cute stuff

Milena oli omal ajal üsna smartie. Läks ta ju aasta varem kooli, mistõttu ta nii keskas kui põhikoolis klassi noorim lõpetaja oli. 18 olla ja keska lõpetada, that's something. Aga oma tegemised vedas ta täpselt vaevu-vaevu nii välja, et ta lillegi rohkem liigutama ei peaks, aga siiski läbi saaks. Eks õpetajatel oli omal ajal päris tihti arutelusid selle üle, kas mitte poleks targem neidis istuma jätta.. aga näed, ära ta lõpetas. Suurimad mõjutajad mitte nii heas õppimises olid kindlasti Jack.. ja Lory. Ja kogu see joomine ja suitsetamine ja peolt-peole liikumine ja üleüldse Sommersite au-pereliige olemine..

Mis puutub Lorelei ja Milena tutvusse, siis sõbrannad on nad olnud nii 14-15 eluaastast saati. Olid klassiõed, juhtusid rääkima - oli see siis peol või koolis, kes enam mäletab - aga sellest ajast saati on nad besties olnud. World-hating buddies, drinking and hating and partying together. Kuid pärast seda, kui Lena oma world tripile läks, kukkus suhtlemine nagu mingi väga fucked up põhjusel ära. Ja olenemata sellest, et Sommersi tagasitulekust on üle poole aasta möödas, pole sõbrannad endiselt nagu sõnagi vahetanud. Besties.. the top quality.

Aga nüüd.. nüid.. Lena tracked Lory down ja organiseeris neile kohtumise skatepargis. Keegi pidi seda ju ometigi tegema ja nagu see oleks maailmatasemel trackimine olnud. Aadress polnud vahepeal muutunud ja kuigi neidist ennast tol hetkel kodus polnud, sai teade edastatud kes iganes Milliele uksevastu tuli. Skatepark oli omal ajal nende üks lemmikumaid chillimis-kohti. Because.. youknow.. kes siin käivad, they're not very cool.. ja kui polnud tuju just nendega siin koos juua, siis sai nende kallal päris palju nokitud ja OOOOH SNAPPP olla. Good old times, what can you say..

Minevik oli väga kena, rebel mis rebel aga Milena ei kahetsenud väga midagi. Ent pisike Lena ja praegune Lena on küllaltki erinevad. Suur muutus lühikese ajaga. Kogu see suur pidutsemine on kadunud, kohekindlasti ei suitseta ta üldse - psst! she actually does - ja üleüldse kuidagi täiskasvanulikum käitumine. Wowzyyy!! Ja sellepärast Millie veidi Loryga kohtumist ka veidi kardab, et kogu see hea sõprus kuidagi ära vajub selle pärast, et Lenale natuke mõistust pähe tuli. Vaevalt, et Lorelei muutunud on.. but hey, she will likely turn into careless bitch again, in the sake of keeping this friendship functioning.

Kuna päikest oli piisavalt olnud, oli enamus skatepargist lahti sulanud ja 'cool kids' juba tegutsesid oma ruladega javärki. Põhjused siia tulekuks - totally not obvious why she wanted them to meet here. Ennast veidi varem kohale vedanud, sättis Lena ennast ühele neist rampidest istuma. Enamus tegutsejaid olid nö vanad tegijad, niiet lil Soms oodates nendega chillis ja rääkis.

Jalas teksad ja kontsad, kuidas ta rambile sai, ega ta ise ka ei tea, seljas hipsterlik tsärk ja selle peal kevad-suvine veidi soem poolmantel. Kindlasti kaelas sall ja kaasas kindad, sest külmavares on ta jätkuvalt. Juuksed olid Lena raatsinud ära sirgendada, mingit meiki ei olnud.

Polnud eriline uudis, et Lorelei ja sõbrad kaks täiesti eraldiseisvat nähtust olid. Tüdruk lihtsalt polnud sellist "cause we're the best of friends.. teeme kõike koos ja ripume üksteisel kaelas ja jagame kuuvalguses oma saladusi" tüüpi inimene. Ta isegi ei sallinud seesuguseid inimesi - mitte, et ta üleüldse paljusid sallinud oleks. Aga olenemata sellest kõigest, oli Lola suutnud ühel või teisel viisil siiski üles korjata inimesi, kellega ta veetis aega rohkem kui hädapärast vajalik. Ja Milena oli.. või vähemasti oli olnud üks neist inimestest. Kuni tšikk kogu oma wit'is särades kooli lõpetanud ja uttu tõmmanud oli, mis ei tähendanud ilmselgelt seda, et Lorelei oma cooli oleks kaotanud. *cough*parim*cough* sõbranna tõmbas uttu? Couldn't give less fucks.. Nende viimasel meet upil olid nad lahku läinud nagu igal teiselgi korral - väike üle õla visatud viibe, "you suck, adios.." ja minek. Lola ei läinud teda lennujaama saatma ja härdalt lehvitama ja kallistama, sest.. seriously? Selle asemel läks brünetitar oma eluga edasi täpselt samamoodi nagu ta seda alati oli teinud, lubamata enesel isegi sõbrannakest igatseda, sest who cares about human relationships, what? People always leave, fuck them, life goes on and she's better off alone anyway.

