Inimesi ei olnud muidugi palju, sest mõned olid ju ülikoolis, aga loota võis, et keegi ikka kohale tuleb. Kuna Jessica oli vahepeal enda kokandusoskusi oluliselt täiendanud, siis said tüdrukud täna kahekesi koos köögis askeldada. Nad ei ole küll ilmselt parimad sõbrannad, vaatamata sellele, et nad elavad samas korteris, aga nad saavad iga päevaga paremini läbi ja õpivad teineteist paremini tundma. Eks need esimesed kuud olid kõige...huvitavamad? Tänu remondile olid nüüd köök ja elutuba ühenduses, mis oli super, sest siis oli lihtne toite elutuppa viia. Tüdrukud olid teinud muffineid, küpsiseid, kaks erinevat salatit, mõned viinerid, kauss kommidega ja vaagen puuviljadega oli ka muidugi olemas. Ja muidugi ei saa ilma juurviljade ja krõpsuteta, mida on hea dippi kasta. Joogiks oli nii kangemat kui ka lahjemat kraami. Mida keegi parasjagu tahab. Tordi oli Jessica täielikult enda peale võtnud ja seega ei olnud Lizardil õrna aimugi, kas see on üldse olemas ja kas see on korterikaaslase enda tehtud või tellitud.

"Kui keegi ennast kohale ei vea, siis me peame selle kõik ära sööma...või siis ei pea me mitu päeva süüa tegema," lausus tüdruk lõbusalt, kui ta diivanile istus ja pilgu lauale viis. Kõik nägi väga hea välja. Lõpuks ometi said neiud natuke ka istuda ja puhata. Pole see sünnipäeva pidamine nii lihtne midagi. Võtab tegelikult päris korralikult aega ja raha, aga eks Liz ole juba ammu rahaga asjatamised selgeks saanud ja seega säästis ta selle jaoks natuke. Koolis ei olnud tüdruk eriti just kisanud, et tal on sünnipäev ja seega tuli õnnitlusi kesiselt. Töö juurest sai ta juba eelmisel päeval ühe raamatu. Üks pluss, kui sa töötad raamatupoes - saad igal aastal sünnipäevaks vähemalt ühe raamatu. Isegi neiu vanemad olid talle ühe kaardi saatnud, mis oli Lizzile kerge üllatus, aga see sai ilusti magnetiga külmiku külge pandud.

OT: Noh eks tulge, kui julgete(või saate) - Daniel, Joe, Alex, Jessica, Sayer, Sierra, Jason, Stefan ja muud olevused, kes Lizardit teavad.

SPOILER: Click to show

Jessica tegi korterikaaslase auks popipäeva. Mingi aeg peab ta sellelt peolt küll korraks ära käima - väikestele trenni andma, sest neid pisikesi ootab ees üks suurem esinemine, ja kisakoori, sest osariiklikud toimuvad ka sel aastal. Lisaks peab ta ära tooma ka tordi, mille ta tänaseks tellis. Kokandusskille võis Jessie'l ju juures olla, aga eriline pagar ja kondiiter ta küll ei ole. "Sayer igatahes lubas kohale tulla, niiet üks sööja on meil raudselt olemas," lausus Jessica. Pealegi oli Sayeri käes Lizandra sünnipäevakink nende kahe poolt - katsugu ta ainult mitte kohale ilmuda!

Josephil oli praegu NY-s palju rahulikum aeg, tegelikult pidi ta suvel LA-sse minema ja hoopis seal end sisse seadma. Joe sai paar nädalat endale vabaks ning muidugi tahtis ta õele üllatust teha ja talle sünnipäevaks külla sadada. Tegelikult oli tal juba nagu peaaegu kaks õde, kuna Jessica oli ka Joe jaoks õe eest. Sünnipäevakingitus oli päris eriline, selle peale oli noormees palju tööd kulutanud, aga Lizzie oli iga senti ja töötundi väärt.
Noormees oli ukse taga ja tegi võtmega ukse lahti. Lukk oli siiani sama. Joseph üritas kõike võimalikult vaikselt teha, aga muidugi pidi võtmekimp maha kukkuma. Dang it. Joe lükkas saapad jalast ja kuulis juba tüdrukute hääli, loodetavasti ei hirmutanud selline vaikne sissehiilimine neid ära.

