Not sure if want

OT: Dominique

Oli järjekordne õhtupoolik, mil Shootersis inimesi liikus - tegemist polnud küll kõige intensiivsema õhtuga, mida üks laupäev näha sai, aga kliente oli ja koristamist ka. Õnneks mitte oksemürske või midagi taolist, mis Victori päeva selle väikse päikse panid, mis seal niigi alati olemas oli, aga suitsukonisid loobiti ikka maha, olgugi lokaali seintel keelavad sõnad ja igal pool edevad prügikastid... Pealegi andis prahi kokkupühkimine talle võimaluse mõelda, seda ta näiteks kemikaalidega jännates väga rõõmsalt teha ei saanud. Nimelt oli ta eile lisaks oma pere käest tulnud kirjale saanud ka meili ühelt kaasvõitlejalt, kes kirjutas, et nende jalgealune tehakse taas tuliseks, sest KGB on taas hakanud pead tõstvate aktivistide ridu hõrendama. Ta sai vaid loota, et tema kaadrist puuduolek kellelegi silma ei hakka ja ta rahus oma paguluses passida saab... koristades jänkide baare, yippie-kie-ay. Hädaga sööb vanakurat kärbseid ka... Kergelt ohanud, pühkis Vic vetsude juurde tassitud liiva kokku ja liikus koos varrega kühvli ning väikese harjaga salongi, et ka sealt kiirelt üle käia.

Dominique tahtis ka Eastside'i kuulsad kohad üle vaadata, seetõttu maanduski ta Shootersis. Damian astus baari sisse ja esimese asjana jäi mehele silma selle õhkkond, mis erines kõvasti Westside'i kohtadest. Siin ei leidnud vist naljalt alaealisi, kes joovad end täis ja siis koha ära lagastavad. Mees sai sõnumi ja ta võttis mobiili välja, et seda lugeda. Stacia. Mees pistis telefoni tagasi taskusse ja istus ühte lauda ning tõmbas käega läbi tumedate juuste. Kiirelt oli ta juures üks naine, kellelt Damian tellis viski. Igav inimene, jõi pidevalt viskit. Saanud joogi kätte, võttis ta lonksu ja pani klaasi tagasi lauale, et lõpuks Staciale vastus saata. Mingisugune natuke liiga palju joonud noorpaar hakkas lahkuma ja naine tõmbas enda kotiga klaasi Damiani laualt maha, mille peale mees üllatavalt rahulik oli.

Seda kohta ei saa ära lagastada, Victor Frost to the rescue! Mees jõudis umbes salongi keskpaika, kui klirinat kuulis. Juhtus sedagi, et keegi lõhkus mõne klaasi ära - tegemist oli ikkagi baari, mitte sõimerühma mängunurgaga, kus kõik plastmassist. Tõstnud pilgu, vaatas Victor hetke ringi ja, tuvastanud heliallika, kõndis ühe laua juurde, pööramata seal istuvale mehele tähelepanu, nagu ta klientide puhul tavaliselt tegi - koristaja jäägu anonüümseks orjaks, pole vaja naeratusi pilduda. Tore, klaasis oli ka alkoholi olnud. Kükitanud, asus Vic ettevaatlikult kilde kühvlile korjama, et pärast nende koristamist oleks võimalik alkohol ilma end vigastamata lapiga ära pühkida.

Damian viis ainult kiire pilgu koristajale, aga jäi noormeest pikemalt jõllitama. "Kuule...Ma tean sind," alustas mees juttu ja muigas. Paljud Euroopa ajalehed vahendasid toimuvat ning Dominique vaatas Euroopa uudiseid ja luges ka ajalehti, kuna tahtis end siiski kursis hoida toimuvaga. Oleks võinud ju kohe midagi mainida tema algatuste kohta, aga...Mida ta siin tegi? Ta ei pidanud mõnda üritust korraldama või valitsust õõnestama? Teenindaja tuli tagasi uue viskiklaasiga, mille Dominique kiirelt enda kätte võtaks, et too naine rutem lahkuks.