Lorelei teadis Milena tagasitulekust, aga ka selle väikese uudisekillukese oli ta kõige "no fucks given'ima" õlgade kehitusega vastu võtnud. Ta polnud selle blondi lokilambaga teab kui kaua sõnakesti vahetanud, why should she care? Seega ei teinud brünetitar isegi mingisugust katset kokku saada ja mingisugune "WELCOME HOME" party maha pidada. Selle asemel pidas tüdruk teistsuguseid pidusid, teistsuguse inimestega. Ta oli Senior, Millie oli.. teab, kes ta oli. Täiskasvanud? Iseseisev ja whatnot? Ja kui siis kuskil hommikupoolikul, mil tšikk ise omadega jumala koomas oli, ta telefon kellegi võõra öökapil vibreerima hakkas, et teatada saabunud sõnumist, poleks Lola ealeski osanud arvata, et see saabunud sõnum võib olla ta long lost *cough*best*cough* friendilt. Aga just nii see oli. Esialgu ei plaaninud tüdruk end isegi kohale vedada, sest a) tal oli pohmakas ja mitte lihtsalt selline "ai, mu pea valutab" pohmakas, vaid see "sees keerab, pea valutab, kill me pls" täislaks, b) ta polnud kohutavalt kaua skeidis käinud ja sealne rahvas oli vähemal või rohkemal määral muutunud, sest kõik kasvasid suureks ja läksid ära - kõik peale suurepärase tema, c) why should she go and why should she care?

Aga paar tabletti, mingi mage siider peaparanduseks ja Lorelei tundis end taaskord võrdlemisi hästi ning mingil god knows why põhjusel liikuski brünetitari nõtke kogu varsti skatepark'i poole, et väga teary ja heartfelt taaskohtumine maha pidada - ha ha ha. Lola polnud vaevunud kodust läbi minema - oli üks neist toredatest nädalavahetustest mil ta ema mingisuguse toreda prantslasest boytoy'ga koju tuli, mis tähendas, et tšikk oli sama hästi kui kodutu, veetes öid siin ja seal pidudel või almost-friend'ide diivanitel. Yeah, whatever, you know. Sestap kandis Lola siiani neidsamu riideid, millega reede pärastlõunal kodust väljunud oli - mustad sukad, mis varem olid nagu enam-vähem olnud, kuid milles nüüd siin ja seal suured augud laiutasid, mistõttu paistis rohkem jalgade enese kreemikas-pruunikat tooni kui suka musta materjali; lühike pruunikas-beežikates-sinakates toonides tribal mustrites viskoosist n.ö playsuit ehk pükskostüüm, mis nägi välja nagu lühikene kleidikene, seljaosal kaks suurt väljalõiget, võrdlemisi avar kaelus, piha ümber peenike must needistatud vöö; selle peale visatud tema vägagi loved nahktagi; jalas mustad saapad. Lorelei juuksed olid lahti ning pehmelt öeldes kammimata, peanupu otsas säras must beanie ning tšiki silmad olid ümbritsetud tumeda meigiga, mis oli öö jooksul pisut laiali läinud, andes talle teatava metsiku look'i.

Vasak käsi nahktagi taskusse surutud, paremas hõõguv sigaret, sammus Lorelei nagu vana rahu skeiti sisse, peaaegu tuntava igavusega ringi vaadates, et täpselt murdosa sekundike hiljem Milliet kuskil rambil istumas näha. Brünetitari ilmes ei öelnud miski, et ta oleks sõbrannakest märganud, kuid hetk hiljem marssis ta juba sellesama rambi poole, et juba varsti blondiinikese kõrvale istuma maanduda. "Suitsu?" oli esimene reaktsioon üldse, millega tüdruk Milena kohalolu registreeris, oma punast marlboro pakki tüdruku poole suunates, kustutades seejuures oma eelmist suitsujuppi vastu rampi. Olenemata kogu tüdruku super carelessist olekust, oli tal tegelikult kuskil sügaval südamesopis, mis polnud jõudnud veel päriselt jäätuda, siiralt hea meel, et Milena tagasi oli. Jep, there, I said it.