"Väga tore ma ei olegi kõiki neid ülikooli inimesi juba ammu näinud," muigas Lizard, kuigi tavaliselt oli just Sayer see, keda ta kõige rohkem nägi ja seda ilmselt ainult tänu Jessicale. Tüdruk hingas sügavalt välja ja hakkas endale just mahla klaasi valama, kui koridoris kellegi võtmed maha kukkusid. Liz kortsutas enda kulme, aga kui ta ühe hetkega toimunule pihta sai, kargas ta diivanilt püsti ning jooksis esikusse, libistades ennast mööda parketti viimased meetrid vennani ja sulgedes seejärel enda käed ümber venna. "Kui sa veel kunagi niiiiii kauaks ära lähed, siis ma vahetan luku ära ja ei lase sind enam koju," vuristas Lizard, rippudes vennal kaelas nagu mõni pisike laps, kelle issi on koju jõudnud. Ta oli täna nii lõbusas tujus, et vajutas venna põsele ühe matsaka musi. "Sa tulid kindlasti toidu peale, onju?" muigas Liz ning lasi enda vennast vastumeelselt lahti, et ta edasi saaks liikuda. Pealegi oli Smokey ka näitsiku voodist ennast kohale vedanud ja tiirles nüüd ümber Joe.

Kui Phoebe Tree Hilli saabus, mõtles ta pikka aega, kuidas ta seal olla saab. Eriti veel koolis, kus inimesed kõik nii nõmedad tundusid. Siiski sai ajaga neiule selgeks, et kõik ei olegi nõmedad ning peale venna ja tema hetkel L.A-s viibiva tüdruksõbra oli Phoebs endale veel hulgaliselt sõpru leidnud. Nende seas ka Lizardi, kes Phoebe meelest hullult ägeda jutuga oli. Ja nüüd oli ta oodatud tüdruku sünnipäevale. Nüüd oli ka see aeg, kui Phoebe mõtles, et ta ainult käibki nüüd sünnipäevade vahet, alles oli ta ühe sugulase sünnipäeval, nüüd Lizard, siis tuleb veel mingi sugulase sünnipäev ja järgmine reede ka venna tüdruku sünnipäev. Positiivse küljena nägi näitsik muidugi seda, et saab süüa...ja palju.

Kuna Phoebs ei teadnud täpselt, mida Lizandrale kinkida, otsustas ta lihtsamat teed minna ja valikuks osutus kommidega täidetud kruus ja šokolaad, mis pisikeses kingikotis nüüd tüdruku käes olid ja ta nendega Lizardi ukse taha ilmus, kuni ta lõpuks ka sisse lasti. "Palju õnne," lausus Phoebs ning ulatas Lizardile ka kingituse. "Mis tunne on 20 olla?" uuris neidis, kes ise oli veel alakas. Sedagi mitte enam kauaks, kuna november väga kaugel ka enam pole.

SPOILER: Click to show

Liz jõudis vaevalt ennast vastu seina toetada, et venda silmitseda, kui uks uuesti avanes ja Phoebe sisse astus. Kõik inimesed, kes kohale ilmuvad "Aitäh," lausus tüdruk laia naeratusega ning võttis kingituse viisakalt vastu, kinkides näitsikule ka ühe kerge kallistuse. "Pole erilist muutust, sest ma olen kogu elu samasugune rebel olnud ja enda vennale peavalu valmistanud. Kaheksateist saamine tegi lihtsalt mõned asjad legaalseks ja kakskümmend pole enam midagi erilist," seletas Liz, saates vennale ühe muigvel pilgu. Joe oli tema kasvatamisega tegelikult väga kenasti hakkama saanud. Polnud midagi ette heita. "Elutuppa võib edasi liikuda. Jessica on ka seal," suunas neidis rahvast, sest ega see koridor nüüd väga suur just ei olnud.