Tjah, tema üldiselt klientidega mingit vestlust ei alustanud, aga kui seda tegi klient... Kuulnud laua taga istuva mehe sõnu, jättis Victori süda ühe löögi vahele, kuid ta ei näidanud seda välja, vaid korjas kilde edasi. "Te ajate mu ehk kellegagi segi," lausus ta üles vaatamata, muidu rahulikus tempos kulgenud mõtted nüüd kiirendatult ringi kihutamas. Teab teda? Variant 1 kirjeldas mõnda KGB sabarakku, variant 2 hoopis ülimalt hoolikat ja mitte-ignorantset jänkit, kes meedias kajastatavat jälgib ning seda reaalselt ka näeb, mis seal räägitakse... või näidatakse. Näiteks tema nägu. Korduvalt. Igal juhul muutus mees ettevaatlikumaks. Ta põgenes korra edukalt, ta saab sellega vajadusel veel kord hakkama.

Damian jäi mõtlema, et ehk tõesti meenutas koristaja tuntud aktivisti. Ei, ei saanud olla. "Ma ei eksi, mul on hea mälu nägude peale," lausus mees. "Pealegi peaks sinu nägu olema igale eurooplasele tuttav, vähemalt praegusel ajal," lisas Dominique mõne hetke pärast. "Tule istu siia, nii veider rääkida," ütles Dominique. Noorukist võis talle kasu olla, selline rahvamasside sütitaja ei teeks BSV-le üldsegi paha.

Nii et vana hea "te ajate mu kellegagi segi" ei toiminud. Tal oli veel selliseid lauseid, näiteks "te mõtlete vist mu kaksikut", mis pidas vett nii kaua, kuni küsija taustauuringut tegema hakkas - mida iga suvaline tubli maksumaksja ei teeks. Facebook veel ehk, aga sellega asi vast piirduks. Kuulnud mehe järgmisi sõnu, peatus Victori käsi poolel teel kühvlini, hoides pisut tilkuvat klaasikildu sõrmede vahel. Millegipärast tahtis ta variant 1 välistada - KGB vennad oleksid ta juba välja tarinud, need ei osanud olla peenetundelised ja ettevaatlikud. Mis viga, kui võim kapaga pähe kallatud, haara aga relv ja sihi, kui sulle nägu ei meeldi. Pealegi olid KGB-s pigem slaavi verd inimesed ja need tundis ta pelgalt näojoonte järgi ära, see mees siin, kellele ta enne põgusa pilgu heita sai, oli pigem hispaania verd kui kibe slaavlane. Vici näol polnud naeratusevarjugi, kui ta mehe sõnu seedis, jätkates kildude korjamisega ja võttes endale sellega mõtlemisaega. Mida võiks tüüp temast tahta? Niisama mingi koristajaga juttu ajama ju ei hakka - üldjuhul mitte - ja mida peaks keegi tahtma temast kui endisest valgevenelasest inimõiguslasest? Sõnagi lausumata korjas Joachim viimased killud kokku, tõmbas otsapidi vormipükste tagataskusse torgatud lapi taskust välja ning tegi põranda nii puhtaks kui suutis. Siis ajas ta end rahulikult sirgu, saades taas võimaluse teda kõnetanud meest tunnistada. Lasknud kiirelt silmad üle tõepoolest lõunamaise välimusega kuti, võttis Victor kühvli ja harja, lausus: "Tulen kohe tagasi," ja kõndis ühe kaugemalasuva prügikasti juurde, valides kõige pikema tee. Tal oleks võimalus ära minna. Lihtsalt lahkuda. Siit poleks tema minekut salongi näha, mitte keegi ei hoiaks teda kinni. Samas püsis kerge uudishimu, mida mees temast tahta võis, niisiis tühjendas Vic kühvli prügikasti, kuulates kildude kolksatusi vastu anuma metallist põhja, loputas lapi tagaruumi kraani all ära ja pani kõik asjad oma kohtadele. Kuivatanud käed, naasis mees salongi. Talle ei keelatud pisikesi pause, kuigi tal pidevalt koristamist polnud, nii et sellest ilmselt probleemi ei tuleks, et ta ühe kliendiga natuke juttu ajab. Libistanud end kuti vastu laua taha istuma, fikseeris Vic oma karameljashallid silmad kutile, kergitades ühte kulmu. "Millest te rääkida tahtsite?" küsis ta.