Kuna tüdrukud viskasid ta põhimõtteliselt korterist välja, kui nad süüa tegema hakkasid, võttis Daniel nagist enda autovõtmed ning läks mõneks ajaks sõitma. Pisikese kingitusi oli kutt lubanud Lizziele hiljem anda, aga loomulikult peab ta selle esmalt üldse leidma ja ostma. Õnneks päris tühi ideedest mehe pea polnud ning mõni tund oli tal aega ka.
Umbes poolteist tundi hiljem parkis Nate enda auto tuttava kortermaja ette, võttes tagumiselt istmelt Jessica tellitud koogi. Enne minekut oli ta kiirelt piilunud tüdruku kotti ning võtnud tšekki, mille alusel saab kauba kätte. Neljarattalisele signa peale pannud, sisenes ta majja.
Mõni minut hiljem nagistas ta juba Milestone'ide ukse taga, avades selle natukene peale viimase külalise sisenemist.

SPOILER: Click to show

Phoebs vastas Lizardi kergele kallistusele ning kuulas siis huviga, kuidas näitsik rääkis. Selle rebeli koha pealt võis näitsik end ilmselt Liziga samastada, kuigi pärast Stepheniga käima hakkamist on ta justkui pehmemaks muutunud ning kannab lisaks mustale nüüd ka heledamaid värve, suitsetamise jättis ta ka maha. Või hakkab Phoebe lihtsalt suureks kasvama. "Ära räägi, mul on tunne, et ma olen siin hetkel ainus alakas," muigas Phoebs. Tegelikult lausa awkward, kui ta jääbki ainsaks alakaks.

"Sa ilmselt oledki siin ainus alakas," muigas Lizard lõbusalt, aga nende seltskonnas pole küll vaja sellepärast muretseda, sest nad on kõik alati omaks võtnud, kuigi selleks läheb siiski natuke aega. "Phoebe, ma ei tea, kas sa tead, aga see on mu vend - Joe," tutvustas Liz kiirelt kahte inimest teineteisele. Tema teada nad ei olnud kohtunud. Tüdruk vaatas mõlemale korraks otsa ning naeratas siis õrnalt, kui Daniel korterisse astus. Tüdruk oli vahepeal ennast viisakamalt riidesse toppinud ja ka enda juustega natuke tegelenud. "Hei, ma mõtlesin, et sa kaotasid kodutee ära. Kus sa siis ära käisid?" uuris tüdruk, asetades hetkeks enda käed mehe puusadele, et tema huultele üks põgus suudlus kinkida. Pärast seda seisis ta lihtsalt elutuppa viiva kaare juurde, toetudes küljega vastu seina.

"No tõesti, aitäh," turtsatas Phoebs Lizardi sõnade peale. Ju see oli siis omamoodi tõsi, aga vähemalt polnud see midagi, mille pärast oleks vaja põdeda olnud, kuigi neid inimesi, keda Phoebe tõesti teadis, oligi hetkel ainult üks. Teisi teadis ta kas nägupidi või oli lihtsalt kuskil korraks näinud. Kui neiu oma venda tutvustas, lasi Phoebe oma sinistel silmadel hetkeks üle noormehe libiseda. "Jah, ma olen teda mõned korrad näinud, seega nägupidi tean, aga kokku ei osanud veel viia," lausus neiu, kuid ulatas siis Joe'le käe. "Phoebe, nagu sa juba aru said," lausus Phoebs.

"Vältisin kahe pahase koka võimalikke karistusi, kui ma peaksin natukene maistma ja näppama teie imelisi sööke," muigas Daniel õrnalt, hoides kooki kindlalt ühes käes, vastates tüdruku poolt saadud põgusale suudlusele. "And also I took myself liberty and took this with me on my way home," lisas ta hetk hiljem, vabandades sellega enda hilinemist. Pagaripoes oli päris palju rahvast ning härrasmehena lasi Dan vanemad prouad enda ees kassa juurde, oodates kannatlikult enda korda. "Ma lähen viin selle siis kööki ära ning loodan, et su sõbranna mind maha ei löö," turtsatas noormees õrnalt. Koogi hetkeks kõrvale pannud, võttis mees jalatsid jalast, pani tagi nagisse ning kinkinud Lizzie suule veel ühe õrna musi, sosistades talle kõrva "Palju õnne sünnipäevaks", kõndis Dan köögi poole.
"Jessie, Jessie ... kulla Jessica ... ma loodan, et sa pole väga pahane, et ma lubasin endale pisikese kõrvale põike ning tõin koogi ära," lausus Nate lõbusal toonil, asetades korralikult pakitud koogi tüdruku juurde kapile.

Jessica püsis heaga köögis, kui rahvas vaikselt sisse hiilima hakkas. Pole temal sinna asja, aga köögis on veel natuke asjatamist. Hetkel lõikas ta singiviilusid, sest parasjagu oli tal tikuvõileibade meisterdamine pooleli. Kui Daniel haledalt niutsudes kööki sisse sadas ja teatas, et tordi ära tõi, noogutas ta kergelt, umbes, et jaa, tubli poiss, aitäh-aitäh, aga siis tuli talle äkitselt meelde, et tordi sai tšeki alusel kätte ainult ja tšekk oli ju tema kotis. Jessica osutas noaga, millega ta sinki lõikas, Danieli poole. "Sa sorisid mu kotis," lausus Jes silmi kissitades, andest endast parima, et kurja nägu teha. Seejärel ta muigas:"Nüüd ma vähemalt tean, kelle autoga ma täna natuke ringi kiman." Kuigi ta enam tordile järgi minema ei pea, siis noortekas ja koolis peab ta ikkagi käima.

"Noh, nüüd tunne ennast vabalt ja söö palju tahad," muigas tüdruk noormehe jutu peale. Nii et tort oli kenasti olemas. Milliine see välja nägi ta veel ei teadnud, aga küll ta varsti teada saab. "Edu sulle sellega," turtsatas Liz, hoides enda rohelisi silmi Danielil. Kui ta mehe möödudes veel ühe suudluse osaliseks sai, ilmus tema näole õrn naeratus, kuigi temas silmad olid suletud. Ta ootas veel viivu, kuid keeras siis ka ise ringi ja jalutas suurde ruumi, kuhu mahtus nii köök kui ka elutuba. "Jäta ta siis mul ikka elu," lausus Lizzie, kui Jessicast möödus ja diivanile istus. Smokey sättis end tema jalgade juurde ja seega hakkas ta teda silitama. "Kes süüa tahab, siis võib vabalt võtta...aga ma ei tea nüüd, kas alakad ka kangemat kraami saavad," muigas Lizard, vaadates korraks Phoebe poole.

Joseph naeratas ja kallistas õeraasu vastu, keda ta kõige rohkem Tree Hillist igatsenud oli. "Siis ma pean ukse lihtsalt maha murdma," arvas noormees. Okei, ei pidanud, aga ähvardada ju võis. Tuli järgmine külaline, keda tutvustati Pheobe'na. "Meeldiv tutvuda," ütles Joe neiule ning riputas enda nahktagi riidepuule. Kui Daniel liitus ja nad üpris avalikult õrnutsema hakkasid, ütles Joe: "Palun võtke endale tuba." See oli muidugi naljaga mõeldud. Ta võttis taskust väikese tumepunase karbi ja hüpitas seda enda käes. "Lizzie, mis sa ütleksid selle peale, kui sa saad peale põhilise kingituse, minu, enda õige kätte peo lõpus?" uuris Joseph, järgnedes õele.

Kui Jessica pöördus tema poole päris korraliku suure ja pealt näha terava noaga, tõstis Daniel allaadmise märgiks käed ülesse. "Mitte eriti. Kuna su kott oli lahti ning rahakotti oli võimalik märgata ja tavaliselt inimesed hoiavad igasuguseid tšekke ja kviitungeid rahakotis, siis ma lihtsalt võtsin selle hetkeks välja, tegin lahti, võtsin õige lipiku ja panin tagasi enda kohale. Seda ei saa eriti sorimiseks nimetada. Pigem piilumiseks, vist," muigas Daniel kergelt, pöörates enda tumedad silmad Lizziele, kui tüdruk eriti lõbusas tujus neist mööda kõndis. Loodetavasti võtab Jessica ikka tema sõnu kuulda.
"You can take it as long as you don't crush it," lausus Nate. Tal polnud otseselt midagi selle vastu.