Dominique jälgis noormeest, kes paistis olevat üllatunud, et keegi ta Ameerikas ära tundis. Õigus, siin lugesid massid vaid kodumaal sündivast ning muu maailm oli justkui olematu. Nojah, Damian ei olnud üks massidest. Dominique ei olnud kordagi KGB-ga kokku puutunud, kuna lahkus kiirelt Euroopast ja ta ei olnud iialgi enda jalga Ida-Euroopasse tõstnud. Kahjuks. Reisida talle isegi meeldis, aga tema töö ei olnud selline, kus kaod mõneks nädalaks kaardilt. Ta ju võis, aga ohud olid hetkel liiga suured, et BSV-ga midagi juhtub. Lõpuks istus noormees, keda Dominique tundis ära uudistest ja ajalehtedest mehe vastu. Ta paistis olevat kuskil 18-19, aga Damian teadis, et nii see ei olnud. "See töökoht siin Shootersis, ma olen kindel, et teile meeldiks teha midagi sellist, kus saaksite enda juhioskusi paremini ära kasutada," läks Dominique teietamise peale üle. Nii oli ta mitmeid enda gängi värvanud.

KGB-ga kokkupuutumine polnud küll mingi piknik roheluses. Ta ei sooviks lahkhelisid KGB-ga isegi oma kibedaimale vaenlasele... kui, siis ainult KGB-le endale, et see iseend seest sööma hakkaks, mis kahjuks variant polnud. Kuidas muidu see organisatsioon nii kaua püsinud oli, hoides enda õlgadel ka Lukašenko diktatuuri. Kuni kutt rääkis, mõõtis Victor teda pilguga, püüdes võimalikult palju välja lugeda, et vajadusel millestki kinni haarata, mida saaks tüübi vastu kasutada. Juhioskuste mainimise peale lubas mees endale pahase turtsatuse. Näha oli jah, kuhu need "juhioskused" viisid - kuulini peas või heal juhul mälestuseni kokkuvarisevast sõbrast, kelle otsaeest immitseb verd. Selle eest ta põgenenud oligi lisaks füüsilisele ohule. Huvitav, kas see kõigeteadja ka Šarko surmast lugenud oli? Sellest kirjutati küll, kuigi läbi KGB lillede - paha vasakpoolse rühmituse juht lasti maha, kogu riik tähistagu. "Mulle meeldib mu praegune töökoht väga," sõnas Vic kutilt pilku pööramata. Koristada rooja ja rokka, mida võiks üks hing selle sinise taeva all veel tahta?

Damian oli kindel, et mees ei usalda teda. Kes usaldaks? Oh wait, keskaplikad, kes nautisid tähelepanu, mis tuli palju vanemalt mehelt. Stacia oli täpselt üks sellistest. "Tõesti? Tulla eelmisest kohast, kus sa reaalselt midagi ära tegid, sellisesse kohta, kus su tööd märgatakse alles siis, kui sa seda ära ei tee," vastas Dominique. "Ma tean, et sa suudad panna massid enda kasuks tegutsema. Sind vedas lihtsalt alt valitsev võim," rääkis mees edasi, tahtes minna üle portugali keele peale, aga ilmselt praegune koristaja seda ei osanud.

Victor tunnistas kutti, kuni see rääkis, ja turtsatas taas, kui kuulis mainitavat "valitsevat võimu". Samamoodi ei jäänud talle märkamata ootamatu sinatamisele üleminek. Teietamine hoidis neid mingil austusväärsel tasandil, sinatades aga olid nad täiesti võrdsel tasemel ja see ei meeldinud talle. Ta ei tahtnud tüübile ülalt alla vaadata, aga mingit familiaarsust ka mitte. "Ja kuidas sina mind nii hästi tead?" küsis Vic tõsiselt, silmad tüüpi puurimas. "Mind ja minu olukorda?" Kui see tegelane siin püüdis temaga midagi saavutada, alustas ta seda tangot küll vale jalaga. Ta oli ise endale selle koristajatöö valinud eesmärgiga märkamatuks jääda, ta oli teadlikult kõigest sellest, mida ta hästi tegi, eemale tõmbunud. Ronida tagasi rambivalgusesse ja tõmmata endale avalikkuse ning soovimatute isikute või organisatsioonide tähelepanu... See oleks päris loll tegu.

"Ma kuulen ikka aeg-ajalt Euroopast uudiseid. Ajalehed ja uudistesaated pole ka võõraks jäänud," vastas Damian. "Ma olen kindel, et sa tahad praegu peituda. Arvestades seda, mis juhtus ühe aktivistiga, mõistan ma sind täielikult," rääkis Dominique edasi. Ta silmas neiut, kes oli meest pikemalt vaatama jäänud, aga punapea suunas kohe enda pilgu eemale. Damian uskus, et noormees soovis olla praegu võimalikult peidus, BSV pakuks seda kindlasti paremini kui mõni baar.

Ja selle põhjal teab ta täpselt, mida tema, Victor, tahab ja vajab? Seda ta nüüd küll uskuda ei tahtnud. "Ühe aktivistiga?" kordas mees. "Ehk mõtled sa sadade aktivistidega?" Šarko polnud tema ainus sõber, Šarko oli lihtsalt väga hea sõber, kelle kaotus eriti rängalt mõjus. "Ja ajakirjanike ja poliitikutega," jätkas Vic loeteluga inimestest, kes kõik diktatuuri hammasrataste vahele olid jäänud ja seal pahatihti vabaduse või lausa elu kaotanud. Seda, et tüüp end teda mõistvat väitis, ta vaidlustama ei hakanud - ta ei teadnud selle inimese tausta. Ehk mõistiski. "Ja kuidas aitaks mul see..." korjas Joachim eelmistest väljaöeldud mõtetest sõnu kokku, "...juhioskust rakendav töö end varjata?" See ei olnud nii mustvalge, juhid tulid alati varem või hiljem välja.

"Nojah. Sadadega. Mul on lihtsalt see viimane veel päris hästi meeles," lausus mees. Jah, ajakirjanikke "läks kaduma" ka mujal, kahjuks ei olnud see probleem omane vaid ühele riigile. Dominique isegi tundis natuke kaasa inimestele, kellel puudus igasugune sõnavabadus. "Sul oleksid ümber inimesed, kes ei annaks sind välja. Inimesed, kellel on ka võimu," rääkis Damian. Pealegi ei saaks keegi peale Dominique'i teada, miks mees üldse Ühendriikides on. Tal oli vaja kedagi sellist, kes suudaks BSV inimesi ergutada ja süstida neisse motivatsiooni.

Ilmselt mõtles tüüp "selle viimase" all Šarko surma, sest sellest kirjutati ka meedias. Nende MIA inimeste pärast, kellest ta kirjades infot oli saanud, sõnu ritta seadma ei hakatud - Valgevenes kadus iga päev inimesi, miks sellest suurt numbrit teha. "Ja kuidas ma saan kindel olla, et sa mulle mingit jura ei aja?" uuris Victor umbusklikult. Mõte iseenesest polnudki nii halb, talle ei olnud koristajatöö praktilisel kujul just mokkamööda ja ta oleks tahtnud tegeleda millegagi, mis ei eelda kättpidi fekaalide sees solberdamist, aga tema põhimõtted rääkisid millegi meelepärasema valimise vastu. Raskelt teenitud vabadust ei tahtnud ta nii kergelt käest anda.